• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
märts 2023
Kategooria: Mäetööstus
Limestone. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Inseneribüroo Steiger sai kaante vahele Maardu III lubjakivimaardla uuringuala keskkonnamõjude hinnangu, mis soovitab loomade ja lindude heaolu kaitsmise nimel küll vähendada kaevandusala algselt planeeritust kolmandiku võrra, ent kinnitab, et tänapäevase tehnoloogia kasutamine võimaldab kaevandamist teostada keskkonnanõuete kohaselt.

Kõnealuses lubjakivimaardlas soovib kaevandama hakata OÜ Limestone Factories of Estonia (endine OÜ Paekivitoodete Tehas), kes tellis inseneribüroolt Steiger ka keskkonnamõjude hindamise (KMH). Limestone plaanib Maardu III uuringuruumis avada lubjakivikarjääri rahuldamaks vajadust ehitusmaavarade järele. Arvestuslikult väljataks karjäärist umbes 300 000 m3 lubjakivi aastas, riigipoolse huvi ja vajaduse korral on ettevõte valmis kaevandama ka kuni 500 000 m3 aastas.

KMH: kui kaeveala vähendada, on häiringud minimaalsed

Steigeri keskkonnaekspert Aadu Niidas märgib Maardu II KMH-d iseloomustades, et KMH koostamise käigus analüüsiti kahte põhilist alternatiivi – lubjakivikarjääri avamist üksnes Maardu III uuringuruumi põhjaosas ning karjääri avamist kogu uuringuruumi piires koos turba kui kaasuva maavara kaevandamisega. Neid kahte alternatiivi võrreldi olukorraga, kui kumbagi ei rakendata, karjääre ei avata ja kõik jääb endistviisi.

„Esialgsete järelduste põhjal soovitame vähendada taotletavat kaevandusala saja hektarini ehk plaanitavaga võrreldes kolmandiku võrra,” võtab Niidas uuringu kokku.

Suurim mure ja kaevandamisega kaasnev keskkonnarisk seondub veetaseme võimaliku alanemisega, sest kaevandamisega mõjutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi ja Kvaternaali veekihti, kuid ei mõjutata sügavamaid veekihte, kuna lubjakivilasund paikneb vettpidavatel savikatel kivimitel. Sestap soovitab KMH rajada karjääriga külgnevate alade veetaseme hoidmiseks ja veealandusest tekkiva depressioonilehtri ära hoidmiseks ehk siis põhjavee taseme hoidmiseks kaeveala perimeetrile 30 meetri laiune hüdrotõkke tranšee, mis tuleks täita moreeniga (hüdroisolatsioonimaterjal).

Limestone´i juht Vladimir Libman ütleb, et otseselt ettevõtte toimetuleku osas ei mängi uue maardla avamine või mitteavamine teab mis rolli, sest uue tegevusalana on juurutatud paekivi väärindamine dekoratiivseks ehitusmaterjaliks. Selleks otstarbeks jätkub ka Väo karjääris kivi veel aastakümneteks.
Limestone´i juht Vladimir Libman ütleb, et otseselt ettevõtte toimetuleku osas ei mängi uue maardla avamine või mitteavamine teab mis rolli, sest uue tegevusalana on juurutatud paekivi väärindamine dekoratiivseks ehitusmaterjaliks. Selleks otstarbeks jätkub ka Väo karjääris kivi veel aastakümneteks. Foto: Ain Alvela

„Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemused näitavad, et sellisel juhul välistatakse peaaegu täielikult Maardu III uuringuruumis lubjakivi kaevandamise mõju kaevudele,” selgitab Aadu Niidas. „Kaevandamise käigus väljuva vee saab pumbata Jõelähtme jõkke maaparandussüsteemide kaudu, näiteks mööda lubjakivikarjääri idaosast lähtuvat Kostivere peakraavi.”

Kaasaegne tehnika vähendab keskkonnamõju

Kui kaevandamise mõju põhjaveele hinnati mõõdukalt negatiivseks ja mõju pinnavee režiimile mõõdukalt positiivseks, siis kaevandamise mõju kohalikule infrastruktuurile, sh liikluskoormusele hinnati oluliseks. Seetõttu sätestab KMH, et väljaveotrass tuleb rajada arvestusega, et selle äärde jääks võimalikult vähe elamuid.

Niidas kinnitab, et masinate ja lõhkamistest tekitatud müra modelleerimine näitas, et Maardu III uuringualal ei ületa need helid lubatud piirväärtusi.

