Tänavusel konverentsil Industry 5.0 peab Baltic Workboats tehase juht Erik Aleksejev ettekande sellest, kuidas uute tehnoloogiate rakendamine on tööstuse jaoks kiiresti muutuvas maailmas kuldaväärt ettevõtmine ja sageli ka eluliselt oluline, et mitte pidama jääda hetkelise heaolu nautimisse.
Erik Aleksejev alustas tööd Baltic Workboatsis juba 2006. aastal, mil ta pärast Eesti Mereakadeemias laeva jõuseadmete mehaanik-inseneri kutse omandamist sõitis kuus aastat merd ning pärast seda asus Baltic Workboatsis tööle mehaanikuna. Hiljem aastaid projektijuhina töötades on ta tänaseks saanud tehase juhiks ning kirjutab Tartu Ülikoolis magistritööd tootmisettevõtte digitaliseerimise võimalustest ja vajalikkusest. Nimelt süveneb ta võimaluste uurimisse, kuidas digitaliseerimine ja sellega kaasnevad muudatused ning nende läbiviimine ettevõttes on seotud inimeste nn pehmete oskustega ehk siis nende isikuomadustega, mis pole otseselt seotud töötaja professionaalse pädevusega.
Baltic Workboats on Saaremaal asuv ettevõte, mis toodab valdavalt eritellimusel veesõidukeid, kusjuures tööde saamisel on keskendutud riigihangetele. See on ka põhjus, miks ettevõte ei astu päris ühte jalga muu ümbritseva majandusliku olukorraga. Laevaehituses on täna täidetavad tellimused saadud juba mitu aastat tagasi, mistõttu tegevuse tempo teistsugune. Samas möönab Aleksejev, et eelmisel aastal oli tehases siiski mõnevõrra rahulikum aeg kui varasemalt.
Riiklikele tellimustele spetsialiseerumine on Baltic Workboatsi teadlik strateegiline valik, mis peab tagama ettevõttele kindluse, et tööd jagub ka pikemas tulevikus ning juba tehtud tellimusi ja sõlmitud lepinguid kuigi kergekäeliselt üles ei öelda. Nagu paraku juhtub erasektori tellimustega – juba esimesed kriisiilmingud võivad eratellijad varasemast rohkem raha lugema panna ning rahapaigutused, mis kannatavad oodata, pannaksegi ootele või tühistatakse sootuks.
Nutikas majandamine aitab kriisi leevendada
Erik Aleksejev leiab, et tarkade lahenduste ja uute tehnoloogiatega saab vähemalt mingil määral kompenseerida pikast majanduslangusest tingitud tagasilööke ja tootmismahtude langusi.
„Kriis kriisiks, aga aeg muutusteks on juba ammu käes, sest see periood, mil Eesti ettevõtted saavutasid konkurentsieelise odava tööjõuga, on ammu möödas,” märgib ta. „Targad töösturid mõtlesid juba varakult selle peale, kuidas palkade tõustust tulenevat toodangu omahinna tõusu tasandada tarkade lahenduste ja muude meetoditega oma tootmisprotsessis.”
Kuigi me praegu räägime juba Tööstus 5.0 ehk siis digitaliseerimise järgmisest etapist, tehisintellekti kasutamisest ja masinjuhtimisest, hindab Aleksejev, et suurem osa Eesti tööstusest pole tegelikult praeguseks veel oma tootmisprotsessi automatiseerimisega – Tööstus 3.0 – valmis saanud.
Ta on seda meelt, et ennekõike vajab kodumaine tööstus, eriti selle juhtimine, struktuurset mõttemaailma muutust, sest praegu mängib siin veel väga suurt rolli põlvkond, kes on tulnud hoopis teistsugusest majandus- ja turukliimast.
