• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Põlevkivi lööb erakondade arvamused kahte lehte

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
september 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2022
Auvere jaam võiks edaspidi rohkem keskenduda vedelkütuste ja põlevkivikemikaalide tootmisele. Foto: Enefit Energiatootmine AS

Erakondade arvamused põlevkivitööstuse tulevikust ei lange täna kokku. Foto: Enefit

Viimase aasta jooksul maad võtnud energia- ja energeetikakriisis on üha rohkem ettevõtteid otsinud alternatiivi hingehinnaga müüdavale maagaasile põlevkiviõlist, samas on ebaselge, milline on Eesti riigi seisukoht põlevkivienergeetika tuleviku kohta.

Ettevõtjad ootavad, et praegu võimulolev valitsus võtaks vastutuse ning teeks need otsused ära veel sellel aastal, sest praegu on peataolekut palju. Näiteks kui ettevõtted on valmis oma seni maagaasil töötanud küttesüsteemid ümber kohendama märksa soodsama hinnaga põlevkiviõlil põhineivaiks, siis ikkagi pole neil selgust, kas sellisel juhul tuleb neil hakata maksma saastetasu, kas põlevkiviõli jagub, kas selle tootmine on kestev jmt.

Reformistid ütlevad põlevkivile konkreetse „ei“

TööstusEST esitas kõikidele Eesti erakondadele küsimuse, kuidas nad näevad meie põlevkivi kasutamise tulevikku. Konkreetselt vastas vaid kaks erakonda – Eesti 200 ja Isamaa. Et poliitikud on siiski viimasel ajal avalikkuses põlevkivi teemal sõna võtnud, siis teeme siinkohal nendest avaldatud seisukohtadest väikese kokkuvõtte.

Näiteks praegusesse võimuliitu kuuluva Reformierakonna üks liidreid, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (erakonna aseesimees), ütleb oma blogis otse ja keerutamata välja, et põlevkivi kasutamine tuleb hüljata nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal on paslik märkida, et Eesti riik on Euroopa Komisjonile esitanud riigi õiglase ülemineku territoriaalse kava mustandi, kus sisuliselt välistatakse tulevikus põlevkivi kasutamine nii energeetikas kui keemiatööstuses.

Pentus-Rosimannus usub, et saastaval ja keskkonnale koormaval elektril ei ole kuskil pikka pidu, mistõttu ta leiab, et põlevkivielekter lihtsalt ei ole õige pea enam konkurentsivõimeline. „On hulk asju, mida peame igal juhul tegema, kui tahame püsida puhta looduse ja eduka majandusega riigina   – väljuma põlevkivielektri ajastust, tuuleparkide vastu võitlemise asemel nende loomisele võimalusi leidma, maanteetranspordi asemel säästlikumat rongiliiklust ja puhtamat ühistransporti arendama, biomajandusele võimaluse andma,“ kirjeldab Pentus-Rosimannus.

Enne alternatiivi põlevkivijaamu sulgeda ei tohi

Keskerakonna volikogu tegi selle aasta suvel avalduse, milles märgitakse, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele ei saa põlevkivist elektrienergia tootmine väga pikalt jätkuda. Samas möönab erakond, et see ei tähenda põlevkivi kasutamise kiiret lõpetamist.

„Põlevkivist elektrienergia tootmine paratamatult tulevikus kahaneb, kuid tuleb leida uusi võimalusi, kuidas kahanemine Eesti kasuks tööle panna,“ kirjeldab Keskerakonna volikogu oma nägemust põlevkivienergeetika tulevikust. „Põlevkivil põhinevaid elektrijaamasid ei tohi sulgeda enne, kui oleme suutnud leida samaväärse alternatiivi. Elektrienergia varustuskindlust saame lähiaastatel tagada vaid oma elektrijaamadega.“

70% soovib Eesti vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes.

