Kuigi Venemaa saematerjal pole otseste sanktsioonide all, tahab metsa- ja puidusektor sellest puidust loobuda.
Rahvusvaheliste jätkusuutlikkuse sertifikaatide ära võtmine Venemaa ja Valgevene puidult on olnud Baltikumi puidutööstuste ettepanek, millega rahvusvahelisel tasandil nõustuti. Sertifikaatide ära võtmine tähendab seda, et Venemaa ja Valgevene puidust pärit tooteid ei ole võimalik läänemaailmas turustada, isegi kui see vahepeal läbib kolmandaid riike. Isegi 1% Venemaa või Valgevene puitu mingis tootes tähendab jätkusuutlikkuse märgistest ilma jäämist. Sektor mõistab, et metsandusega seotud teema on ühiskonnas tundlik, kuid küsimuse all on agressori mittetoetamine ja Eesti majandus koos Eesti inimeste töökohtadega.
„Metsa, puidu ja sellega seonduvates sektorites töötab pea iga kümnes Eesti töötaja. Meie eesmärk on hoida Eesti majandus tugev ja säilitada töökohad Eesti inimestele,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja.
Venemaa ja Valgevene ressursist loobumisel on aga mõju. Erinevalt metallidest või naftast on puidule olemas kodumaine alternatiiv. Kogu senist imporditud mahtu ei suuda Eesti toorainega kindlasti asendada, kuid kohaliku puidu pakkumise suurendamine aitab mõjusid leevendada.
Eesti majandusmetsade juurdekasvud on järjepidevalt suuremad kui meie raiemahud. Eesti metsade vanuseline struktuur on selline, et süsiniku siduvatest metsadest saavad ühel hetkel süsiniku emiteerijad. Majandusmetsades raietega hiljaks jäämine toob kaasa kehvema kvaliteedi, mistõttu need puud sobivad eelkõige kütteks või tselluloosiks, mitte aga maja või mööbli ehitamiseks. Ligi 40% Eesti metsadest on jõudnud raieküpsesse ikka.
Välja sõnul vaatab tark ettevõtja pikemalt ette kui mõned nädalad. Hilja on hakata muudatusettepanekuid tegema alles siis, kui toorainepuudus juba täiesti käes. Hetkel tulevad Valgevenest ja Venemaalt veel sõjaeelsed tooraine tellimused.
Välja kinnitab, et liidu tehtud ettepanekuid kohaliku puidu tooraine kättesaadavuse suurendamiseks Eesti ettevõtetele on võimalik täita ka looduskaitselisi eesmärke silmas pidades. „Mõistame, et teema on tundlik. Aga usume, et on võimalik leida kompromiss, kus meie metsad on hoitud, aga ka Eesti inimeste majanduslik heaolu säiliks. Kutsume Keskkonnaministeeriumi ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ratsionaalsele diskussioonile.“
Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro, samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele.
Eriti tugev on metsa- puidutööstuse roll maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted vastavalt 22 ja ja 18 protsenti lisandväärtusest. Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud.
