Eelmisel aastal saavutati rahvusvahelisel kliimakohtumisel COP28 ajalooline globaalne kokkulepe fossiilsete kütuste kasutamisest järkjärguliseks väljumiseks.
Käivitati hulk olulisi energiakeskseid algatusi, mis selgitavad kogu sektori ühist eesmärki – kliimaneutraalse ülemaailmse energiasüsteemi saavutamine 2050. aastaks on monumentaalne ja vajalik üleminek kliimamuutuse ohjeldamiseks.
Kõikjal rakendatakse üha rohkem ja järjest kiiremaid meetmeid süsinikuheite vähendamiseks, kuid kõik märgid viitavad, et peagi ületab planeedi keskmise temperatuuri tõus ikkagi 1,5 kraadi piiri.
Koostöö tagab eduka tulemuse
Meie ees seisab märkimisväärse mõõtkavaga ülesanne – kiirendada elektrifitseerimist, kolmekordistada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ning arendada paindlikumaid ja jätkusuutlikumaid energia salvestamise lahendusi.
Taastuvenergiale üleminek nõuab koostööd, et tuleviku vajadusi täita. Eestis teatakse seda hästi, mida kinnitab ka rõhuasetus energiaallikate mitmekesistamisele ja piiriüleste ühenduste tugevdamisele.
Fossiilkütustest eemaldumisel on mitmeid erinevaid tehnoloogilisi suundi, ent üleminekuga seotud raskused ei puuduta niivõrd tehnilist innovatsiooni kui investeeringuid, poliitikat ja inimesi.
Rahvusvaheline energiaagentuur tuletab meile meelde, et eesmärki piirata kliimasoojenemist 1,5 kraadini pole lihtne saavutada. Samas aga ütleb Rahvusvahelise energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol: „Õnneks me teame, mida on vaja teha – ja kuidas seda teha.”
Igaühe aktiivne panus on oluline
Kahjuks me seda aga praegu ei tee. Me võime tehniliselt teada, kuidas nullheiteni jõuda, kuid me ei tea, kuidas jõuda selleni poliitiliselt maailmas, mis on üha rohkem killustatud.
Senine maailma energiasüsteem on ajale jalgu jäänud. Meil on vaja uut tüüpi koostööd, mis ulatuks tavapärasest energiasektori partnersuhetest kaugemale, kui tahame välja kujundada rohkem kaasavat ja koostööle suunatud alternatiivi.
See pole lihtne protsess, mida aastakümnete vältel jätkusuutlikult ellu viia ning me peame koostama mitmeid prognoose kestlikumast, sotsiaalselt sidusamast ja õiglasemast tulevikust. Aruka süsinikuheite vähendamise meetmed ja kavad on edukad, kui inimesed osalevad energia loos aktiivsete kaasomanike ja planeerijatena, mitte üksnes passiivsete tarbijatena või lihtsalt kõrvaltvaatajatena.
Energiasüsteemi kiirem, õiglasem ja laiahaardelisem ümberkujundamine pole võimalik ainult vanade tehnoloogiate uutega asendamise abil. See eeldab energiajuhtkonna kokkukutsumist kõigist sektoritest, et arutleda ja vahetada kogemusi, esitada väljakutsuvaid küsimusi ja üksteiselt õppida, kuidas edendada puhtaid ja kaasavaid energialahendusi.
Käesoleva aasta aprillis kogunevad tulevikku vaatavad energiajuhid ja sidusrühmade esindajad kogu maailmast Rotterdamis 26-ndale Maailma Energiakongressile, et tutvustada murrangulisi uuendusi. Nende ühised teadmised ja jagatud kogemused mõjutavad oluliselt viisi, kuidas me energiasüsteemi inimeste ja planeedi hüvanguks ümber korraldame.
Ootan huviga Eesti energiasektori ülevaadet oma tegevuse kohta energeetika tuleviku kujundamisel, sest see tulevik on meie kõigi huvides.
