• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Toiduliit: toidutööstus peab olema elutähtis tootmisvaldkond

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
september 2022
Kategooria: Probleem, TööstusEST september 2022
Toiduliit: toidutööstus peab olema elutähtis tootmisvaldkond

Toiduliidu juht Sirje Potisepp leiab, et kodumaine toidutööstus vajab strateegiliselt olulise tööstusvaldkonna staatust. Foto: Sven Tupits

Kuigi toidutööstus eeldab, et seda sektorit käsitletakse ka riiklikul tasandil kui strateegiliselt olulist tootmisvaldkonda, ei näe valitsus toidutööstuse ettevõtetes midagi niivõrd erilist, et neid peaks üleüldiselt maad võtnud energiakriisis kuidagi eraldi toetama või neile erisoodustusi tegema.

Seda aga toidutööstus eesotsas sektori katusorganisatsiooni Eesti Toiduliiduga siiski taotleb. Nii on valitsusasutustele saadetud mitu pöördumist, milles iseloomustatakse ülimalt keeruliseks kiskuvat olukorda energiakandjate kättesaadavuse ja hinna osas. Toiduliidu juht Sirje Potisepp käis kohtumas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerimi (MKM) juhtivate ametnikega – mingit reaalset kasu, mis ettevõtteid tõepoolest veidigi aitaks, pole sellest kõigest tõusnud.

Sirje Potisepp märgib, et MKM-is 16. augustil toimunud kohtumisel öeldi talle (ja tegelikult ka teiste tööstussektorite esindajatele) otse, et mingeid toetusmeetmeid tööstustele koalitsioonileppes ei ole ja peate ise hakkama saama.
Lisaks saadeti augustis koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga valitsusele kiri, milles muude asjade hulgas juhiti tähelepanu tõsiasjale, et kui teised ümberkaudsed riigid moel või teisel oma ettevõtteid toetavad ja Eesti seda ei tee, siis jäävad siinsed firmad üsna kiiresti naabritele konkurentsis alla. Selle otsene tagajärg on piiritaguse odavama toidukraami sissevool ning meie toidutööstuse hääbumine. Ja kui sedavõrd tiheda konkurentsiga turul kord juba järgi annad, siis hiljem on oma positsiooni juba väga keeruline taastada.

„Kui teised riigid oma tööstust toetavad, siis väga raske on meie ettevõtetel olla nii sise- kui välisturgudel konkurentsis,” ütleb Potisepp. „Kulude kasv on olnud meeletu ja ettevõtted ei ole suutnud seda hindade tõusu oma toodete jaehindadesse üle kanda. Kuigi ka arvestatav toidukaupade hinnatõus on ikkagi toimunud. Ja meie sektor on tarbijate ostuvõimega kõige otsesemalt seotud.”

Kui teised riigid oma tööstust toetavad, siis väga raske on meie ettevõtetel olla nii sise- kui välisturgudel konkurentsis.
Sirje Potisepp

Viimase kirjaga saadetud pöördumine sisaldas muu hulgas ettepanekut, et toidutööstusele kehtestataks järgnevaks kaheks kütteperioodiks elektrile hinnalagi 120 €/MWh ja gaasile hinnalagi 90 €/MWh. Kui hind ületab seda piiri, siis riik kompenseeriks selle.

Toidutööstus – elutähtis või ei?

Küsimusele, kuidas Eesti majandus energiasõjas vastu peaks, otsiti lahendust ka 6. septembri ETV saates UV faktor. Nagu ikka, ega mingi lahenduseni ei jõutud, kõlama jäi Riina Sikkuti jutt sellest, et kõik valitsuse liikmed saavad väga hästi aru ettevõtete raskest olukorrast. Samas, mingeid konkreetseid meetmeid, mis ettevõtetele leevendust pakuks, ei MKM-il ega valitsusel tervikuna laual ei ole. Ainus, millega nähtavalt tegeldakse, on elektri börsihinnale lae seadmise ettepanekute tegemine. Mingit leevendust võiks see ju tuua, aga paljudele ettevõtetele jääb ka 400 või 300 või 200 eurot megavatt-tunni eest ikkagi ülejõukäivalt kõrgeks hinnaks.

Konkreetsed ettepanekud

Sirje Potisepp on seda meelt, et valitsus peaks kehtestama pikaajalise energiaplaani, milles sätestatakse ka maksimaalne võimalik hind elektrile ja maagaasile ning lisaks võiks poliitikud võtta vastu otsuse, mis lubaks teatud tingimustel erimärgistusega kütuse kasutamist.

Potisepa hinnangul võiks alustada sellest, et toidutööstus oleks elutähtsa teenuse osutajate ja kaitstud tarbijate nimekirjas, mis tagaks firmadele gaasi ka juhuks, kui selle kättesaadavus peaks muutuma limiteerituks.
„Vaid nii suudab toidutööstus garanteerida Eesti riigile toidujulgeoleku,” kinnitab Potisepp. „Siiani pole aga toidutööstust elutähtsa teenuse osutajate nimekirja arvatud. Tõsi, kaitstud tarbijate nimekirjas on toidutööstus nüüd neljanda kategooria kaitstud tarbijad.

