Kui elektroonikateadlane Paul Plakk ja hiljem tema poeg Tiit Plakk töötasid peaaegu poole sajandi vältel välja unikaalsed elektroonsed mõõtevahendid, ei osanud nad veel ette kujutada, et panid aluse äriideele, millega Pauli pojapoeg Mikk Plakk asub nüüd maailma vallutama.
Miku loodud idufirma OÜ Paul-Tech tõi 2019. aastal avalikkuse ette põllumulla olukorra jälgimise ja analüüsimise lahenduse, millele pani aluse just Mikk Plaki vanaisa Paul Plaki ja isa Tiit Plaki teaduslik uurimistegevus, mille tulemusena töötati välja elektroonsed andurid, mida nüüd Paul-Techi teenuse olulise komponendina kasutatakse.
„Need andurid on sisuliselt minu isa elutöö vili, selle taga on rohkem kui 40 aastat teadust. Ja aluse pani sellele juba minu vanaisa, kes oli omaaegses Tallinna Polütehnilises Instituudis elektrotehnika kateedri rajaja,” kirjeldab Mikk Plakk sündmuste kulgu läbi ajaloo, kuni tänase veebipõhise mullaanalüsaatori väljatöötamiseni. „Nii oli väga sümboolne, et ka meie ettevõtte ärinimes on vanaisa eesnimi ära mainitud, sest tema sellele kõigele ju aluse pani.”
Rahasüst aitab ettevõtte arengule kaasa
Sellistel elektroonsetel anduritel põhinevat tehnoloogiat on juba paarkümmend aastat kasutatud teadusasutustes üle maailma. Nüüd toob OÜ Paul-Tech oma toote kaudu selle aastatepikkuse teadusliku lähenemise kättesaadavaks tootjatele ja annab lõpuks iga põllumehe käsutusse abivahendi, mis võimaldab distantsilt jälgida oma põldude mullastiku olukorda ja vastavalt sellele langetada otsuseid igal konkreetsel põllul tehtavate tööde kohta. Just teaduspõhist lähenemist peab Mikk Plakk Paul-Techi üheks tugevaks konkurentsieeliseks.
Nüüd on Paul-Tech jõudnud oma arengus staadiumi, kus tootmise mastaapsemaks käivitamiseks tuli väljastpoolt leida lisaks rahastusallikaid. Kokku 280 000 euro suuruse kapitalimahutuse leping sõlmiti Läti riskikapitali ettevõtte Overkill VC ning Eesti äriinglite võrgustiku EstBan liikmetega. Selle tulemusena soovitakse Mikk Plaki sõnul laiendada kliendibaasi Põhjamaades, pakkuda automatiseeritud põllutööde soovitusi otse kasutajaliideses ning saada sellega põllumehe tähtsaimaks digitaalseks abimeheks.
Ta ütleb, et investori leidmiseks ja läbirääkimisteks kulus umbes neli kuud. Idee n-ö maha müümiseks tuli asja olemust põhjalikult selgitada ja selle vajalikkust argumenteerida mitmetel kokkusaamistel. Investeerimisringis osalenud Robert Laud põhjendab rahapaigutamise otsust sellega, et ta nägi Paul-Techis positiivset tulemust, kuidas pikaaegne teaduslik töö loob võimaluse viia põlluharimine sootuks uutesse kõrgustesse tänu andmete ja nendest lähtuva info targa kasutamise.
Olgu märgitud, et ettevõtte osalust investeeringu saamisel nimel ei loovutatud ja nii on OÜ Paul-Tech jätkuvalt mitte ainult kiiresti arenev idufirma, vaid ka Plakkide pereettevõte.
Mulla seisund jõuab kiiresti arvutiekraanile
Plakk märgib, et Paul-Tech on agritechi start-up, mis aitab põllumeestel jälgides mullas toimuvaid protsesse, et kasutada ressursse efektiivselt, tagades taimekasvatuses maksimaalse kasumlikkuse, hoides sealjuures keskkonda.
„Meie andsime vanaisa väljatöötatud ja isa edasiarendatud anduritele selle praktilise poole, mis aitab nende abil näha, mis põllumullas täpselt toimub, kuidas näiteks väetised seal lahustuvad, millal need muutuvad taimedele kättesaadavaks, milline on mulla happesus jne,” räägib Mikk Plakk. „See on Paul-Techi spetsiifika, et oleme teinud teadustöö kõigile tavatootjaile arusaadavaks ja hoomatavaks n-ö laiatarbekaubaks. Selle eesmärk on olla põllumajandustootjale igapäevane tööriist, mida ta saab kasutada otsuste langetamise sisendina.”
Praegu tähendab see sisend peaasjalikult mulla seest kahest erinevast sügavusest iga kahe tunni tagant mõõdetud andmete reaalajas edastamist kasutajale. Sellele lisanduvad veel õhutemperatuuri ja -niiskuse andmed. Töö käib aga selle nimel, et sellesse paketti lisada veel mitmesuguseid andmeid, mida optiliste mõõtmiste tulemusena on võimalik saada.
Paul-Techi spetsiifika on, et oleme teinud teadustöö kõigile tavatootjaile arusaadavaks ja hoomatavaks n-ö laiatarbekaubaks.
Mikk Plakk
Siiani pidi põllumees sääraste andmete saamiseks võtma spetsiaalsed mõõteriistad kohvriga näppu, minema põllule, torkama andurid mulda ja saadud näidud üles kirjutama. Nüüd jääb see vaev ära, sest Paul-Techi statsionaarsed andurid paiknevad pidevalt põllul, selleks välja valitud kõige optimaalsemas kohas, ja edastavad regulaarselt andmeid üle õhu leviva madalsagedusvõrgu kaudu kasutaja arvutisse.
