Hiljemalt aastaks 2030 peab lõviosa Eestis kasutatavast energiast tulema taastuvatest allikatest – sellise sihi oleme riiklikult endale seadnud ja andnud sellega ka ettevõtjatele sõnumi, et kõik rohepöörde vaimu kandvad energiaprojektid on siinmail teretulnud.
Kui roheenergia tootmise projektid järjest käivituvad, muutub üha olulisemaks, kuidas seda suuresti ilmaoludest sõltuvat elektrit juhitavaks muuta.
Näiteks kui suvisel ajal küünib päikeseenergia installeeritud tootmisvõimsus Eestis juba 600 megavatini, aga see suunatakse enamasti otse võrku, sest salvestusvõimalusi on napilt.
Odavalt toodetud roheelekter väärib salvestamist
Et aidata tuuleenergia või päikeseelektrit tootes kaasa riigi energiasõltumatuse saavutamisele, on vaja roheenergia mingil moel salvestada. Lihtsustatult lahtiseletades annab see võimaluse madala tarbimise ja odava elektri ajal toodetud ja salvestatud energiat kasutada sageduse reguleerimiseks võrgus või müüa tarbijatele ajal, kui nõudlus on kõige suurem ja elektrit turul napib.
Suure sammu energia salvestamise suunas on astunud taastuvenergiaprojektide arendamisega tegelev OÜ Evecon, mis lõi koos Prantsuse energiasalvestuse ettevõttega Corsica Sole ühisfirma Baltic Storage Platform, et rajada Eestisse Mandri-Euroopa suurim akupark mahutavusega 400 MWh. Kaks akuparki, kumbki võimsusega 100 MW, ehitatakse Arukülla ja Kiisale ning peaksid valmima aastaks 2025. Investeeringu suurus öeldakse olevat umbes 200 miljonit eurot.
Hübriidjaamu on asunud rajama ka teised energiaettevõtted. Nii käivitas Enefit Green läinud aasta maikuus Purtse hübriidenergiapargi, mis oli siinmail esimene omataoline. Kiviõli naabruses asuvas pargis toodetakse nii tuule- kui päikeseenergiat ning sinna on plaanis rajada ka energia salvestamise üksus. Enefiti hübriidpargi tootmisvõimsus on maksimaalselt 53 MW, sellest päike annab 21 ja tuul 32 MW. Prognoosi kohaselt hakkab park tootma aastas 78 GWh elektrienergiat. Uued sellised pargid on aga tulemas, juba tänavu peaks valmima näiteks Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepark, mis toodab aastas elektrit kuni 700 GWh.
Kindel turg lubab rahastada toetuseta
OÜ Evecon tegevjuht Karl Kull märgib, et tulevik on hübriidelektrijaamade päralt, kus toodetakse nii tuule- kui päikeseenergiat ning kus on olemas võimekus mingi osa sellest energiast ka salvestada. See muudab võimalikuks madala tarbimise ja odava hinna ajal akusid täita ning tarbimise kõrghetkel salvestatud energiat ka võimalikult kõrge hinna eest võrku müüa. Lisaks saab akupank osaleda sageduse reguleerimise turul, mis avaneb aasta pärast, kui toimub Balti riikide elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Seega vajab Eesti alates 2025. aastast umbes 400 MW juhitavat elektritootmise võimsust tootmise ja tarbimise bilansi tasakaalus hoidmiseks. Plaanis on seda tagada esialgu käiku jäävate põlevkivijaamadega, peagi väljakuulutatava hanke korras rajatud gaasijaamadega ning elektri akumulatsioonijaamadega.
Mis kõnealusesse salvestusjaama puutub, siis erinevalt paljudest teistest taastuvenergia arendajatest pole Evecon küsinud riigilt oma projektide elluviimiseks toetusraha ning opereerib neid elektri madalaima taseme hinnagarantiita.
Karl Kull ütleb, et kindluse investeerimiseks annab see, kui riigi ja poliitikute tasemel ei tehta tormakaid, senist ärikorraldust pea peale keeravaid otsuseid, kui energiaturg on stabiilne ja prognoositav.
„Teeme praegu investeeringuid vaatega paarikümne aasta taha ja selleks peab olema usk, et turg toimib ja areneb stabiilselt. Oleme praegu seda turgu uskunud ja sellest ka julgus neid rahapaigutusi teha,” selgitab Kull. „Alati on see kindlus tugevam, kui turg ei ole mõjutatud äkilistest poliitilistest tuulemuutustest, aga ka toetustest. Praegu on siinne turg lihtne – Elering on öelnud, kuidas süsteemiteenuste turu avamine toimub ja meie saame olla kindlad, et selliselt asjad ka lähevad.”
Sageduse juhtimises on roll kõigil turuosalistel
Turul toimuvad aga niikuinii muutused ja neid tuleb tema sõnul ikka jälgida. Nii loodetakse, et nn odava taastuvelektri lisandumisega tekkib turule ka uusi suurtarbijaid, kes seda energiat vajavad. Ja vajavad nad seda edaspidi sõltumata sellest, kas päike paistab või tuul puhub. Siin tulebki mängu salvestatud energia, mis lastakse turule siis, kui taastuvenergia tootmine on madalseisus.
„Jälgime, mida teevad tarbijad riikides, kus kehtib Nordpooli börsihind, sest Eesti üksi seda hinda ei dikteeri. Hinda juhivad suur-tarbijad,” räägib Kull. „Üks asi on energiat toota, aga tähelepanu tuleb hoida just tarbimisel ning kui vähegi võimalik, soodustada tarbimise tekkimist. Kui turule lisandub suurtarbijaid, siis on ka energiatootjatel lihtsam tulevikuplaane teha.”
