Kliimaneutraalsuse ja keskkonnasõbralike valikute olulisus on viimaste aastatega Eestis märgatavalt kasvanud. Ent kas meie e-riik suudab lisaks juba läbi viidud digipöördele hakkama saada ka rohepöördega ning millistel asjaoludel ei pruugi tööstus selle maksumust välja kannatada?
Eesti Tööandjate Keskliit võttis tänavu sügisel vastu manifesti, et rohepööre suudab majanduses avada uusi võimalusi. Rohepöörde toetuseks allkirjastasid pöördumise 63 ettevõtet, mis on esimene kord nägemaks nii suurt hulka ettevõtteid rõhutamas rohepöörde olulisust. Nii tööstusettevõtete kui ka teiste valdkondade puhul on rohepöörde puhul üheks tähtsaimaks märksõnaks teadlikkus.
Keskkonda muutvateks otsusteks ja radikaalsete muutuste läbiviimiseks ei peaks ettevõtjad mõtlema ainult looduse ning ümbritseva keskkonna parendamisele. Rohepöörde käivitamisel on oluline aru saada ka potentsiaalsetest ettevõttesisestest ja üldmajanduslikest tulemustest.
Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas märgib, et üha rohkem ollakse ettevõtjate seas teadlikumad väljakutsetest ja võimalustest, mida saab rohepööre nende valdkonnas pakkuda.
„Aina enam saab ettevõtetes valdavaks arusaam, et majanduse konkurentsivõime sõltub sellest, kuivõrd organisatsioonid ja firmad suudavad uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutusele võtta, ressursse jätkusuutlikumalt kasutada ning rohepöördeks vajalikke tehnoloogiaid ning teadmisi ka ise pakkuda,” selgitab Klaas.
Oluline roll on tema sõnul kanda ka riigil – tuleb käsile võtta suunanäitamine ja selge strateegiline juhtimine.
Projektide rahastamine kriisioludes
Valitsev majanduskriis pole ka rohepööret puutumata jätnud. Mitmete ettevõtete jaoks on selle teema olulisus langenud ning põhilisse fookusesse on nüüd seatud kriisiga toimetulek. Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt aga ütleb: „Ettevõtted otsivad kriisis uusi turge ja partnereid, kelle jaoks on keskkonnaeesmärkide täitmine oluline tingimus. Seega loob kestlikkus ka uusi ärilisi võimalusi.”
Samuti on tema sõnul ressursi- ja energiatõhususse panustamise vajadus ettevõtete jaoks rahaliselt mõõdetav ning seda on seeläbi lihtsam rahastada. Pangad ja investorid on valmis toetama kliimasõbralikke projekte, mis omakorda tõstavad ettevõtete investeerimisvõimekust ja ka motivatsiooni rohepöördeks.
Riigikantselei taastuvenergia arendamise kiirendamise auditiga saab tutvuda veebilehel www.valitsus.ee.
Kas tööstus kannatab koormuse välja?
Praegu ei tea veel keegi täpselt öelda, kui suur on rohepöörde maksumus. Pidevalt arenev tehnoloogia ning muutuvad eesmärgid ei lase nii-öelda kindlat rohepöörde eelarvet koostada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran toob seda iseloomustava näite. „Kui pannakse põlevkivil põhinevad elektritootmise tehased kinni ja asendatakse taastuvenergia võimsustega, siis sellel on mingisugune hinnalipik, aga ka need numbrid on suurusjärkudes, mitte konkreetsete numbritena,“ räägib Haran.
Andri Harani sõnul ei ole küsimus selles, kas tööstus kannatab koormuse välja, vaid pigem tempos ja tarkades valikutes. Enam ei anta tööstusele valikut, sest muutuda tuleb igal juhul ning seda kasvõi regulatsioonide ja turutingimuste nõuete läbi.
Kui reaalsuses võib tööstus olla suuteline vastavaks koormuseks, siis rohkem takerdub maksumuse teema aga ettevõtjate suhtumise taha. Välisministeeriumi tellitud uuringus selgus, et rohepööret nähakse ettevõtjate seas jätkuvalt rohkem kuluallikana ning tulu paistab nende jaoks olevat alles kauges tulevikus.
Meelis Mündi sõnul on sellise probleemi edasiseks vältimiseks tarvis tõsta ettevõtjate teadlikkust ka rohepöörde ignoreerimise riskide kohta.
„On oluline mõista, et riiklikud kliimaeesmärgid puudutavad teiste seas ka ettevõtteid,” ütleb ta. Keskkonnateadlikud otsused ei too kasumlikkust ainult kliimale ja ettevõtjatele üleüldiselt, vaid need tõstavad ka iga ettevõtte konkurentsivõimet. Mündi sõnul väärtustatakse aina enam Euroopa riikides rohepöörde vajalikkust, seega teevad teadlikud keskkonnale kasulikud otsused ettevõtte teistest atraktiivsemaks.
Kuidas rohepööre ettevõtjat aidata saab?
„Eesti ekspordipartnerid on suures osas keskkonna- ja kliimaambitsioonikad Euroopa Liidu riigid, kus nii tarbijad, ettevõtjad, rahastajad kui seadusandjad seavad roheülemineku osas kõrgeid ootusi,” ütleb kantsler.
Keskkonnatargad saavutused toovad ettevõtetele lisaks kliimamõju vähendamisele ühtlasi ka ärilist edu.
Samuti ei näe kõik ettevõtted rohepööret siiski vaid kuluallikana. Leidub ka ettevõtteid, mis on rohepöördest just oma ärilised võimalused tekitanud ning neisse panustades kindlad eesmärgid seadnud. Üks selline on toiduainetööstuse ettevõte HKScan, mis on 2040. aastaks seadnud eesmärgi muuta toidutootmine süsinikuneutraalseks. Meelis Mündi sõnul on võimalik sellisel juhul saada ka riigipoolset tuge õigusselguse ja kliimamõjude hindamiseks mõeldud tööriistadega.
„Näiteks on keskkonnaministeerium koostanud ettevõtete kliimajalajälje mudeli, mille abil saab hinnata oma tegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguseid,” lisab Münt.
Vajalik on mõttemaailma põhjalik muutus
Esimesed muutused rohepöörde suunas peavad juhtuma ettevõtte enda toimimises. „Energiasääst ning ressursside säästlikum kasutamine avaldab esmasena positiivset mõju ka ettevõtte enda kuludele,” ütleb Kristi Klaas.
Samuti saab üle vaadata pakendite kasutamise ja tarbitud jäätmed ning nendega seostuva üleüldise logistika. Lõpuks tuleks jõuda selleni, et partneriks valitakse ettevõtteid, mis väärtustavad samuti keskkonnahoidu ja lähtuvad sarnastest põhimõtetest.
Klaasi sõnul võiks Eesti ka ise suuta välja pakkuda rohepöördeks vajalikke tehnoloogiaid. Ettevõtjaid ei päästa enam üksnes näiliselt keskkonna- ja kliimasõbralik tegevus, vaid peab toimuma liikumine, et ettevõtted suudaksid iseseisvalt oma mõju keskkonnale vähendada.
„Ettevõtete investeeringud peavad lisaks ärilistele eesmärkidele täitma ka kestlikkuse eesmärke ja kestlikud investeeringud toetama ärilisi eesmärke,” lisab Meelis Münt.
Loe veel:
