Harjumaa omavalitsuste poolt ellu kutsustud SA Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) on tänu PATEE programmile võtnud eesmärgiks kaardistada Harjumaa potentsiaalsed tootmisalad, et luua neile ühine väärtuspõhine kuvand tööstusinvesteeringute toomiseks sellesse piirkonda.
HEAK tegeleb viimastel aastatel agaralt nelja Harjumaa piirkonna – Paldiski ja Keila linna ning Saue ja Harku valla tootmisalade väärtuspõhise hindamise ja kaardistamisega, et kergitada piirkonna atraktiivsust tööstusvaldkonna investorite jaoks.
Juba 2017. aastal alustas HEAK pilootprojektiga Paldiskis – toona katsetati koostöös Paldiski Ettevõtjate Liiduga (PEL), kuidas ühele konkreetsele piirkonnale keskendudes sealset väärtust investorite silmis kasvatada. Juba enne seda projekti oli aga jõutud arusaamisele, et Eesti väiksuse tõttu tuleb välis- ja suurinvestorites huvi tekitamiseks müüa ja tutvustada kõigepealt riiki kui tervikut, alles seejärel saab siirduda mõne konkreetse piirkonna detailsemale väljapakkumisele.
Koostöö riigi ja ettevõtjate vahel
Siiani on meil valitsenud olukord, kus riik ja ettevõtjad pole oma tegevustes ja eesmärkides sammunud päris ühte jalga, ettevõtjad on jäetud suhteliselt üksi, nii et igaüks on pidanud ise n-ö oma asja ajama. Paldiski eelis on siinkohal olnud asjaolu, et seal on juba aastaid tegutsemas oma piirkonna tugev ettevõtjate ühendus – Paldiski Ettevõtjate Liit, mille kaudu jõuab äriinimese hääl ka mõjusamana poliitikutest otsustajateni.
HEAK-i tööstusinvesteeringute projektijuht Ly Lepik, kes ka ise kuulus omal ajal aastaid Paldiski Ettevõtjate Liitu, märgib, et piirkonna väärtus suureneb sedamööda, kuivõrd kohalikud ettevõtjad suudavad koos ühist tegutsemist edendada.
HEAK-i eestvedamisel on praeguseks juba oma kaks aastat tegutsenud töögrupp, kus n-ö ümmarguse laua ümber saavad kokku riigikogu, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Välisinvesteeringute Keskus (VIK), maaomanikud ja ettevõtete esindajad, et arutada, milleks on meile vaja tööstusinvesteeringuid ja kuidas neid siiamaile saada.
„Tänaseks oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et peame muutma riiklikku strateegiat, et tootmisega tegelevaid ettevõtjaid tulemuslikult toetada,“ räägib Ly Lepik. „Teiste riikidega konkurentsis püsimiseks peame üle vaatama koostöös riigiga võimalikud uued toetusmeetmed. Toome võrdluseks Soome, kus on väga tugevad riigipoolsed meetmed energiale jne. Töötlev tööstus on iga majanduslikult tugeva riigi alustala.“
Lepik soovib tänada nelja piirkonna omavalitsuste juhte, kes mõistavad koostöö olulisust ja aitavad kaasa ettevõtluse arengule. „Omavalitsuste roll edukuse tagamiseks on väga oluline,“ märgib ta. „Iga piirkond areneb omas rütmis ja pikaajalised visioonid ning arenguplaanid toetavad kõikide osapoolte sujuvat tegevust.“
Tulemas riiklikud programmid
Lepik teab rääkida, et ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EISA, endine EAS) on välja töötamas tööstusvaldkonna toetusmeetmete uut strateegilist paketti, mis peaks valmima selle aasta jooksul. Ly Lepik räägib, et kui välisriigist tuleb päring siinsete investeerimisvõimaluste kohta, siis vastused neile koostatakse kõigi tootmispiirkondade kohta, tuues välja iga piirkonna tugevused ja võimalused. Ta ütleb, et siiani on riik hoolitsenud küll rohkem Virumaa tootmisalade eest, aga iga projekt vaadatakse läbi eraldi ja riik pole öelnud, et ka Harjumaale ei võiks teatud soodustusi teha.