Keskerakond jätab nii mõnegi ukse põlevkivi edasisel kasutamisel paokile, sest mainitakse, et n-ö üleminekuperioodil on tähtis koht põlevkivist õli tootmisel, mis kindlustab tööhõivet Ida-Virumaal ja toetab Eesti majandust. „Toetame uue põlevkiviõlitehase rajamist, mis loob 500 uut töökohta ja eraldab kasvuhoonegaase kordades vähem kui põlevkivist elektri tootmine,“ seisab avalduses. „Uus õlitehas vastab Eesti kliima- ja energiakavale, milles oleme võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 70% võrreldes 1990. aastaga, kui Euroopa Liidus on võetud uueks eesmärgiks 55%.“

Seega – mõneti vastandub Keskerakonna seisukoht Reformierakonna omale, sest viimases õlitehase vajalikkust pole mainitud ja ei õnnestunud leida ka konkreetset seisukohta, kas nn Auvere II on nende vaates vajalik või mitte.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski lubas alguses TööstusESTi küsimusele vastata, ent hiljem seda vastust toimetusele siiski ei laekunud. Ilmunud materjalidest, sh sotsiaaldemokraatide valimislubadustest võib välja lugeda, et nad on vastu uute põlevkivikaevanduste avamisele põlevkiviõli ekspordi huvides.

Sotsid kahtlevad, EKRE hoiaks põlevkivitööstuse alles

„Vähendame põlevkivienergeetika osakaalu 50%-ni sisemaisest kogutoodangust, arendades kavakindlalt taastuvenergeetikat,“ kinnitavad sotsid valimislubadustes. Varem on need seisukohad olnud heitlikud. Nii leidub sotside väljapakutud poliitikas vastuolu – soovitakse küll täielikku üleminekut taastuvenergiale aastaks 2030, aga samas märgitakse, et see ei tähenda põlevkiviõlitehaste sulgemist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme on väljendanud seisukohta, et põlevkivi kasutamine nii energeetikas kui õli tootmisel peab jätkuma ja rohepöördele peaks energiakriisi tingimustes tõmbama pidurit.
„Me räägime Eesti energeetilisest sõltumatusest, me räägime normaalse elektrihinna säilitamisest ja me räägime sotsiaalse katastroofi ära hoidmisest Ida-Virumaal. Me oleme siin pikalt ühel joonel olnud. See ei ole mingi oportunism või mingi vene häälte püüdmine, vaid me räägime ikkagi kogu Eesti majanduse huvist,“ sõnas Helme aasta tagasi ERR-ile.

Helme sõnul on tegemist EKRE põhimõttelise majanduspoliitilise positsiooniga. „Eestil peab olema oma energeetiline sõltumatus, Eesti peab saama oma olemasolevat ressurssi ise väärindada, elektrihind peab olema madal. Väljamõeldud põhjendustel omaenda tööstust ära hävitada on lihtsalt kuritegelik,“ väljendas Helme oma seisukohta.

Erakond Eestimaa Rohelised on selgelt väljendanud põlvekivi kasutamise vastalisust. Nelja aasta eest ütles roheliste juhatuse liige ja Ida-Virumaa koordinaator Timur Sagitov, et 2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. „Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada,“ teatas ta, lisades, et Eesti Energia järgmise õlitehase rajamise mõte on „lihtlabane rahva raha raiskamine“.

Praegu on olukord energiaturul muutunud, aga paljud erakonnad hoiavad oma seisukohti põlevkivi küsimuses vaka all. Samas tahavad ettevõtjad selgeid otsuseid, millega ei kannata valimisteni oodata.

Kommentaar: Peenkeemia peab asendama põlevkivienergeetika

Sven Sester
Riigikogu liige, Isamaa

Eestis on põlevkivist elektritootmine järk-järgult vähenenud. See on tingitud nii vanade tootmisvõimsuste väljalangemisest kui ka Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitilistest eesmärkidest.

