Pärast maailma muutnud 24. veebruari sündis uus paradigma, mille sisu on suundumine rohemaailmast sõjamaailma.
Tööstused ei peida end selle ettekäände taha ega tagane oma keskkonnakaitse eesmärkidest. Keemiatööstus on panustanud keskkonnahoidu ja sellega on hästi. Soovin öelda, et me enam ei suuda panustada uutesse keskkonnaga seotud arengukavadesse ja investeerida veelgi rohkem keskkonda.
Need eesmärgid, mis olid asjakohased enne 24. veebruari, kahjuks täna seda enam ei ole. Euroopa Liidu riigid, kel Venemaa gaasi kasutamine oli ülemineku energiaallikas teel kliimaneutraalsusesse, vaatavad nüüd üle oma eesmärgid söe- ja tuumajaamade seiskamise osas. Kõne alla võiks tulla kliimaeesmärkide ja maksude leevendamine, kuni energiasõltuvusele on alternatiiv leitud.
Meie kõikide ühtne eesmärk Ukrainas toimuva valguses peaks olema mitte produtseerida uusi seadusi, eelnõusid ja arengukavasid, vaid sõja peatamine ja Ukraina aitamine.
Kannatab idasuuna eksport
Sanktsioonide hind on ilmselt meie heaoluga harjunud riikidele väga kõrge. Paratamatus. Kas me oleme nõus loobuma verisest energiast? See on sanktsioonide kehtestamisel võtmeküsimus. Kas töötlev tööstus veab edasi riigi majandust, kindlustab julgeolekut ja aitab toime tulla sõjaolukorras?
Üldistades võib öelda, et sanktsioonidega keemiatööstusele kaasnev põhiprobleem on tootmissisendite kättesaadavus ja nende hinnatõus. Lisaks kõigi energiakandjate järsk kallinemine. Koos tekitab see hinnakäärid uue omahinna ja kokkulepitud müügihindade vahel.
Prognoosin, et meie keemiatööstus kaotab oma käibest sel aastal summa summarum üle saja miljoni euro.
Sanktsioonid ja sõda Ukrainas on otseselt mõjutanud meie keemiatööstuse ettevõtete idasuuna eksporti. Venemaale eksporditi Eestist 2021. aastal statistikaameti andmetel kogu kaubavahetuse mahust Eesti päritolu kaupadest anorgaanilisi kemikaale 2,27%, eeterlikke õlisid, kosmeetika- ja hügieenivahendeid 1,83%, mitmesuguseid keemiatooteid 1,02%, seepe ja pesuvahendid 0,12%.
Kogu Eesti päritolu toodete kaubavahetuse mahust Valgevenega moodustasid värvid, lakid ja mastiksid 10,3%, mitmesugused keemiatooted 2,59%, orgaanilised kemikaalid 1,18%, farmaatsiatooted 3,27% ja pesuvahendid 0,42%.
Ukrainasse eksporditi värve, lakke, mastikseid kogu kaubavahetuse mahust 15,2%, orgaanilisi kemikaale 1,11%, farmaatsiatooteid 2,44%, mitmesuguseid keemiatooteid 1,86%, kosmeetikatooteid 0,44%, seepe ja puhastuvahendeid 0,27%.
Ekspordi ärakukkumise tõttu on kaotus meie ettevõtetele mitmekümnetes miljonites eurodes. Venemaaga sidemete katkemine toob kaasa haruldaste muldmetallide tootmise osalise seiskumise.
Tõetund on käes
Lahendus on uued tarneahelad, kuid nende logistika tõstab märgatavalt toorme hinda. Ka meie pangad venitavad ja blokeerivad makseid nendesse Venemaa pankadesse, mis ei ole sanktsioneeritavate nimekirjas. Kõik maksed läbivad erikontrolli, soovitus on ida suunas makseid mitte sooritada. Näiteks on meil ettevõte, kes on sattunud kahe tule alla, kuna tegutseb Venemaa ja Lääne vahel – maksed ei toimi. Kogu keemiatoodete eksport Venemaale ja Valgevenesse vajab ümbermõtestamist. Tavatarbijale on hea teda, et paljud Euroopa piiritusetootjad kasutavad Ukraina teravilja oma toorainena. Vilja enam lähitulevikus Ukrainast arusaadaval põhjusel aga ei saa. Peale jookide kasutatakse piiritust desovahendites ja denatureerituna näiteks autode tuuleklaasipesuvedelikes.
Prognoosin, et Eesti keemiatööstus kaotab käibest sel aastal summa summarum üle saja miljoni euro. Putini Venemaa invasioon Ukrainasse on tõetund kogu Euroopa jaoks. Roheeesmärgid jäävad, erinevus on selles, et peame välja juurima rumalused a´la populistlikud kampaaniad, samas kuulama rohkem klientide soove.