„Oleme otsustanud, et tööstuspargid ei konkureeri omavahel enam sisemiselt, vaid oleme rõõmsad, kui investeering tuleb meie piirkonda ning otsime väärtusahelas võimalikke sidususi, millest kõik võiksid kasu lõigata,“ märgib Lepik. „Saame aru, et oleme maailma mastaabis niivõrd väikesed, et vähimagi edu nimel peame ühise rindena toimetama.“
Eestis peljatakse vahemaid
Miks aga uued tootmishooned pannakse püsti ikkagi valdavalt Tänassilma ja Jürisse, mitte aga Keilasse või Paldiskisse? Ly Lepik on seisukohal, et üks põhjus võib olla tööjõud, sest meie arusaam distantsidest on erinev sellest, mis see on piiritagustes riikides – 50 kilomeetrit on meil tööle sõita paljuvõitu, mõnes riigis peetakse täiesti normaalseks läbida töökohta jõudmiseks 200 kilomeetrit.
„Firmade juhtivtöötajates pesitseb hirm, et 50 kilomeetri kaugusel pealinnast ei leidu enam töötajaid. Samas tuleb ehk rohkem tööd teha sellega, et vajalikud haritud inimesed üles leida,“ arutleb Lepik. „Ka meie töögrupi ülesanne on leida üles oma n-ö sisemised kuldvõtmekesed enne, kui me kedagi siia maanduma kutsume. Suurt rolli mängib piirkonnas oleva elukeskkonna kvaliteet.“
Elukeskkond ei tohi ajale jalgu jääda
Harjumaal, iseäranis Paldiskis, pole lood uute elurajoonide turule tulekuga just kiita. Samas tunnevad ka investorid oma päringutes selle vastu juba huvi.
Kui siia peaks tulema suur ettevõte koos oma inseneride meeskonnaga, siis nende esimene küsimus on – kus need insenerid siin elama hakkavad, mida neil on võimalik teha vabal ajal ja milline on kohapeal pakutav elukondlik infrastruktuur. Kui perekonnal on vaja panna laps ingliskeelsesse kooli, siis seda saab siia tööle tulev inimene praegu teha siiski vaid Tallinnas.
Kohalik kogukond soovib saada küsimustele vastused
Ka kohapealse kogukonnaga tuleb tööd teha. Ly Lepik möönab, et kogukond tihtipeale ei taju, millist väärtust toob endaga kaasa piirkonda saabuv tööstus – inimesed pelgavad muutusi ja arvatakse, et muutus tähendab ilmtingimata mingeid negatiivseid ilminguid.
Tuleb rohkem tööd teha sellega, et ettevõtlusele vajalikud haritud inimesed kõigist piirkondadest üles leida.
„See on paljuski teavitamise küsimus. Tuleb järjekindlalt selgitada, millist väärtust annab tööstusettevõtte tekkimine piirkonnale, kuidas iga inimene konkreetselt sellest kasu saab,“ ütleb Lepik. „Töö kogukonnaga on justkui organisatsioonikäitumise muutmine – see on pikaajaline ja järjepidev tegelemine, selgitamine, põhjendamine. Noorem põlvkond saab juba kenasti aru, et arengut on vaja, aga vanemad inimesed on harjunud elama nii, nagu nad on aastaid ja aastakümneid elanud ega soovi muutusi.“
Ly Lepik toob välja ka Keila piirkonna, mis on sarnaselt Paldiskiga heas asukohas paiknev tööstuspiirkond, kus paljud olulised ettevõtted ongi juba kanda kinnitanud. Saue ja Harku tulevik on aga ilmselt Tallinnaga tasapisi kokku kasvada, mis sisuliselt ongi juba toimunud. Samas tootmismaa või äripindade rendihindade vahe on võrreldes pealinnaga ikkagi veel tuntavalt nende valdade kasuks.
Igal ettevõttel on tootmisalale oma konkreetsed nõudmised
„Piirkonna valikul mängib suurt rolli ikkagi ettevõtluse suunitlus – kui on palju laevatatavat kaupa, siis on olulised sadamad jne,“ ütleb Ly Lepik. „Ka tulevikuarengutel on tähtis roll. Sellepärast ma näen, et kõigil neil neljal piirkonnal on võimalused oma edulugudeks, peame ainult need konkreetsed eelised ja võimalused välja tooma.“
Märtsi alguspäevil muudeti kõikidele kättesaadavaks tööstusalade kohta põhjalikku ülevaadet andev investoritele mõeldud nn maandumisleht investinharju.eu.
