• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

autor: MEEDIAPILT
märts 2023
Kategooria: Haridus
TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

Elektrotehnika ja mehhatroonika spetsialiste on vaja senisest rohkem: seda on  näidanud ja prognoosinud nii tööstussektorite, tööandjate kui kõrghariduse uuringud.

Eesti majanduses ja tööturul toimuvate muutuste toetamiseks alustatakse Tallinna Tehnikaülikoolis nüüd mehhatroonikainseneride koolitamisega eesti keeles: avatakse uus eestikeelne magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – „Elektrotehnika“ ja „Mehhatroonika.“

Kuni kaks semestrit saab läbida inglise keeles, et senisest efektiivsemalt osaleda õppeprojektides ja võrgustikes (nt Erasmus + või EuroTeQ), ühtlasi luuakse topeltkraadide võimalusi tugevate välisülikoolidega.

Kava fookus on elektritarbimise, muundus- ja juhtimissüsteemidel, saadakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud elektri- ja mehhatroonikainseneridele, kes töötavad elektriliste ja mehhatrooniliste süsteemide, komponentide ja seadmetega. Samuti on olulisel kohal küsimus, kuidas neid ehitada, nendega töötamist kavandada ja neid juhtida ning korraldada nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel.

Õppekava läbinud on valmis toime tulema interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja teiste spetsialistidega ning võivad töötada elektri- või mehhatroonikainsenerina, et hoida tehnikat käigus ja tehnoloogia käigus hoidmise ja seda arendada.

Õppekava on üles ehitatud 4-semestrilisena ja seal on kaks peaeriala: „Elektrotehnika“ (elektriinsenerid, nooremteadurid) ja „Mehhatroonika“ (mehhatroonikainsenerid, nooremteadurid). Õppeainete sidusus semestri(te) lõikes luuakse praktiliste ülesannetega, s.h laboritöödega, samuti iseseisva töö ülesannetega ning õppekava raames viiakse läbi õppeaineüleseid õppeprojekte.

Õppekava lõpetanu:

  • on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi rakendama töös elektriala ja mehhatroonika valdkonna spetsialistide juhendamisel ning õpingute jätkamisel doktoriõppes;
  • on omandanud sobilikud oskused ja teadmised, et siseneda tööturule ja asuda iseseisvalt elektroenergeetika, elektrotehnika, mehhatroonika või automaatika, valdkonnas tööle;
  • on olemas süsteemne ülevaade elektrotehnika või mehhatroonika valdkonnast ja selle tähtsusest ühiskonnas ja majanduses, valdkonnas rakendatavatest teooriatest ja meetoditest, eriala aktuaalsetest probleemidest ja tulevikuvisioonidest;
  • oskab identifitseerida ja formuleerida elektrotehnika või mehhatroonika valdkonnaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;
  • tunneb inseneritöö aluseid töötamisel projekteerijana, projektijuhina või elektripaigaldiste või mehhatroonikasüsteemide käidujuhina.
Mehhatroonikaüsteemi seadistamine TalTechi laboris. Foto: TalTech
Mehhatroonikaüsteemi seadistamine TalTechi laboris. Foto: TalTech

Sildid: elektrotehnikaharidusmagistriõpemehhatroonikaTallinna TehnikaülikoolTalTech
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

Järgmine artikkel

Automaksu asemel tooks skeemitamise peatamine tööturul enam kui 100 miljonit eelarve lisa

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Automaksu asemel tooks skeemitamise peatamine tööturul enam kui 100 miljonit eelarve lisa. Heikki Mäki tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht

Automaksu asemel tooks skeemitamise peatamine tööturul enam kui 100 miljonit eelarve lisa

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.