Mis puudutab elupaikade kaitset, siis KMH aruandes märgitakse, et jah, kaevandamine võib loomade-lindude elupaikadele negatiivset mõju kaasa tuua, aga seda aitab vähendada, kui kaevandamise ala vähendatakse esialgsega võrreldes 50 hektari võrra. KMH aruanne ütleb ka, et uuringuala ümbritsevatele soodele põhjaveetaseme võimalik alanemine ei mõju, sest turbakivi all asuv savikas settekiht hoiab veekao ära. 

Samuti on hindajate arvates vähetõenäoline, et kaevandamise käigus avatud pinnase tõttu tekkiv radooni kontsentratsioon võiks muutuda tervisele ohtlikuks.

„Radoon ei mõjuta karjääri ümbritsevate hoonete sise- või välisõhku ega ohusta tervist karjääri alal jalgsi liikumisel või seal mehhanismidega töötamisel,” kinnitab Aadu Niidas.

Kuldar Õunapuu kinnitab, et pärast karjääri sulgemist korrastab ettevõte kogu ala nii, nagu Jõelähtme vallaga kokku lepitakse. Õunapuu selja taga seinal on Maardu III asendiplaan sellisena nagu KMH seda menetles. Foto: Ain Alvela
Kuldar Õunapuu kinnitab, et pärast karjääri sulgemist korrastab ettevõte kogu ala nii, nagu Jõelähtme vallaga kokku lepitakse. Õunapuu selja taga seinal on Maardu III asendiplaan sellisena nagu KMH seda menetles. Foto: Ain Alvela

KMH soovitab Maardu III uuringuruumi rekultiveerimisel kombineerida erinevaid lahendusi – põhjaosas võiks tagasitäitmisega rajada põllumaa ning lõunaosas liigendatud kaldajoonega veekogu, kaeveala ümbrus aga korrastada metsa- ja rohumaaks. Muide, Limestone on oma juba aastakümneid kasutuses olevas Väo karjääris läbikaevatud aladel taastamistöid ka alustanud, kus taastäidetud, tasandatud ja korrastatud ala antakse järjepannu Tallinna linnale.

Võitlus kaeveloa eest on kestnud aastaid

Järgmise aasta kevadel oma 65. asutamisaastapäeva tähistava Limestone Factories of Estonia praegune ärinimi tuleneb varasema Paekivitoodete Tehase liitumisest eelmise aasta aprillis Saare Dolomiit/Väo Kiviga. 2021. aastal oli ettevõtte müügitulu 10,7 miljonit eurot ja kasumimarginaal 14,34%.

Limestone´i juhatuse esimees Vladimir Libman märgib, et ta alustas ettevõttele uute toorainevõimaluste otsimisega juba aastal 2004, mil ta asus kõigepealt valitsusametnikele tõestama, et Väo lubjakivikarjäär lähemas tulevikus ammendub, aga Eesti majandus vajab ka pärast seda ehitusmaavarasid ning seega ka ettevõte võimalusi seda kaevandada.

„Toona kulus vähemalt 40% minu tööajast just selle teemaga tegelemiseks. Meil on sisuliselt kaks valikut – kas leida oma maal uusi võimalusi kaevandamiseks või hakata piiri tagant kallist materjali sisse ostma,” ütleb Libman, kellel aprillis täitub Limestone´i juhi kohal asumisest 38 aastat. „Nabala uuringualal kestis see epopöa 14 aastat ja lõppes see looduskaitseala loomisega. Pärast seda asusime tegelema Maardu III maardlaga, see on meie tulevik. Kui seda karjääri kaevandamiseks ei avata, ootab Eestit peagi ees ehituspaekivi defitsiit, mille all hakkab kannatama nii üldehitus kui teedeehitus, sh Rail Balticu rajamine ja kõik muu.”

Libman märgib, et niipalju, kui see oleneb ettevõttest, võiks Limestone teoreetiliselt avada karjääri juba sel aastal. Ta nimetab lubjakivivarusid Maardu III uuringualal suurepärasteks nii paiknemise kui kvaliteedi poolest ning kinnitab, et kui Limestone´i praegust tootmismahtu kahekordistada, jaguks minimaalselt kolmekümneks aastaks. Nii oleks tema sõnul ka tagatud ehituspaekivi vajadus vähemalt Harjumaa piires.