Ta möönab, et investeeringukindlust annab arendajale ennekõike pikaajaline leping mõne suurtarbijaga. Kui selline kokkulepe on olemas ja lisaks on lauale käia uue energiapargi ehitusluba, siis on arendajal ka märksa kindlam tunne panka laenu küsima minna.
Karl Kulli sõnul saavad ja ilmselt hakkavadki reguleerimisturul osalema kõik, kes suudavad sagedust mõjutada – sh akupangad, gaasijaamad, mingi aja jooksul ka põlevkivijaamad, aga kindlasti on oma osa ka tarbijatel.
Peamiselt suudavad tootmise-tarbimise tasakaalu kõigutada suured energiatarbijad, aga lõppkokkuvõttes on oma osa selles kõigil. Küsimus on ennekõike reageerimise kiiruses – põlevkivijaama peab kiireks reageerimiseks pidevalt n-ö auru alla hoidma, gaasi-turbiinide turuletulek sõltub maagaasi hinnast ja kättesaadavusest jne. Seega on igal tehnoloogial oma plussid ja miinused.
„Näeme, et akud on just see tehnoloogia, mis sobib praegusesse ehk siis lähema 25 aasta pikkusesse ajaperioodi,” ütleb Karl Kull. „Kuna me läheme vastu tundmatule tehnoloogilisele muutusele, mis saabub pärast Venemaa süsteemist lahtiühendamist, siis ega me inseneridena ei välista midagi. Kui süsteemi on hädavajalik lisada gaasijaam, pole võimatu, et seda ka teeme. Oluline on rõhutada, et energiatootmiseks kasutatav tehnoloogia oleks võimalikult kliimaneutraalne.”
Süsteemiteenuste turg pakub uusi võimalusi
Asjade praeguses seisus peame sageduse reguleerimisel lootma ennekõike iseendale, sest pärast resünkroniseerimist Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga jääb prevaleerivaks alalisvoolu ühenduskaabel, neid on aga Balti riikidel muu maailmaga praegu vaid neli.
Alalisvooluühendus on aga sageduse reguleerimise mõttes üsna kapriisne ja kui neid ühendusi on vähe, siis ei saa me ennast kuidagi tunda kaitstuna ülikõrgete elektrihindade eest ka edaspidi, tarvitseb vaid mõnel nendest vähestest ühendustest rivist välja langeda. Nagu näiteks just neil päevil juhtus Estlink 2-ga, mis praeguste eelduste põhjal peaks elektriedastuseks suletuks jääma vähemalt kuuks ajaks.
Kull kinnitab, et Harjumaale rajatava akupanga ehitus järgib desünkroniseerimise tärminit ja on valmis turule liituma järgmise aasta alguses.
Eveconi hübriidjaam on üles ehitatud selliselt, et akusid saab laadida nii enda toodetud taastuvelektriga kui ka võrguelektriga – vastavalt sellele, mis antud hetkel otstarbekas ja võimalik. Tehnoloogia on Kulli sõnul korralikult välja töötatud, kindel ja turvaline.
Akud paiknevad üksteise kõrval konteinerites, keskkonnale nad ohtu ei kujuta, sest ainus akupargis kasutusel olev vedelik on trafo-õli, mis aga akudega otseselt kokku ei puutu.
Tegu on liitiumioonakudega, mille eluea kohta ütleb Karl Kull, et see on täpselt nii pikk, kui vaja, sest erinevaid salvestusmooduleid saab jooksvalt välja vahetada, ilma, et pargi töö tervikuna kannataks.
Pargi toimimist hakkavad juhtima turu hetkeseisu ning prognooside põhjal otsuseid langetavad algoritmid. Täisvõimsusel laadides saavutavad akud maksimaalse mahtuvuse kahe tunniga, samamoodi saab salvestatud energiat kasutada kahe tunni jooksul, kui akude tühjakslaadimine toimub täisvõimsusel.
Koos tootmisvõimsusega täieneb järjepanu ka taristu
„Vähe seda ei ole. Tahame hübriidjaamaga osaleda süsteemiteenuste turul, mitte teha pelgalt arbitraažitehinguid,” kirjeldab Karl Kull Eveconi eesmärki. „Anname probleemile lahenduse ja see on kindlasti odavam, kui neid lahendusi ei oleks. Sest tööstusele, tegelikult kogu ühiskonnale, oleks äärmiselt ebamugav, kui süsteemis hakkavad tekkima häired, mis omakorda toovad kaasa n-ö vana kooli mõistes energiatarbimise režiimid.”
Kull usub, et suure koguse taastuvelektri turuletulekule ei saa takistuseks sellele vastava võimekusega taristu väljaehitamine, öeldes, et see on tehtav juba aastaks 2027. Sellele usule annab kindlust asjaolu, et energiaparkide arendajatel on võrguettevõttega liitumislepingud ja uusi ühendusi ehitatakse järk-järgult välja.
Osad liitumispunktid valmivad juba aastal 2025, osad aasta-paar hiljem. „Ma ei näe vajadust, et taristut peaks n-ö ette, enne parkide valmimist, hakkama välja ehitama või seda kuidagi avaliku raha toel kinni maksma,” leiab Karl Kull. „Arendajad on taristu rekonstrueerimise kuludega kindlasti arvestanud.”
