Seekordses Swedbanki toiduainetööstuse stressitestis otsiti vastuseid küsimustele, kui tundlik on sektor sisendhindade kasvu suhtes ning milline mõju on investeeringutel põhivarasse. Testi tulemus on mõtlemapanev ning toidutööstuse ettevõtetel tasub oma jätkusuutlikkuse teemad tulevikuperspektiiviga üle vaadata.
Toiduainetööstuse (lühemalt toidutööstuse) kvartaalset investeeringute statistikat jälgides näeme, et tänavu esimesel poolaastal vähenes investeeringute maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16%. Tänavu on investeeritud samas tempos kui 2022. aastal, mil peamine fookus oli kiiresti kasvavatel sisendhindadel, nagu toorainete ja energia hinnad, ning tööjõukuludel.
Tundlik sisendhindade muutustele
Testi aluseks võtsime 2023. aasta näitajad, mil suuremad hinnakorrektsioonid nii sisendites kui ka müügihindades olid ära toimunud, mis võimaldas vaadelda mõnevõrra stabiilsemaid tulemusi. Testis uuritud ettevõtete keskmine käive 2023. aastal oli 75 miljonit eurot ning EBITDA (kasum enne makse, finantskulusid ja amortisatsiooni) marginaal oli keskmiselt 5%, kusjuures EBITDA varieeruvus oli väga suur, alates negatiivsest EBITDA-st kuni 25% marginaalini. Keskmise vaatamine võimaldab konkreetsel ettevõttel hinnata, kas ta on keskmisega võrreldes paremas või kehvemas seisus.
Testist selgus, et kui ettevõtte EBITDA marginaal on 5%, siis juba 10% sisendhindade kasvu juures pöördub EBITDA negatiivseks. Teistes töötleva tööstuse sektorites jäi 10% sisendhindade suurenemise juures ettevõtete EBITDA veel positiivseks (marginaal jäi vahemikku 2–3%). See tähendab, et toidutööstuse tundlikkus toorainehindade muutuse suhtes on väga suur.
EBITDA langus mis iganes põhjusel mõjutab otseselt ettevõtte võimet tasuda finantskohustusi ja teha investeeringuid ning pikas vaates olla jätkusuutlik tööandja ja palgamaksja. 2022. aastal, kiire inflatsiooni taustal, kasvas tööjõukulude osakaal testi valimis olnud ettevõtete loodud lisandväärtusest 87%-ni, mis tähendas, et osaliselt pidid ettevõtted olemasolevaid kohustusi ringi struktureerima, kuna vahendeid tavapärases mahus nende teenindamiseks ei olnud. Samuti tuli pausile panna investeeringute plaanid.
Põhivarasse investeerimine
Seekordses stressitestis uurisime, kas suuremas mahus materiaalsesse põhivarasse investeerimine mõjutab EBITDA marginaali, tänu millele kasvab ettevõtte stabiilsus. Jagades ettevõtted kvartiilidesse selle järgi, kui suur on põhivarade osakaal bilansimahust, näeme, et alumise kvartiili põhivarade osakaal bilansimahust oli 2023. aastal 41% ja EBITDA marginaal negatiivne ehk –15%. Ülemisel kvartiilil, kus põhivarade osakaal oli 82%, oli EBITDA marginaal seevastu positiivne 12%. Vaadates tulemusi enne 2022. aastal alanud inflatsiooni, näeme, et erinevused olid suured juba 2021. aastal, mil EBITDA marginaalid olid vastavalt 1% ja 8%. Siit võib järeldada, et investeeringud materiaalsesse põhivarasse tasuvad ära ning tänu suuremale puhvrile EBITDA marginaalis on ettevõtted vastupidavamad ka kiiretele muutustele sisendhindades.
Vaadates 2024. aasta esimese poolaasta statistikat, tõuseb esile ettevõtete investeeringute maht arvutitesse ja arvutisüsteemidesse. Erakordselt suur kasv toimus just teises kvartalis, mil ettevõtted investeerisid pea kümme korda rohkem kui eelnenud kümnel aastal aasta kokkuvõttes.
Swedbanki kevadise tööstusuuringu andmetel on sektori automatiseerituse ja digitaliseerituse tase kõrge (üle 40%) ning fookuses on tarkade laolahenduste, asjade interneti ja masinõppe arendamine.
Stressitestis katsetasime, millist mõju avaldaks toidutööstuse valimile küberrünne, mille tagajärjel tehas seisaks kaks nädalat. Tulemus: kaotus EBITDA-s ligi 2 miljonit eurot, mida on ühe ettevõtte kohta väga palju. Kuigi kõigest 8% kevadisele uuringule vastanud toidutööstuse ettevõtetest olid kogenud küberründeid, kus peamiselt oli tegemist IT süsteemide üle koormamisega ja identiteedi vargusega, siis jooksev panustamine oma süsteemide turvalisusse on olulisel kohal. Iga ettevõte peaks mõtlema, kas tasub küberohte eemale hoida aitavaid investeeringuid edasi lükata või on see miski, mis nõuab tähelepanu eelisjärjekorras.
Kokkuvõttes saab järeldada, et investeeringute tegemine põhivarasse parandab kasumlikkust ja suurendab vastupidavusvõimet nii sisendhindade kasvule, kui ka suurendab võimekust enam investeerida. Uutesse lahendustesse investeerides tasub ka alati silmas pidada küberturvalisust, kuna selle mõju ettevõtte tulemustele võib olla ebameeldivalt suur.
