Kaks Eesti ülikooli – Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool – lõid konsortsiumi, et aidata kaasa Õiglase Ülemineku Fondi meetme rakendamisele Ida-Virumaal.
Kahe ülikooli koostööst sündiva teadus-arendustegevuse elavdamiseks Ida-Virumaal toimus oktoobrikuus Jõhvis esimene Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) teadusfoorum. Järgmine toimub aasta pärast Narvas ja nõnda edasi kokku seitse aastat järjest, kuni ÕÜF-i meede kestab.
Ida-Virumaa on olnud põlevkivitööstuse kese, ent tööstusharu tippajad jäävad möödunud sajandisse. Nüüd on Euroopa Liit ja Eesti võtnud eesmärgiks käesoleva sajandi keskpaigaks läbi viia rohepööre, mistõttu on Ida-Virumaale vaja leida uued majandusarengu hoovad.
Ida-Viru paistab silma kehvade arengunäitajate poolest
Kõik Ida-Virumaa arengu eest vastutavad osapooled – nii valitsusasutuste esindajad, poliitikud, ettevõtjad kui teadlased, on ühel meelel, et viimaste aastakümnete majandusareng selles Eestimaa piirkonnas pole olnud kiita, rahvastik vananeb, töökohti napib, palgad on muu Eestiga võrreldes madalad ja investeeringuid pole sinnakanti tulnud loodetud mahus.
Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev selgitab, et ÕÜF-i fookuses on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), majanduse mitmekesistamine, töökohtade loomine, teadus-arendustegevus, samuti hariduse ja sotsiaalse kaasatuse projektid. Laias laastus kõik, mis liigitub majanduse ja tööjõu alla, saab 273 miljonit eurot (ca 80% meetme mahust).
Kasutusvalmis on Sergejevi kinnitusel 83% fondi mahust, kohustustega on kaetud 64,4 miljonit eurot. 2026. aasta lõpuks peab 70% rahast olema välja makstud. Rahastatud on viit projekti 127 miljoni euro ulatuses, mis peaks andma üle 400 töökoha.
Raha taotlemine muutub lihtsamaks
„Kokku tuleb 345 miljoni euro toel luua Ida-Virumaale üle 720 uue töökoha. Praegune seis pole väga halb, kuigi on kiire,“ räägib Sergejev.
Nüüdseks on teada, et detsembri alguses leevendas kliimaministeerium meetme rakendamise kiirendamiseks ÕÜF-i toetuste taotlemise tingimusi, mis puudutavad kolme toetusmeedet summas 193 miljonit eurot.
Nimelt on seni taotletud raha üsna tagasihoidlikult ning tekkis oht, et see jääbki kasutamata. Valitsuse Ida-Viru esindaja Jaanus Purga avaldas ERR-ile antud intervjuus lootust, et taotlejate sekka peaks nüüd lisanduma nii tootmis- kui ka turismiettevõtteid, sest kui enne oli toetus suunatud peamiselt töötlevale tööstusele, siis nüüd on välistatud vaid mõned üksikud asjad.
„Tee investeering, tee töökohtasid, arenda mitmekesist ettevõtlust ja oled teretulnud Ida-Virumaale,“ kutsub Jaanus Purga.
Senised probleemid tuleb pöörata edulooks
TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura usub, et kõik see, millest Ida-Virumaa puhul räägitakse kui probleemist, tuleks pöörata rikkuse saavutamisele.
„Ida-Virumaa on kõrgharidussüsteemilt kolmandal kohal Tallinna ja Tartu järel. Usun, et Ida-Virumaa on võimalik muuta tehnogeenseks looduskeskkonna laboriks,“ märgib Puura.
Tartu Ülikooli arendusprorektor, inimesegenoomika professor Tõnu Esko peab oluliseks regionaalse ebavõrdsuse süvenemise vältimist.