„Meil on pikk kogemus paekivi kaevandamise vallas, meie käsutuses on maailma mõistes unikaalne tehnoloogia, mis säästab varasemaga võrreldes märksa paremini keskkonda, meie tootmine on absoluutselt jäätmevaba, me suudame eestimaist paekivi maksimaalsel võimalikul moel väärindada,” loetleb Vladimir Libman oma ettevõtte väärtusi ehitusmaavarade kaevandamise ja paekivikillustiku ning dolokivist ehitusmaterjali ja dekoratiivkivi tootmise alal.

Parim võimalik ala, kus häiringuid vähe

Limestone Factories of Estonia juhatuse liige Kuldar Õunapuu selgitab, et mitte ainult Maardu III uuringuala läheduses elavaid inimesi, vaid tegelikult kõiki Jõelähtma valla elanikke on KMH valmimisest ja selle  sisu kokkuvõttest teavitatud.

„Maardu III uuringualal paikneb Harjumaa suurim lubjakivi strateegiline varu, kus maavara jätkuks tänaste mahtudega kaevandamise juures umbes aastani 2050,” räägib Õunapuu. „Tegu on kunagise turbatootmise alaga, mis asub suhteliselt eemal inimasustusest, on juba inimtegevuse poolt n-ö rikutud. Samas on alal hea logistiline asukoht ning juurdepääsu sellele saab korraldada nii, et see kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriks. Samuti asub maardla küllaltki lähedal betooni- ja asfalditehastele, mistõttu materjali vedu jätab suhteliselt väikese CO2 jalajälje. Kõike seda arvesse võttes on Maardu III uuringuala kaevandamiseks kõige sobilikum üldse võimalikest asukohtadest.”

Õunapuu kinnitab, et Limestone´il on olemas nii tehnika kui arusaam, kuidas Maardu III alal saaks kavandamist korraldada võimalikult väikeste häiringutega.

Maardu III keskkonnamõjude hinnangu algatas keskkonnaamet 2021. aastal, valminud hinnang suunatakse avalikule arutelule enne jaanipäeva. Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu on oma senistes väljaütlemistes ja seisukohaavaldamistes olnud nii Maardu III kui põhimõtteliselt ka teistes asukohtades jutuks olnud karjääride avamise vastu. Praeguste seaduste juures ei kompenseeri karjäärist laekuv tulu kohalikele elanikele kuidagi kaevandamisega kaasnevat ebamugavust. Ettevõte siin midagi omalt poolt teha ei saa, pigem on selles osas tarvilik riigi sekkumine. Kõige loogilisem muudatus oleks keskkonna ressursitasude proportsioonide ümberhindamine kohalike omavalitsuste kasuks (praegu läheb sellest laias laastus 80% riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele). 

HEA TEADA: Paekivist saab killustikku, aga ka väärt dekoratiivkivi

  • Maardu III uuringuala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas 156,44 hektaril.
  • Maardlas asub Eesti lubjakivi kvaliteetseima Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusala.
  • Kaevandusmahu korral 300 000 m3 aastas sõidaks karjääri ja sealt välja 140 veokit ööpäevas ehk 19 masinat tunnis.
  • Kõige lähem elamine maardla piirile asub umbes 500 meetri kaugusel, karjääri väljasõidust elatakse kõige lähemal 800 meetri kaugusel.
  • Kui paekivi väärindada ehitus- või viimistlusmaterjaliks, siis suureneb selle väärtus killustikuga võrreldes umbes 150 korda – 1 m3 killustikku ca 10 eurot, samas mahus plaate ca 1500 eurot.
  • Kui killustiku majanduslikult mõistlikuks tarneulatuseks hinnatakse 50–70 km, siis viimistlusmaterjaliks väärindatud paekivitooteid võib vedada ka tuhande kilomeetri kaugusele.
  • Suur osa Limestone´i paekiviplaatide toodangust lähebki Põhjamaadesse.
  • Eesti üks suuremaid Saaremaa dolomiidist tehtud objekte on Noblessneri kvartalis, kus paeplaatidega on kaetud üle 3000 m2 fassaade.
  • Väo karjääris jätkub paekivi killustiku tootmiseks veel umbes neljaks-viieks aastaks.

Allikad: Steiger, Limestone

Sildid: kaevanduskeskkondlubjakivimäetööstuspaekivi
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

Järgmine artikkel

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay
Sündmus

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

08/03/2023
Finesta tegevjuht Heikki Mäki. Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas.
Tööjõud

Heikki Mäki: ebakindlust on palju ning võõrtööjõuta enam ei saa

09/02/2023
Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris viimaste aastate põlevkivi müügirekordi müües enam kui 100 000 tonni jagu põlevkivi.
Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris põlevkivi müügirekordi

07/02/2023
Järgmine artikkel
TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!