Oluline on arvestada, et juhitavate tootmisvõimsuste hulk meie regioonis väheneb, mistõttu ei saa Eesti loobuda põlevkivist üleöö. Näeme ju tänase energiakriisi põhjal, mis juhtub siis, kui ühte perioodi satuvad poliitilistest otsustest tingitud CO2 kvoodi kõrge hind, suurenenud nõudlus energia järele, vähene tootmisvõimsus ning Venemaa sõda Ukraina vastu. Sellistes olukordades on väga oluline, et Eestil on olemas vajalik ressurss ja võimekus energiajulgeoleku tagamiseks. Seni, kuni meil pole olemas alternatiive, ei saa põlevkivi kasutamisest energeetikas loobuda.

Samas tuleb ausalt nentida, et põlevkivi elektritootmine paratamatult mingil hetkel lõppeb. Rohepöördes ei ole põlevkivist toodetud elektrile paraku tõsiseltvõetavat kohta. Kui põlevkivi kasutamisest tulenev CO2 kinni püüda, siis saaks ka sellised jaamad turul tegutseda, kuid see on tänaste tehnoloogiatega veel väga kallis. See ei tähenda, et meil ei ole võimalik kasutada põlevkivi teistes valdkondades.

Peaksime hoidma seda joont, et meil on siiski põlevkivi osas ressurss, tehnoloogia ja teadmised, mis puuduvad teistel riikidel. Kindlasti on võimalik suurendada põlevkiviõli tootmist ning liikuda selle kasutuses väljapoole energeetikasektorit. Õli kütusteks tootmine asendub keemiatööstuse tooraine tootmisega. Koos ringmajanduse elemendiga võib sellest saada üks Eesti majanduse vedureid.

Kommentaar: Heitmevaba keemiatööstus on võimalik

Tarmo Tamm
Eesti 200 juhatuse liige

Põlevkivi on olnud pikka aega Eesti majandusele hea abimees. Kodumaine ressurss, mis on taganud meile energiakindluse ja võimaldanud eksporti. Nii kurb kui see ka ei ole, ei saa põlevkivi energiaallikana pikemas plaanis enam sama rolli täita.

Oleme looduse koormamisel oma vajaduste katteks läinud üle igasuguse piiri ja tänase teadmise juures põlevkiviga selles vallas pikaajaliselt arvestada ei saa. Küll aga on põlevkivis palju muud peale kütteväärtuse ja Eestil unikaalne kogemus põlevkivi uurimisel.

Seni on riik piiranud põlevkivi kasutamist energiaallikana, aga jätnud viimasel kümnel aastat tegemata investeeringud alternatiivsesse energiatootmisesse. Ei ole rajatud uusi tuuleparke ega piisavalt päikeseenergiasse panustatud, võib öelda, et need samad poliitikud, kes täna toetusi jagavad, on ka probleemi tekitanud.

Uute majandusmudelite ja tehnoloogiate arendamisel oleme globaalses konkurentsis ja Eesti riigil oleks mõistlik luua investeerimisfond, mis rahastaks omakapitalil täiesti uusi tootmisi peale laboritestide paljulubavaks hindamist. Riik saaks lisaks investeeringule ka uue majanduse koos kõrgema lisandväärtuse ja kõrgemate palkadega. Vastasel juhul on oht, et investeerimismahukad ettevõtted liiguvad Soome, Saksamaale või Hollandisse, kus riigid on valmis uusi ettevõtmisi toetama. Kümne aasta pärast jääb meil ainult tõdeda, kui hästi on Eesti ettevõtjad maailmas hakkama saanud.

Põlevkiviga kütmisest peame loobuma nii pea kui võimalik. CO2 heitmete vaba keemiatööstus, mis baseerub põlevkivil oleks Eestile kindlasti kasulik ja mõistlik. Head lahendused on aga paraku keerulised, ent ma usun, et siiski võimalikud.

Sildid: energeetikaenergiapoliitikapõlevkiviõlipõlevkivitööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tehnikaülikool pakub elektroonikafirmadele tuge

Järgmine artikkel

Ukrainas äri ajavad ettevõtjad riiki niisama lihtsalt ei hülga

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor
Keskkond

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Järgmine artikkel
Ukrainas äri ajavad ettevõtjad riiki niisama lihtsalt ei hülga

Ukrainas äri ajavad ettevõtjad riiki niisama lihtsalt ei hülga

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!