„Ida-Virumaa potentsiaal kutsub meid koostööle, aga ükski osapool ei tee midagi ära üksinda. ÕÜF loob platvormi innovatsiooniks, andes eelduse tulevikukindlale Eestile,“ ütleb Esko. „Ülikoolid ei ole tulnud Ida-Virumaale rehepappi tegema. Eesmärk võiks olla ka ettevõtete saamine teaduslike tööde testimisplatvormiks.“
TalTechi Virumaa kolledži direktor ja ÕÜF-i kõrgkoolide vahelise konsortsiumi koordinaator Mare Roosileht märgib, et ÕÜF-i teadusmeetme toetus moodustab kokku 25 miljonit eurot + riiklik kaasfinantseering 7,1 miljonit eurot + omafinantseering 10%. Investeeringud peavad olema tehtud aastaks 2026, projekt lõppeb 2029.
„Uurimisprojekte on 22, investeeringuprojekte 9. Fookusteemad on taastuvenergia, tööstus 4.0, põlevkivi väärindamine keemiliste protsessidega, kusjuures oluline on siinse suurtööstuse säilitamine,“ kirjeldab Roosileht.
Tema sõnul on eesmärkide seas näiteks 40 uue nn targa töökoha loomine ja mitterahalise toetuse andmine 150 ettevõttele. Kaasatakse 52 doktoranti, on vaja kaitsta 45 doktorikraadi, esitada patenditaotlusi jmt. Lisaks arendatakse välja uusi õppekavasid. Kõige selle tulemusel võiks aastaks 2029 lahendada valemi koondnimetusega TEH – teadus + ettevõtlus + haridus = regionaalne arengukiirendi.
Ida-Virumaa ettevõtjad on viimase aja jooksul ülikoolidega tehtud koostöö kirjeldamisel valdavalt positiivselt meelestatud. Ühel nõul ollakse ka selles, et riiklikult on suurprojekte finantseerida keeruline, sest EL-i nõue näeb ette, et üle 20 miljoni euro ühele ettevõttele riigiabina anda ei tohi. Sestap tundub ettevõtjate meelest ebaõiglane, et ÕÜF-i raha liigub kasutajani läbi riigieelarve. Nähakse, et valitsus võiks rohkem seista selle eest, et siinsete ettevõtete käsutuses oleks rohkem ka EL-i otsetoetuste vahendeid.
Tööjõumure paneb firmajuhtidel pea valutama
NPM Silmet OÜ peadirektor Raivo Vasnu kinnitab, et teadlased on aidanud lahendada tooraineprobleeme ning annab koostööle kõrgeima võimaliku hinde.
Ta räägib, et Silmet otsib olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõtmise võimalusi ning vajab selleks ülikoolide abi. Et aga teadlased tahavad sageli tegeleda täiesti uute avastustega, siis tekkib sellel kohal Vasnu hinnangul teatud vastuolu ülikooli eesmärkide ja ettevõtete ootuste vahel.
Tööjõuvajadusest rääkides ütleb Vasnu, et hädasti oleks ettevõttesse vaja analüütilise keemia ja automaatika spetsialiste.
„Kui ülikool tegeleb Industry 5.0-ga, siis meie tahaks esmalt ära teha Industry 3.0. Tuleb tunnistada, et doseerime mõnes kohas ikka veel ämbri ja labidaga. Leida kohalikult tööjõuturult automatiseerimiskogemusega noori inimesi pole lihtne,“ iseloomustab Raivo Vasnu. „Mul on lihtsam tuua siia inimest Ulan-Baatarist kui Pärnust, sest elamistingimused ei vasta Ida-Virumaal tänastele nõuetele. Miks peaks noor spetsialist siia tulema?“
Toimiva ringmajanduseni veel pikk tee minna
Põlevkivituha väärindamisega tegeleva R-S OSA Service OÜ juhatuse liige Alar Saluste märgib samuti, et koostööd on viimase viie aasta jooksul olnud palju. Nii kulus vaid poolteist aastat, et välja arendada põlevkivituha väärindamise tehnoloogia ning see patenteerida. Nüüd on Ragn-Sellsi tütarfirmal plaanis rajada demotehas, et hakata põlevkivituhast tootma kaltsiumkarbonaati.
