Värskelt ametisseastunud valitsuse võimulepe näeb ette alampalga kergitamist kiirendatud tempos nelja aasta jooksul tasemele 1160 eurot (tõus aastaks 2027 – 60%). Tänavuseks tõusis alampalk 725 euroni (2022. aastal oli see 654 eurot, tõus 11%), mis on niigi viimase kümnendi suurim tõus.
TööstusEST uuris Eesti töötleva tööstuse katusorganisatsioonidelt, kuidas alampalga erakorraliselt kiire tõus võib mõjutada ettevõtete palgakuludega toimetulekut konkreetsetes sektorites. Esitatud palganumbrid on toodud brutosummadena.
Metallitööstus niigi eesrindlik palgamaksja
Masina- ja metallitööstuse sektor olulise panustajana Eesti SKP-sse ja suure tööandjana on oma töötasude tasemelt pikka aega olnud ka hea palgamaksja. Põhjus selles, et suur osa tööst on automatiseeritud ja valmiv toodang on keskmisest kõrgema lisandväärtusega. Loogiline, sest kallitel automatiseeritud tööstuslikel pinkidel töötamise jaoks on vaja ka erialase väljaõppega töötajaid, kellele tuleb maksta vastavat palka.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt tõdeb, et kuigi miinimumpalgaga ametikohti on selles sektoris väga vähe, mistõttu miinimumpalga tõstmine otseselt inimeste palka ei mõjuta, küll aga võib see ettevõtteid mõjutama hakata pikemas plaanis.
Sektoris töötavate inseneride ja juhtide keskmine palk jääb Küti sõnul 2000 ja 3000 euro vahele ning tööstuspinkide operaatorite palk on samuti lähenemas 2000 eurole.
„Töö masina- ja metallitööstuses ei ole kõige lihtsam, nõuab spetsiifilist väljaõpet ja on vastutusrikas. Operaatorite kätte on usaldatud kallid masinad ja toodangu kvaliteet peab olema kõrge,“ iseloomustab Raul Kütt tööd metalliettevõttes. „Juba praegu on probleeme inimeste leidmisega nii spetsialistide kui inseneride ametikohtadele. Noored ei taha valida ameteid, mis küll tagavad hea palga, kuid nõuavad ka pingutust selle töö tegemiseks.“
Nii võib lihtsamate tööde tegijate alampalga tõstmine tema hinnangul kaasa tuua selle, et noored hakkavad valima lihtsamaid teid ning otsima pigem ameteid valdkondadest, kus töötamiseks ei pea nii palju õppima ja kus vastutus väiksem. „See võib omakorda kaasa tuua vajaduse palkade tõstmiseks ka meie sektoris,“ leiab Kütt.
Alampalga tõus kergitab üleüldist palgatõusuootust
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi märgib, et kuna trüki- ja pakenditööstus hõlmab erinevaid ettevõtteid (üldises sektori statistikas eristatakse trükiettevõtted, pakenditootjad ning seadmete ja materjalide tarnijad) nii ettevõtte tegevusala, suuruse (töötajate arv) kui majandusnäitajate poolest, siis mõjutab ka koalitsioonileppes kokkulepitu erinevaid ettevõtteid erineval moel.
„Alampalga tõstmine mõjutab otseselt neid ettevõtteid, kus lihttöölistele makstaksegi palka alampalga ulatuses, kuid see hulk ei ole suur,“ ütleb Katre Savi. „Küll võimendab alampalga tõstmine üleüldist ootust palgatõusule, mis seab ettevõtted keerulisse olukorda, sest tööjõukulu on juba praegu väga suur. Loomulikult otsitakse võimalusi automatiseerimiseks ja üldiseks ressursitõhusamaks tootmiseks, kuid kiire sisendhindade tõus ja kriisiaastad on vähendanud investeerimisvõimekust.“
Trükitööstuses leiab rakendust 2600, pakendisektoris 740 ja seadmete ja materjalide tarnijatena 215 töötajat. Keskmine brutotöötasu trükitööstuses on 1400 eurot, pakenditootmises 1930 eurot ja seadmete ja materjalide tarnijate osas 2500 eurot.
