Riigipoolne roll saab olla veelgi tõhusam selleks, et tööstussektor võtaks robootika ja tehisaru võimalusi enam kasutusele, tõdeb AIRE keskuse juht Kirke Maar.
„Muu maailm liigub suure kiirusega eest ära ja paraku meie innovatsioonivõimekus jääb suuresti praeguste finantseerimis- ja koostöömudelite taha, selgelt nõudluspõhine triple helix-rahastamispoliitika on ennast mujal riikides õigustanud,“ osutab Maar.
Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE juht Kirke Maar ütleb, et keskuse eesmärgiks on tuua ühiskonda juurde mõttemaailma, et era-, avalik sektor ja ülikoolid saaksid omavahel veel rohkem koostööd teha.
„Innovatsiooniprojektide ideed kasvavad välja erasektori vajadustest ja elluviija saab olla ülikool, teaduspark jt, aga põhimõttel, et igale eurole erasektorist lisatakse kaks eurot avalikust sektorist. Selline praktika on paljudes Euroopa riikides,“ räägib Maar. Ta lisab, et meil veel ülikoolidele sellist süsteemi ei ole, aga ühiskonnas on selle järele suur vajadus. Sarnane triple helix-süsteem on käivitunud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Iirimaal ja mujal.
Soodsam keskkond
„Meie partnerid EDIH (European Digital Innovation Hubs) teistest riikidest kasutavad samuti neid võimalusi. Kui EDIH-programm toetab meid kahe miljoni euroga aastas, siis Iirimaa näide on väga muljetavaldav – nad planeerivad hetkel seitsme aasta programmi kõrvale 2025+, kus erafirmad panevad 30% ja riik paneb 2/3 juurde. Kokkuvõttes küsivad nad umbes 100 miljonit innovatsiooniraha kohaliku tööstuse toetamiseks,“ toob Kirke Maar näite. „Minu mure AIRE keskuse juhina on eelkõige see, et teiste riikide tööstussektorid liiguvad meist kaugele ette ja pakuvad tehaste rajamiseks kompleksseid toetusskeeme. Hea näide on ka meie enda Skeletonist (Skeleton Tecnologies OÜ), mis on rajanud tehase Saksamaale ja rajab uut Prantsusmaale, riigijuhtidega motivatsioonipakette läbi rääkides.“
Jagatakse diginõuandeid
Maar tõdes, et nii ülikoolide ja teadusparkidega triple helix-süsteemi käivitamine Eestis kui tööstuse motivatsioonipakettide mõtestamine eeldab mõttemaailma muutust. Ta sõnas, et hetkel on AIREs baasrahastus olemas ja nad ei soovi koguda raha juurde, vaid muuta pikas perspektiivis mõttemaailma. Mida praegu kõige rohkem ettevõtetes vajatakse, on kolmepoolne nõudluspõhine koostöö. Kõige populaarsemad AIRE teenused ongi praegu demoprojektid, mille kaudu saab uudseid tehnoloogiaid ja algoritme testida enne, kui võetakse ette suuremad investeeringud nende juurutamiseks.
„Me ei tee teadus- ja arendustööd, vaid testime ja eksperimenteerime valideerimiseks, kuid seda oleks vaja teha palju mastaapsemalt,“ räägib Maar. „AIRE teenustest on meie klientidel (190 klienti) teadlaste ja doktorantide kaasamise kõrval kasvanud välja vajadus teha süsteemsemalt projektõpet. Juba praegu on andekamad magistritudengid tiimides,“ lisas ta.
Kirke Maar ütleb, et AIRE Klubi toetajad saavad panustada AIRE tegevusse vähemalt kolmel viisil: „Esimene võimalus on panustada oma aega koostööks. Meie nõuandva kogu liikmed teevad nii juba kaks aastat. Teine võimalus on teha tehnoloogiaalast koostööd ja kolmas võimalus on toetada meid rahaliselt – ka see on väga vajalik pool, me oleme jätkusuutlik keskus mitte Euroopa Liidu projekt,“ kirjeldab Kirke Maar.
Surve muutuseks
Ettevõtted, kes soovivad kasutada AIRE demoprojekti võimalust, peavad eelnevalt hindama digiküpsust. Maari sõnul on aina rohkem ettevõtteid arusaamas, millist lisaväärtust see neile pakub.
„Eesti tööstus on muutumises, me pole enam odava hanke maa. Praegu on Eestis isegi kallim toota kui Soomes – sõltuvalt segmentidest. Meil on hädasti vaja kohandada äriprotsesse ja ärimudeleid,“ kirjeldab ta. „Leida ka uusi viise, kuidas koostööd teha Euroopa suurfirmadega suuremate tellimuste teostamiseks. Eestis on märkimisväärne hulk tööstusettevõtteid, kes peavad leidma uue ärimudeli, et suudaksid konkureerida Euroopas. See on ühest küljest kurb, aga me saame keskenduda võimalustele.“
Tema sõnul on globaalne majandus eesotsas Ameerika Ühendriikidega samal ajal muutumas oma turgu kaitsvamaks ning seda sugugi mitte ainult Donald Trumpi ajal, vaid ka nüüd, demokraatide juhtimisel. Aina rohkem on Eesti töösturi turg Euroopa Liit, mille riigid toovad koju tagasi omi tehaseid ja toetavad ka uute tehaste rajamist. Määravaks on nii rahvusvaheline koostöö Euroopas kui ka Eesti ettevõtete tõhusam omavaheline koostöö, et suuremaid lepinguid saada.
„Valutumalt jäävad ellu töösturid, kes toodavad targemini, kelle tooted on targemad ja kes suudavad targalt koostööd teha nii Eestis kui Euroopas,“ kinnitab Maar.
Rohkem rohelist energiat
AIRE juht osutas kitsaskohtadele, mis hoiavad Eestis tööstusettevõtete tootlikkust madalal.
„Ma ei taha olla karm, aga tööjõukulud sisendkuludena vähendavad meie konkurentsivõimet. Samamoodi on suur takistus kõrged energiakulud − oleme näiteks Soomest mingitel nädalatel kolm, viis, isegi kümme korda kallimad,“ selgitab ta. „Meil ei ole piisavalt tuuleparke, et taastuvenergia meid toetaks, samuti pole meil tuumajaamasid, et stabiilset juhitavat energiat toota. Otsime küll võimalusi, et vesinikust energiat toota, aga see teeb hinnad tootmises väga kõrgeks.”
Nii tõdeb Kirke Maar, et on esinenud juhtumeid, kus suured ja energiamahukad tööstused on osadel nädalatel oma tootmised kinni pannud just kõrgete sisendhindade tõttu.
„Energiapoliitikaga tegeleb küll riik, aga aina rohkem on vajalik ka tootmist koostöös ülikoolidega targemaks mõelda,“ leiab AIRE juht.