„Maailmas on puudus kriitilistest toormetest, aga ka taaskasutatud materjalidest. Ida-Virumaal on umbes miljard tonni põlevkivituhka, mis on taaskasutatav,“ kirjeldab Saluste olukorda. „Oleme teadvustanud, et tuha kasutamiseks tuleb alguses jalgratas leiutada, et teiste ettevõtete jaoks riskibarjäär kaotada. Sestap soovimegi kõigepealt tööle saada demotootmise.“
Ta toob demotehase rajamise põhjenduseks asjaolu, et tihtipeale suudame laboris teha vägevaid asju, aga selle pinnalt uue tehase rajamiseks on vaja vaheetappi, tootmist mitte veel tuhandetes, aga siiski kümnetes tonnides.
R-S OSA Service investeeringud teadus-arendustegevusse küünivad 2024. aastal viie miljoni euroni. Saluste usub, et küllap saab elujõuliseks ka ringmajandus, aga enne on vaja tööd teha seadusandluse ja tehnoloogiatega.
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann räägib, et koostööd on ülikoolidega tehtud põlevkivi parimate tehnoloogiate arendamisel, energiaauditite koostamisel, energiaefektiivsuse parandamisel ja puidukeemia edendamisel.
Ettevõtted otsivad tema sõnul juba toimivaid tehnoloogiaid ja ülikoolide abi kulub marjaks ära nende tootmisse juurutamisel ja arendamisel.
Ressursitasud peaksid naasma põlevkivipiirkonda
„Me ei otsi ülikoolidest toimivaid tehnoloogiaid, vaid vaatame nende järele ringi laias maailmas. Ma väga ei usu, et hakkame nullist mingit tehnoloogiat arendama. See on väga pikk ja vaevarikas protsess,“ tõdeb Asmann. „Ettevõtjatel on null huvi finantseerida teadlaste baas- ja süvauuringuid, soovitakse rakenduslikke asju.“
VKG-l on käimas kolm arendusprojekti – õlitootmise arendamine, jäätmeplasti pürolüüs (tehase projekteerimise algus, kokku kuni 6 miljonit eurot) ja biotoodete tehas (2024 lõpuks eriplaneeringu kinnitamine, investeerimisotsuseni jõudmise kulu ca 25 miljonit eurot). Lisaks toob Asmann välja konsultatsioonide investeeringu, et saada selgust, millesse Eestis üldse tasub tööstusliku tootmise näol panustada.
Mis keskkonnatasudesse puutub, siis Ahti Asmann on seda meelt, et valitsus peab seadust täitma – keskkonnatasud on mõeldud keskkonnamõjude leevendamiseks ja selle raha peab suunama Ida-Virumaale. Kuigi VKG plastijäätmete projekt ÕÜF-ist raha ei saa, lubab Asmann sellega jätkata.
Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola nimetab koostööd ülikoolidega tihedaks, seda eelkõige põlevkivitööstuse kompetentsi alal. Eraldi toob ta välja plastijäätmete koospürolüüsi uuringud.
Eelmisel aastal panustas Eesti Energia kontsern teadus-arendustegevusse 12 miljonit eurot. Riigi abi sõltub Vainola sõnul tahtmisest. Ta leiab, et senisest rohkem võiks toetada omavalitsusi, kasvõi sellega, et piirkonnast laekuvast ressursitasust suunata suurem osa KOV-ide eelarvesse.
„Pea püsti, usun, et suudame ennast tõestada. CO2 hind võib tõusta, aga seal, kus suurtööstus suudab kõige suuremat lisandväärtust toota, see ka jätkub, sõltumata sellest, kui kõrgeks tõuseb CO2 hind,“ räägib Vainola. „Me ei karda globaalset konkurentsi, aga peame liikuma suurema lisandväärtuse poole. Teadusasutusteta me sellega hakkama ei saa.“
Hea teada
Õiglase Ülemineku Fond
- Euroopa Liidu toetusmeede väljavalitud piirkondadele, mis on tingitud vajadusest ellu viia pikaajalisi kliimaeesmärke.
- Eesmärk on toetada ennekõike selliseid piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega.
- Eestis on õiglase ülemineku prioriteetseks piirkonnaks Ida-Virumaa sealse põlevkivitööstuse hääbumise tõttu.
- 2019. aastal moodustasid piirkonnas asuvate põlevkiviga seotud ettevõtete KHG heitmed üle 50% Eesti kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest.
- Eesti jaoks mõeldud summa on kokku ca 340 miljonit eurot.
Allikas: rahandusministeerium