Palgatasemed erinevad piirkonniti suurel määral
„Viimase viie aasta jooksul on töötajate arv küll aeglaselt, kuid siiski pidevalt kahanenud, töötasu aga vähehaaval tõuseb,“ kirjeldab Savi. „2021. aastal tõusis töötasu sektoris keskmiselt 4%, mis jääb alla Eesti keskmisele tõusule. Palgasurve on tugev ja kindlasti jätkub.“
Katre Savi ootus riigile on, et ettevõtjatele seatud koormiste kõrval panustataks ka majanduskasvu toetamisse ja konkurentsivõime taastamisse, Eesti ettevõtetele konkurentsieelise loomisse. „Kindlasti peaks riik kärpima ka iseenda valitsemis- ja administreerimiskulusid,“ leiab ta.
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum on seda meelt, et selle koalitsiooni vastu oli usaldus kadunud juba enne ametlikku valituse moodustamist.
„Arusaamatu, kuidas saab riik hakata reguleerima erasektori palkasid. Riigi sekkumine on taunitav. Energia- ja tarnekriisis appi tööstusele ei tuldud, nüüd siis jõulistelt sekkutakse ja öeldakse, palju peaks alampalk tõusma,“ väljendab Meybaum oma nördimust. „Alampalgaga on seotud nii palju indekseid, mistõttu selles peaksid kokku leppima tööandjad ja ametiühingud, mitte valitsus.“
Samas tunnistab Meybaum, et otseselt alampalga tõstmine keemiatööstuse sektori ettevõtteid ei tohiks puudutada. Selle tõenduseks toob ta välja 2021. andmed, mille põhjal Ida-Virumaa põlevkivitööstuse keskmine palk oli umbes 1640 eurot. Keemia ja keemiatoodete tootmises rakendust leidva ca 4000 töötaja palk on 99,4% Eesti keskmisest. Täpsemalt – keemikute ja keemiainseneride keskmine brutopalk jääb vahemikku 1902–2188 ja mediaan 1818–1901 eurot, mediaanpalga tõus oli aastatel 2020–2021 15,4%.
„Aga kuna 2022 oli sektorile mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu väga keeruline aasta, siis mullu sellist palgatõusu ei nähtud,“ märgib Hallar Meybaum. „Mis Ida-Virumaa põlevkivitööstust puudutab, siis seal jagub inimestele tööd ja palka seniks, kuni jätkub põlevkivi.“
Rõiva- ja tekstiilitööstuse sektoris olid brutotöötasud üle-eelmisel aastal Äripäeva konkurentsiraporti andmetel järgmised: tekstiilitööstus (EMTAK13) – 1093 eurot, rõivatööstus (EMTAK14) – 882 eurot.
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht Rutta Rannala jagab mitmete ettevõtlusorganisatsioonide poolt juba avalikkuses väljendatud arvamust, et kõrvuti valitsuse palgaeesmärkide seadmisega tuleks tähelepanu juhtida ettevõtete võimele teenida suuremat tulu, mille arvelt töötasu üldse suurendada saaks.
„Majanduskasvule kaasaaitamine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime toetamine on valitsuse ülesanne. Aga neile teemadele uue valitsuse koalitsioonileping ülearu palju tähelepanu ei pühenda,“ tõdeb Rannala. „Alampalga kokkuleppimine peaks seetõttu jätkuvalt jääma tööturu osapoolte hooleks.“
Eesti Mööblitootjate Liidu tegevjuht Eneli Org märgib, et kuigi alampalgast on töötasud mööblitööstuses üldiselt suuremad, siis piirkonniti on palgad siiski erinevad. Mööblitööstuse keskmine brutopalk jääb 1300 euro juurde, tunnitasuna teeb see 12,99 eurot.
„Palgatasemed on aga väga erinevad,“ nendib Eneli Org. „Näiteks Põhja-Eestis küünib keskmine brutopalk pigem 1700 euro või isegi 2000 euro kanti. Erinevus palkade osas tuleb peaasjalikult sellest, millisel ametipositsioonil töötatakse. Kas ollakse tisler, pingioperaator vmt.“
