Valitsuse koalitsioonileppe järgi on eesmärk jõuda 100% taastuvelektri osakaaluni summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 – selle saavutamiseks on meie elektrisüsteemis täiendavalt vaja asendada ~7 TWh fossiilkütustel põhinevat elektrit taastuvenergiaallikatega.
Seejuures on tuuleenergeetika riikliku energia- ja kliimakava 2030 kohaselt põhiline energiaallikas, mis panustab taastuvelektri eesmärgi saavutamisse. Eesmärgi saavutamiseks vajame täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW ning merele ligikaudu 1 GW. Uute tuuleparkide rajamisel on aga ühe olulise takistusena välja toodud keerukaid menetlusprotsesse, mis muudab parkide rajamise aeganõudvaks.
Tuuleparkide rajamine kiireneb
Augustis 2022 viidi Riigikantselei juhtimisel koostöös seotud ministeeriumite ja asutustega läbi analüüs, mille käigus tehti ettepanekuid tuuleparkide rajamisega seotud protsesside lihtsustamiseks nii planeeringute, keskkonnamõjude hindamise kui ka keskkonnalubade menetlemise osas. Analüüsi on kaasatud tuuleparkide arendajad, kelle senise kogemuse põhjal saadi tulemusi koondades samuti olulisi ettepanekuid.
Analüüsis toodud ettepanekute rakendamisel on võimalik tuuleparkide loomist kiirendada. Näiteks kui parki arendatakse juba menetluses hoonestusloaga merel, on võimalik park arenduse algusest kasutusele võtta ligi nelja aastaga varasema kümne aasta asemel.
Seadusemuudatused tulekul
Muudatuste elluviimiseks on vajalik muuta ligikaudu kümme erinevat seadust. Osad muudatused, mis aitavad kiirendada ja lihtsustada juba menetluses olevaid projekte, jõutakse eeldatavalt vastu võtta veel praeguse Riigikogu koosseisu ajal. Terviklik pakett õigusaktide muudatustest töötatakse välja veebruariks 2023.
Eri liiki elektrienergia tootmisvõimsuste valikut ehk Eesti energiakasutuse struktuuri arutatakse energiamajanduse arengukava koostamisel, mis jääb järgmisesse aastasse. Selle juures on oluline ka keskkonnaministeeriumi juhitava tuumaenergia töörühma töö tulemused. Lõpparuanne valmib järgmise aasta lõpuks.
Selle aasta augustis kinnitas valitsus taastuvenergia vähempakkumise tulemused, mis toovad elektriturule lisaks aastas 540 gigavatt-tunni ulatuses taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Roheelektri vähempakkumine kuulutati küll algselt välja 450 gigavatt-tunnile, kuid suure huvi ning kiire taastuvelektri toodangu kasvu vajaduse tõttu suurendati vähempakkumise mahtu maksimaalselt lubatule ehk 540 gigavatt-tunnini.
2023. aasta alguses kuulutatakse välja järgmine roheelektri vähempakkumine 650 GWh-le aastas. 2024. ja 2025. aastal plaanitakse jätkata roheelektri vähempakkumistega vähemalt 1 teravatt-tunni mahus. Sellega annab riik selge signaali suurendada taastuvelektri osakaalu kogu elektritootmises.
Süsteem kasutajasõbralikumaks
Tuuleparkide rajamist toetava meetmena võeti selle aasta suvel vastu ka gaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis seadustab nn tuulikutasu. Tuulikutasu maksmise kontseptsioon ei ole midagi uut ja töötavate tuulikute korral jätkatakse juba vana välja töötatud skeemiga. Siiski, seni oli süsteem kohmakas ja iga ettevõtja pidi töötama selleks koostöös kohalikega välja eraldi viisi. Nüüd on tuuleenergiast makstav tootmise tasu seaduses ühetaoliselt kirjas nii kohalike elanike kui ettevõtjate jaoks.
Loodame, et tulu jagamine kohalikega suurendab nende huvi uute tuuleparkide ehitamiseks. Lisaks saavad hüvitist kalandusettevõtjad, kui nende kalasaagi vähenemine peaks olema põhjustatud tuulepargist.
