• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Alexela tõi turule esimese Eesti toormel põhineva bio-LNG

autor: Alexela
september 2024
Kategooria: Energeetika
Alexela tõi Eesti turule esimese kohalikul toormel põhineva veeldatud biometaani, mida hakatakse müüma raskeveokite kütusena. Foto: Alexela

Alexela tõi Eesti turule esimese kohalikul toormel põhineva veeldatud biometaani, mida hakatakse müüma raskeveokite kütusena. Foto: Alexela

Alexela tõi Eesti turule esimese kohalikul toormel põhineva veeldatud biometaani, mida hakatakse müüma Alexela Saku ja Jüri tanklas raskeveokite kütusena.

Alexela tarnis esimese koguse veeldatud biometaani Rootsist 2022. aastal. Reedel aga jõudis Eestisse esimene Alexela enda poolt toodetud veeldatud biometaani partii, mis annab uue tõuke Eesti ringmajanduse arengule. Nõudlus veeldatud biometaani järele ainult kasvab, sest kogu Baltikumi rasketranspordis pööratakse järjest enam tähelepanu kasvuhoonegaaside heidete nulli viimisele. 

Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht Artur Dianov rõhutas, et veeldatud biometaan on rasketranspordi roheülemineku üks võtmetegureid. „Oleme täna Eestis kohalikul toormel põhineva energiakandjate eestvedajad,“ ütles ta. 

Sebacom

„Maailmas on täna ainult kolm LNG terminali, mis suudavad biometaani meile sobival viisil veeldada. Meie rajatud Hamina LNG terminal Soomes on üks neist. Bio-LNG tarneahela loomine Eesti ja Soome vahel on kindlasti oluline samm keskkonda säästvama tuleviku suunas,” lisas Dianov. 

Biometaan on rasketranspordi jaoks sobilik roheline kütus eelkõige töökindluse ja võimekuse poolest. Alexela veokeid haldava ja vedusid teostava Alexela Motorsi sõidukitest juba pea pool töötab gaasiliste kütuste peal, sealhulgas on tagatud suutlikkus sõita nii biometaani, LNG kui ka CNG jõul. Kasutuskogemust on tänaseks kogunenud 4,2 miljonit kilomeetrit ja eesmärk on sarnaste biogaasisõidukite arvu suurendamine, arvestades ettenähtavat diiselveokite olulist hinnatõusu lähiaastatel. 

Vähendab sõltuvust importkütusest

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl rõhutab, et energia varustuskindluse aitavad Eestis tagada eelkõige kohalikul toormel põhinev energia tootmine ehk ringmajandus ning tugev koostöö naaberriikidega. „Jäätmetest biogaasi tootmine annab meile vajaliku varustuskindluse, sest biogaasi saab kasutada nii soojatootmises, elektritootmises kui ka jätkusuutlikus maa- ja meretranspordis. Meie eesmärk on parandada Eesti ühiskonna heaolu ning vähendab sõltuvust importkütustest,“ rääkis ta. 

Seejuures kiidab Hääl Soome investeerimiskeskkonda. „Tegu on ajaloo ühe suurima Eesti otseinvesteeringuga Soome territooriumil, mis oli võimalik tänu sealse avaliku sektori pingutusele tagada investeerimiskindlus. Paratamatult liiguvad just mastaapsed investeeringud sinna, kus on tagatud parim ettenähtavus, mitte ei varitse oht, et juba mõne aasta pärast toimub poliitiline kannapööre, mis vaiba alt tõmbab.“ 

Energiaettevõtte Alexela plaan on muuta bio-LNG peamiseks energiakandjaks Alexela LNG tanklates. „Meie soov on leida lahendusi, mis aitavad säilitada Eesti väärtuslikku elukeskkonda, vähendada seejuures süsinikujalajälge, aga samas aidata hoida ja arendada kohaliku majanduse konkurentsivõimet. Täna oleme Eesti põllumeeste, biometaani tootjate ja paljude teiste partneritega ühendanud jõud ning loodame anda Eesti tulevikku olulise panuse,“ ütles Hääl. 

Sildid: Alexelabio-LNGbiometaanenergiainvesteering
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Swedbank: metalli- ja masinatööstuse võtmeküsimuseks on stabiilsuse saavutamine ja pikaajaline tagamine

Järgmine artikkel

ITL otsib ettevõtet, kelle tehisintellekti kasutamise riske hinnata 

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Järgmine artikkel
ITL otsib ettevõtet, kelle tehisintellekti kasutamise riske hinnata. Kampaaniaga liituda soovijatel tuleb 18. septembriks täita küsimustik.

ITL otsib ettevõtet, kelle tehisintellekti kasutamise riske hinnata 

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.