„Samas kõik tootmisega tegelevad firmad karjuvad inseneride järele. Palju räägitakse inseneeria madalseisust jne. Uued tehnoloogiad tulevad, neid pakutakse ja nad on saadaval, aga lõppeks ei kao inimese osatähtsus tööstuses kuhugi,” kirjeldab Erik Aleksejev olukorda. „Oma ettevõtte puhul võin seda kindlasti väita, et inimfaktor on kõikide muudatuste edukuse kõige suurem faktor. Ja tegelikult võib Eesti tööstus ennast peagi leida olukorrast, kus neid inimesi, kes oskaksid n-ö kätega tööd teha, ei olegi enam kusagilt võtta.”
Keerulisi projekte ei maksa tagasi lükata
Tööjõu kallinemise ja spetsialistide puuduse peaks Aleksejevi sõnul korvama digitaliseerimine ja kõikvõimalike nutikate lähen duste viimine tootmisprotsessi. Kusjuures ei tohiks peljata alguses ülikeerulisena tunduvaid väljakutseid.
„Me pole küll kunagi otsinud kergeid lahendusi või lihtsaid projekte. Sageli ongi meie tööd sellised, kus konkureerivad küll ka teised laevaehitajad, aga kui n-ö asjaks läheb, siis kohkutakse tagasi,” iseloomustab ta Baltic Workboatsi ärifilosoofiat. „Tänu oma avarale tooteportfellile, kuhu kuuluvad 7–65-meetrised laevad, ka mõni suurem, oleme valmis väga kiiresti omaks võtma kõikvõimalikke uusi lahendusi. Näiteks kui kümmekond aastat tagasi olid kõik laevad diiselmootoriga, siis praegu on juba väga vähe selliseid jõuallikakontseptsioone, mida meie tehas ei oleks valmis töösse võtma. Olgu selleks siis hübriidajamiga laev, täiselektriline laev või gaasi jõul liikuv laev, töös on ka vesinikuprojektid jne.”
Keerukate projektidega tegelemisele aitab kaasa asjaolu, et Baltic Workboats hoiab teadlikult kogu kompetentsi oma majas. Kui laevatööstuses kasutatakse reeglina palju alltöövõttu, siis Saaremaa laevaehitajad on läinud teist teed – ettevõttes on koos ametis nii insenerid, projekteerijad kui laevaehitajad.
See tähendab, et tellijale suudetakse pakkuda täislahendust, alates kontseptsiooni väljatöötmisest, esialgsest disainist ja tööjoonistest, lõpetades seadistamise, katsetamise ning valmis aluse üleandmiseni n-ö võtmed kätte variandis. Lisaks tehakse järelhooldust, remonti jmt.
Euroopa juhtiv laevaehitaja asub Saaremaal
Sellele tasemele jõudis Baltic Workboats läbi aastaid kestnud arengu, kusjuures alustati lootsilaevade ehitamisega. Üks asi viib teiseni ja nii loodi pinnas, millel täna kindlalt seistakse ning julgeti ette võtta ka elektrilise reisilaeva ehitamine, millel pikkust sada meetrit, mille tellijaks oli Rootsi ja mis hiljaaegu valmis sai. Praegu tehakse koostöös BLRT-ga täiselektrilist reoveekorjelaeva, mis läheb Klaipeda sadamale ja mille lepingu maksumus on 11 miljonit eurot. Eesti riigile aga ehitatakse Nasval 2026. aastaks mitmeotstarbeline töölaev, mille jõuallikas töötab biometaanil ja elektril. See laev maksab 22 miljonit eurot.
Lisaks juhib Baltic Workboats 23 riigi ettevõtetest ja teadusasutustest koosnevat konsortsiumi, mis läinud aasta suvel võitis Euroopa Kaitsefondi konkursi ja sai 95 miljoni euro suuruse rahastuse Euroopa laevastikele uut tüüpi mereväe alusplatvormi prototüübi loomiseks. Tegemist on mahuka teadus-arendustegevusega, mille tulemusena peab 2027. aastal valmima modulaarne poolautonoomne alus, mida on võimalik komplekteerida konkreetsest vajadusest lähtuvalt. Aluse laevaehituslikud tööd tehakse Baltic Workboatsi Nasva tehases.
