Ukrainas proovivad raskuste kiuste sõda trotsida ja uusi ärimudeleid leida paljud ettevõtted, nende hulgas ka Wolf Group.
Wolf Group on Euroopa juhtiv ehituskeemiatoodete ja süsteemide tootja, mille tootevalikusse kuuluvad erinevad polüuretaanvahud, hermeetikud, liimid, teibid ja pinnakattevahendid. Grupi tootmisüksused asuvad Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Venemaal, kuid müügiettevõtted tegutsevad paljudes riikides üle maailma, sh alates 2009. aastast ka Ukrainas.
Veebruaris alanud sõda raputas tugevasti Ukraina haru tegevust, ümber tuli korraldada ka Žukovski linnas Moskva oblastis asuva tehase töö. Wolf Group OÜ innovatsioonijuht Alar Salum tõdeb, et enne 24. veebruari oli grupil Ukrainas tervet riiki kattev müügistruktuur.
„Meie ladu Kiievi eeslinnas sai suhteliselt sõja alguses raketitabamuse ja kogu laos olnud kaup hävis,“ räägib Salum. „Praegu on meil teine ladu Lvivi piirkonnas, üritame riskide hajutamiseks ka kaupa mööda maad laiali jaotada.“
Mis juhtub riigi ühes otsas, ei pruugi juhtuda teises. Ukraina on suur riik ning erinevused piirkondade vahel suured. „On selge, et Ida-Ukrainas ja riigi lõunaosas müüki ei toimu, kuid teine osa Ukrainast elab täiesti tavapärast elu – Epicentr K, mis on üks suurimaid jaekette Ukrainas, avab täna uusi poode,“ toob Alar Salum näite. Seega seal, kus otseselt sõda ei käi, läheb elu edasi – ehitatakse, tehakse äri ja elatakse üsna tavapärases rütmis. „Ka meie müük toimib seal, kus sõda otseselt ei käi,“ räägib Salum.
Saame oma äri finantseerida ainult oma riski peal. Tuleb kaaluda ja laveerida, palju julgeme Ukrainasse kaupu saata.
Alar Salum
Suurim risk Ukrainas tegutsevale ettevõttele ongi kaotada nii kaup kui raha. Kui varem kasutas Wolf Group grupi tasandil palju krediidikindlustust, faktooringut jm finantsinstrumente, siis täna tuleb kõik riskid kanda endal.
„Saame oma äri finantseerida ainult oma riski peal. Tuleb kaaluda ja laveerida, palju julgeme Ukrainasse kaupa saata ja teistpidi – kuidas rahad liiguvad ja tagasi tulevad,“ tõdeb Salum. See on grupi tasandil suurim risk, millega tuleb tööd teha. Kohapealses müügiettevõttes on analoogsed küsimused, ainult et väiksemas mastaabis – näiteks kellele müüa kaupa järel- või ettemaksuga.
Tänaseks on sõja algusest möödas pool aastat ja nii inimesed kui ettevõtted on olukorraga mõneti kohanenud. Salumi hinnangul oli märgata veebruaris-märtsis turbulentsi ettevõtete müügi- ja ostuotsustes märksa enam kui nüüd. Kuna uste ja akende paigaldamisel ning igasuguste pragude ja vuukide täitmisel on hermeetikud, vahud ja teibid asendamatud, on nõudlus Wolf Groupi toodete järele sõjapurustuste tõttu kasvanud. Samuti on enne talve kibekiired ajad akna- ja uksetootjatel.
Siiski on Salumi sõnul Ukraina müük käesoleval aastal väiksem kui eelmisel aastal samal ajal, seda nii rahalises kui koguselises mõttes. Sama käib ka Venemaa kohta. „Kuna esimene poolaasta oli väga positiivne mitmel meie suurel turul, nagu näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias, ning lisandunud on mitmeid uusi kliente ka Ameerikas, siis kokkuvõttes oleme rahalises mõttes suutnud seda langust päris hästi kompenseerida.“
Ukraina ülesehitamine
Veel enne suurt suve arutasid toonane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja välisministeeriumi esindajad koos erinevate sektorite ettevõtjatega, kuidas Eesti riigiasutused ja ettevõtted saaksid Ukraina ülesehitamisse panustada.