Aga kui peaks tekkima gaasi puudujääk, siis on selgelt kirjas, et ennekõike saavad gaasi kolm esimest kategooriat – eratarbijad, kaugküttefirmad ja n-ö varuelektrijaama käivitamine. Mis tähendab, et ega mingit garantiid meil ole.”

Toidukraam järjest kallim

Kaubandusketid on juba mõnda aega toonud välja, et inimesed teevad oste järjest rohkem hinnast lähtuvalt ja sellisel juhul on importtoodetel päris suur eelis, sest nagu kinnitab Sirje Potisepp, toetavad vähemasti Leedu, Läti, Poola ja Saksamaa nii oma eratarbijaid kui toiduaineid tootvaid tööstusi.

„Kui Eesti toetusmeetmeid ei rakenda, siis satuvad meie ettevõtted veelgi ebavõrdsemasse konkurentsiolukorda,” iseloomustab Potisepp lähituleviku väljavaateid. „Koroonakriisist hakkasime juba välja tulema, aga nüüd läheme vastu kriisile, mida me pole võib-olla varem näinudki. Juba enne sõda tabas toiduainetetööstust absoluutselt kõikide tootmissisendite hinnatõus. Ja ka praegu on kõik ikka väga ettemääramatu.”

Kuna gaasile muid alternatiive pole lähevad paljud ettevõtted Potisepa sõnul üle põlevkiviõli kui maagaasist üksjagu odavama kütuse kasutamisele. Samas on suur osa toodetavast põlevkiviõlist juba kaetud tarnelepingutega ning pole üldsegi kindel, kauaks sedagi jätkub, kui kohalik nõudlus pidevalt suureneb. Ja suurenev nõudlus kergitab muidugi ka põlevkiviõli hinda.

„Kas tõesti majandusministeeriumile ei lähe korda, kust meie riigile lõppude-lõpuks raha tuleb,” esitab Potisepp retoorilise küsimuse. Selles küsimuses on aga omajagu ka nördimust. Praegu ootab Sirje Potisepp ennekõike otsustajate poolset arusaamist, et toidutööstus on meie toidujulgeoleku garantii.

Toiduainetööstus valitsusele: sügis on käes, kus on kriisiplaan?

Septembri alguses hakkas levima uudis gaasihinna kahekordistumisest eeloleval sügisel. Selle info valguses toimunud toiduainetööstuste erakorralisel koosolekul otsustati, et katastroofilise hinnatõusu lõpptarbijale aitab ära hoida energiahindade piirmäära kehtestamine tööstustele.

„Energiahindade tõusust tingitud metsik inflatsioon nullib juba täna riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu ning vähendab Eesti inimeste ostujõudu, millele oma hoogu lisab ka intressimäärade kasv. Me siseneme majanduslanguse tsüklisse, kuid seni ei ole meil arusaamu, kuidas kavatseb valitsus tarbijaid kaitsta ohjeldamatute lõpphindade eest?“ märgib Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul ainuüksi eratarbijatele energiahinna kasvu kompenseerimine olukorda ei päästa, sest muude kaupade ja teenuste hinnad, ning eelkõige toiduhinnad, süstivad lähiajal stratosfääri. „Seni ei näe me riigipoolset kriisijuhtimise ja kriisist väljumise plaani. Meie ettepanek on lihtne – toiduainetööstus, üks riigi julgeoleku alustala, vajab viivitamatult energiahindade piirmäära kehtestamist. Vastasel juhul ei jõua varsti Eesti elanikud lihtsamaidki toite kinni maksta ning jõulud tulevad mustad,“ on toidutööstuste ühine seisukoht.

Toiduainetööstused on valitsusele oma kriisiettepanekud korduvalt edastanud, kuid seni pole tuleviku osas selgust tekkinud. „Ootame valitsuselt konkreetset kriisist väljumise abimeetmete paketti ja kiiret otsustamist. Aega ei ole rohkem jäänud,” lisab Sirje Potisepp.

Sildid: Eesti Toiduainetööstuse Liitkriisprobleemtoiduainetööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ukrainas äri ajavad ettevõtjad riiki niisama lihtsalt ei hülga

Järgmine artikkel

Asi on naljast kaugel – tööstused tegelevad ellujäämisega

Seotud artiklid

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist. Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs
Ülevaade

Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist

16/12/2022
Elektrilevi liinitööd. Nagu näha, tuleb töid sageli teha ka keerulisi ilmaolusid trotsides.Fotod: Elektrilevi
Probleem

Päikeseelektri tootmise buum paneb jaotusvõrgu võimekuse proovile

16/12/2022
Järgmine artikkel
Asi on naljast kaugel – tööstused tegelevad ellujäämisega

Asi on naljast kaugel – tööstused tegelevad ellujäämisega

Ajakirja eelmine number siin

TööstuseEST detsember 2022

Sisuturundus

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022
Kaasaegne ERP - puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises. Foto: Fujitsu Estonia

Kaasaegne ERP – puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises

07/10/2022
Waldec2

Waldec – teie töötleva tööstuse partner alates aastast 1989

10/12/2021
GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

24/11/2021

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine EAS edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!