Tööstuse jaoks on esile kerkinud militaarvaldkond
Laevaehituses võiks teoreetiliselt olla üks Baltic Workboatsi jaoks uuemat sorti arengusuund kõik see, mis seondub meretuuleparkide rajamisega. Maailmas pole see küll midagi uudset, aga tõenäoliselt muutub see teema aktuaalseks, kui parke hakatakse rajama siiasamasse, Saaremaa lähistele Liivi lahte.
Samuti on viimastel aastatel päevakorda tõusnud militaarteema, millega seoses tulevad Erik Aleksejevi arvates kindlasti uued tooted. Samas tõdeb ta, et need projektid on üpris pika vinnaga.
„Me oleksime kasvõi hommepäev valmis mõnda sõjalaeva ehitama, aga millegipärast pole tulnud ühtegi tellimust,” ütleb ta. „Aga kui juttudest kaugemale jõu takse, siis on meil kindlasti soov ja valmidus sellest valdkonnast osa saada.”
Töötajad on tööstuse jaoks kuldaväärt vara
Mitmete Eesti tööstusvaldkondade üks häda põhjus on tema arvates asjaolu, et ettevõtetel pole kuigi suurt paindlikkust. Ei suudeta näiteks kohaneda olukorras, kui senine põhiturg mingil põhjusel kiratsema hakkab ja sealsed tellimused kaovad. Harjutud on tegutsema oma mingis kitsas segmendis ja kui seal läheb hästi, nauditakse edulugu, ent lisandväärtust luuakse suhteliselt vähe. Vähimgi muutus, eriti, kui alternatiivide peale pole varem mõeldud, võibki kiiresti jalad alt lüüa.
„See võib puudutada näiteks puidutööstust, masinaehituses on kliendibaas üldiselt laiem ja seetõttu võiks ka võimalusi ümber orienteeruda olla rohkem,” räägib Aleksejev. „Praegu ma usun, et näiteks keemiatööstusel on tulevikus potentsiaali kõvasti rohkem, kui praegu sellest valdkonnast kätte saadakse. Aga üldiselt jõuan ikka selle vana teema juurde, et kui me tahame liikuda targa tööstuse poole, siis on selleks vaja tarku insenere. Sellesse tuleb palju panustada.”
Edu võti on tema hinnangul paljuski ettevõtete juhtide peades – kas soovitakse tõusta kiiresti tippu ning olla seal edukas lühikest aega või siis olla kogu aeg ja pika aja vältel pildil. Kui prognoosida, kus soovitakse oma ettevõttega olla viie või kümne aasta pärast, võib olla keeruline ja riskantne, siis kindlam moodus kestvat edu tagada on Aleksejevi meelest investeerimine inimestesse. Sest sul võib olla kuitahes automatiseeritud tootmine, ent kui firmal puudub jätkusuutlik personalipoliitika, inimesed pole motiveeritud, nende kvalifikatsiooni ei tõsteta, siis võib ettevõtet ühel hetkel kiire allakäik tabada.
„Teadus-arendustegevuseks on tänapäeval palju võimalusi. Tõsi – alguses tähendab see ettevõtte jaoks täiendavat kulu, kui see aga suudetakse siduda pikaajalise äristrateegiaga, siis saab teadusarendustegevus tänase tööstuse üheks loomulikuks osaks,” selgitab Erik Aleksejev.
„Eks ka selline lähenemine eeldab mõttemaailma muutumist. Kusjuures eriti hea on, kui sellel teadus-arendustegevusel on selged sihid ja käegakatsutavad tulemused, kui neid iseenesest uuenduslikke projekte ei pea tegema ainult sahtlisse.”