„Ukraina ülesehitamine saab järgmistel aastatel olema Eesti ettevõtetele oluline ekspordiallikas, mistõttu on tihe suhtlus nii omavahel kui teiste partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega väga oluline,“ möönis toona Sutt. Võimalike koostöökohtadena nägi ta erinevate digilahenduste pakkumist, samuti Eesti know-how vahendamist teistes valdkondades.
Eesti ja Ukraina koostöö digiprojektide ja küberkaitse vallas ei ole uus: Eesti ettevõtted on panustanud sellesse oma teadmistega juba sõja algusest, aidates üleval hoida Ukraina riigiteenuseid. Tekkinud on juba ka algatusi sõjajärgse Ukraina ülesehitamiseks. Näiteks on Eesti IT-ettevõtted koostöös Euroopa Komisjoniga arendanud portaali TEPP (Team Europe Partnerships Portal), mis viib kokku riikide vajadused ja abipakkumised, Eesti ettevõte GoSwift on panustanud elektroonse piiriületussüsteemi loomisesse.
Ettevõtted ooteseisundis
EAS-i ja KredExi ühendasutuse kliendihalduse juhi Eero Liivandi sõnul proovivad Ukrainas tegutsevad ettevõtted võimaluste piires oma tegevust jätkata. „Kui peaks juhtuma, et rinne tuleb liiga lähedale, siis pannakse äri pausile ja loodetakse, et tabamust ei saada. Näiteks üks selline ettevõte on BLRT,“ möönab Liivand.
EAS ja KredEx on suhelnud ka ettevõtetega, kes teadlikult võtavad Ukraina inimesi tööle või jätkavad kaupade ning teenuste ostmist Ukraina ettevõtetelt. Liivand: „Näiteks on läbi käinud mitmed IT-ettevõtted, aga ka mööblitööstus, kes on Ukrainast detaile tellinud.“
Salumi sõnul on enne sõda kohapeal toimetavad Eesti ettevõtted siiski täna pigem äraootavad, paljud on ära tulnud. „Väga paljud on aga valmis Ukraina ülesehitamisse panustama, kuid aktiivset tegevust veel ei toimu, sest pole selge, kuidas koostöö reaalsuses toimima hakkab,“ ütleb ta.
Ukraina ülesehitamist koordineerib Eestis Välisministeerium ning Eesti Rahvusvahelise Arengu-koostöö Keskus, mille eestvedamisel peaks ettevõtjateni jõudma teadmine, kuidas Ukraina ülesehitamise protsess ja toetusmeetmed Euroopa-üleselt jaotuvad. Täna on töös esimene projekt, lasteaia ehitamine Ovrutši linnas, ning projekteerimistööd on koostöös erasektoriga juba lõpusirgel. Loodetavasti toob sügis selgema suuna, kuidas asjad arenema hakkavad.
Salum tõdeb, et nende tooteid ei hakata riigihankega sisse ostma: „Võiksime suhelda otse ehitaja või akna-uksetootjatega, kui on selge, kes osalevad hangetes ja kuidas need asjad edasi liiguvad,“ räägib ta. „Oleme valmis panustama ja oma müügistruktuuri ning meeskonda kohapeal välja pakkuma, kuid vaja on selgust, kuidas kõik täpselt toimima hakkab.“
Venemaa tooraine kadunud
Liivand tõdeb, et lisaks Ukraina-suunalisele äritegevusele on sõja mõju laiem, seotud muu hulgas ka äritegevuse külmutamisega Valgevenes ja Venemaal. „Näiteks puidu ning mineraalsete toodete peamiseks impordiriigiks oli Venemaa. Lisaks otsesele ekspordile ja impordile tekivad teisesed mõjud läbi muude meie jaoks oluliste kaubanduspartnerite. Kõige enam mõjutab kogu majandust energiasektor.“
Samas toob Liivand välja, et paljud Eesti ettevõtted on suutnud oma tarneahelad edukalt ümber mängida. Peale esialgset šokki kõrgustesse tõusnud toorainete hinnad on stabiliseerumas.
Ka Wolf Groupi üks tootmisharu asub Moskva oblastis. „Äril Venemaal on nii juriidiline kui moraalne pool. Oleme enda jaoks selgeks mõelnud, et kindlasti ei ole sõda see, mille pealt me tahame rikastuda,“ räägib Salum. Sõja puhkedes koondati 40% sealsetest töötajatest, nii kontori- kui tootmise poole pealt. „Kuna tahame vältida tootmise natsionaliseerimist Vene riigi poolt, hoiame seda vaikselt siiski tiksumas.“
Ukraina püüab sõja kiuste majandust toimivana hoida
Eesti Rahvusvahelise Arengu-koostöö Keskuse (ESTDEV) tegevjuhi Kadri Maasiku sõnul on Ukraina partneritega suheldes selge, et nende esimene suur eesmärk on sõda võita, aga samaaegselt hoida ka majandus võimalikult tugevalt elus.
Kuidas Eesti ettevõtjaid kaasata ja nende tegevust Ukrainas toetada?
ESTDEV-i kui arengukoostöö organisatsiooni esmane eesmärk on luua ja ellu viia projekte mitmetes eluvaldkondades (olgu selleks sõltumatu meedia ja väärinfo vastane võitlus, haridus või digitaliseerimise alane koostöö või ülesehitusprojektid).
Kindlasti soovime oma tegevusse kaasata ka erasektorit – projektid annavad ettevõtetele hea võimaluse välisturul kogemuse saamiseks ja loob häid eeldusi ekspordi soodustamiseks või tootmise viimiseks sihtriiki. Head koostööprojektid omakorda on need, mis maksumaksja raha lõppedes jätkusuutlikud on.
Soovime tegevusse kaasata kindlasti ka erasektorit.
Kadri Maasik
Lugano konverentsil esitleti Ukraina majanduse taastamise kava ambitsioonikat plaani. Ettevõtetele, mis kaaluvad tegutsemist Ukrainas, soovitaks alustada planeerimisega juba täna. Sama üleskutset on esitlenud ka mitmed teised organisatsioonid ja rõhutanud ülesehitusega alustamise vajadust juba enne sõja lõppu.
Milline on olnud senini Eesti ettevõtete huvi?
Mõeldes ettevõtete arvule, kellega ESTDEV-l on ühendust olnud, hindaksin huvi kõrgeks. Eks aeg näitab, kui suurel osal ettevõtjatest reaalset koostööd Ukrainas tekib, aga mõned lasteaia ehitusprojektist välja kasvanud koostööläbirääkimised Eesti ja Ukraina ettevõtete vahel on juba alanud.
Üldiselt tulevad ettevõtted toetavate tegevustega kaasa. Osalt soovist aidata Ukrainat, osalt on ajendiks ka asjaolu, et arengutöös nähakse stardipunkti alustamaks koostööd Ukraina firmadega. Näiteks, Eesti Puitmajaliidu toetusel valmistas Tiit Silla Arhitektuuribüroo SPORT lasteaia eskiisprojekti. Primostar pakkus tasuta maa-aluste betoonkonstruktsioonide hüdro-isolatsioonimaterjale pommivarjendi ehitamiseks. Läbirääkimised käivad mitme ettevõttega, kes soovivad projektiga liituda.
Kuidas koostöö edaspidi toimima hakkab?
Töötame selle nimel, et koostöö saaks olema pikaajaline. Ovrutši lastead oli nende strateegiliste objektide nimekirjas, mille teostamiseks palus Zõtomõri oblast abi oma välispartneritelt. Eesti vastas sellele palvele ja välisministeerium eraldas lisaeelarvest stardikapitali projekti algatamiseks. ESTDEV-i ülesanne on kaasata lisaraha Eestist ja välismaalt.
Ma usun, et Eesti riigi rahastatud objekte tuleb veel teisigi. Ettevalmistamisel on ka pikaajalised ja mahukamad programmid mitmete välisdoonorite poolt.
Palju projekte juba n-ö stardivalmis on?
Mitmed töösuunad on ettevalmistuses, konkreetsetest projektidest saame kõnelda siis, kui rahastajatega kokkulepped olemas. Näiteks lisaks lasteaedadele võiks moodullahendustel olla kõvasti potentsiaali ka näiteks tervishoiuasutuste või miks mitte ka eluruumide kiirel ja paindlikul rajamisel.