„Andmete vastuvõtmiseks ja haldamiseks on meil välja arendatud kasutajasõbralik veebikeskkond, millega tulime välja 2019. aasta Maamessil. Läinud aasta sügisel läbis see põhjaliku uuenduse ning nüüd on see keskkond kasutajale veelgi arusaadavam ja mugavam,” märgib Mikk Plakk. „Sel kevadel lisandusid sinna kogutud andmete põhjal põllumehele automaatselt antavad soovitused, mida, millal ja kuidas ta võiks oma põllul ette võtta. Igaühe otsustada on, kas ta neid järgib, aga igatahes püüab süsteem lahti seletada, mida põllult saadud andmed sisuliselt tähendavad.”
Nii ütleb süsteem farmerile näiteks seda, kui taimikul on mullas mingil põhjusel tekkinud stress, mida silmaga pole võimalik näha, et ära praegu pigem mine põllule taimekaitsevahendeid pritsima.
Mullajaam jagab ka soovitusi
Paul-Techi rakenduse töö loogika seisneb selles, et kõigepealt valitakse välja paar-kolm erineva kasvudünaamikaga kultuuri, mida süsteem jälgima hakkab (raps ja muu teravili on näiteks väga erineva dünaamikaga). Aluseks võetakse põllumehe teadmine sellest, millised põllud on sarnase n-ö iseloomuga.
20% aitab veebipõhine mullajaam oskusliku kasutamise korral vähendada väetiste kasutamise kogust.
Eesmärk on saada ühe seirejaama katvus võimalikult laiaks. Teenus, mida Paul-Tech pakub, kannab nime mullajaama teenus. Standardne mullajaam on kahe erinevale sügavusele paigaldatud anduriga. Üks andur on umbes 8 cm sügavusel, teine 16–25 cm või ka suuremal sügavusel. Andurid on jaamaga ühendatud, iga kahe tunni järel registreerib jaam näidud ja saadab andmed internetti. Jaam ise töötab päikesepaneeliga, sellel on ka korralik aku, mis tähendab, et ühe hooaja peaks jaam hooldusvabalt vastu pidama.
Tavaline praktika on selline, et mullajaam pannakse põllule pärast külvi ja võetakse enne viljakoristust ära. Jaam on 50–60 cm kõrgune ja korralikult lippudega tähistatud ega sega põllul tehtavaid töid. Näiteks pritsimise puhul peab lihtsalt jälgima, et õigel ajal pritsi poom üles tõsta.
„Protsess käib nii, et me teeme põllu analüüsi, seejärel võtame proovid, olenevalt põllu suurusest, 100–300 punktist. Mõõdame samu näitajaid, mida statsionaarne mullajaam hiljem mõõtma hakkab. Nii saame kogu jälgimise alla mineva põllu keskmised näitajad,” kirjeldab Mikk Plakk mullajälgimisjaama paigaldamist. „Näitajad, mida mõõdame, tulevad ühe põllu kohta, kui see on enam-vähem tasane, tervikuna võrdlemisi sarnased. Jaama paigaldame sellisesse kohta, kus need keskmised näitajad on kõige tüüpilisemad. Nii saame kindlalt väita, et see üks lokaalne koht iseloomustab suurema osa terve põllu olukorda.”
Tõsi – kui on tegemist maapinna ebatasase reljeefiga, näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, siis tuleb paigaldada rohkem jaamu, eraldi nii madalamatesse kui kõrgematesse kohtadesse, sest seal on tingimused juba oluliselt erinevad.
Väetamine peab olema täppistöö
Mikk Plakk kinnitab, et tal on tõsine plaan Paul-Techi mullajaamaga minna maailma vallutama. Kiirendi selleks annab väetiste ja taimekaitsevahendite kordadesse ulatuv hinnatõus, mis on eriti mastaapseks läinud viimase aasta jooksul. Teine probleem on nende kättesaadavus.
„Põllumees peab tänapäeval väga pingsalt jälgima, mida ta põllule veab, kui palju ja kuhu seda vedada ning millal vedada, et tulemus oleks võimalikult ökonoomne. Meie jaam aitab neid otsuseid teha,” selgitab Plakk mullajaama praktilist vajalikkust. „Meie senine kogemus ütleb, et kahel erineval põllul võivadki olla täiesti erisugused vajadused. Näiteks kui mõnel põllul on toitainete tase pärast talveperioodi väga kõrge. Meie süsteem annab siis soovituse, et seal võiks ühe väetiseringi vahele jätta. Teisel põllul on aga vastupidi.”
Aitab kliimaeesmärke täita
Lisaks aitab mullaseirejaam üldist põllule veetavate väetiste ja taimekaitsevahendite kogust optimeerida, et seda ei toimuks ülemäära palju, sest lõppeks satuvad need mürgid ju ikkagi keskkonda.
Seda muide nõuab ka Euroopa Liit oma rohe-eesmärkide raames. Kust aga põllumees peaks teadma, millised on õiged kogused ja milline on õige aeg, kui tal pole alusandmeid või kui neid on keeruline arusaadavaks muuta.
„Meie väidame, et 20% suurune väetiste kasutamise vähendamine on mullajaama abil väetamist optimeerides võimalik juba kasvõi tänu sellele, et kõik, mida kasutame, läheb ka saagiks,” märgib Mikk Plakk. „Saak ei saa kahjustada, kui neid töid tehakse teadlikult täpselt õigel ajal ja õigete kogustega. Mulla seisundi teadmine ja oskus seda analüüsida annab meile need suunised kenasti kätte.”
