MKM-i tööstusvaldkonna juhi Kaspar Peeki sõnul näitab Eesti tööstustoodangu statistika septembrikuus, et vaatamata mäetööstuse muljetavaldavale 10,4% kasvule, on ka tööstustoodangu mahu langus siiski aeglustunud jäädes tervikuna aasta tagusele alla vaid 1,5 protsendiga.
Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi tööstusettevõtete küsitlusele tuginev kindlustunde indikaator on tasapisi liikunud ülespoole. Kitsaskohtadena võib välja tuua ebapiisavat nõudlust, samas hakkavad vaikselt esile kerkima ka muud takistused, nagu tööjõu või materjalide/seadmete puudus.
Töötlevas tööstuses kasvasid tootmismahud vaid üksikutes sektorites. Joogitootmises (kasv septembris 20 protsenti võrreldes aastatagusega) on kasvanud müük nii sise- kui ka välisturule. Paberitööstuses (kasv 10 protsenti) oli eelmine aasta väga kehv ning kuigi selle aasta keskpaigaks jõuti peaaegu tavapärasele tasemele, siis viimastel kuudel on tootmismahud taas vähenenud.
Eesti elektroonikatööstus, mis suvel oli madalseisus, näitab nüüd märke taastumisest. Elektroonikatööstuse ekspordiindeks kasvas teist kuud järjest, augustis 7,9 protsenti ning septembris 14,7 protsenti. Suvel räägiti tellimuste edasikandumisest ja hea uudis on, et tegemist polnud tellimuste kadumisega, vaid tõesti tellimuste nihkumisega.
Hea uudis on ka see, et puidutööstuses on langus pidurdunud, mis tuleneb peamiselt ekspordi kasvatamisest. Kuid kahjuks on viimased paar kuud taas olnud kehvemad – septembris langes tootmismaht üle 10 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kuigi tööstusettevõtete ootused järgnevateks kuudeks on paranenud, siis olukord on endiselt tavapärasest halvem. Ka teiste Euroopa riikide tööstuse kindlustunde indikaatorid on keskmisest madalamad, eriti negatiivsena paistab silma Saksamaa, mis läbi nii otseste kui kaudsete sidemete mõjutab ka Eesti ettevõtete käekäiku.
Samuti Rootsi, üks meie peamistest sihtturgudest, on endiselt majanduslikus madalseisus, kuigi on märke, et olukord hakkab paranema. Rootsi ametlikku statistikat jagatakse küll kvartaalselt, nii et septembri ja oktoobri kohta numbreid tuua on rakse, kui üldise foonina kuuleme tööstuse ja majanduse paranemisest ja kasvule pöördumisest. See annab lootust, et saame tulevikku vaadata optimistlikumalt, kui viimastel aastatel harjunud oleme.
September oli 2023. aastal üks suurima kukkumisega kuid, kui mahtude langus oli 12,1 protsenti, kuid sel aastal oli langus vaid 2,1 protsenti. See näitab, et madalseis on stabiliseerunud, kuid kiiret kasvu pole oodata. Kiiret taastumist võib piirata muuhulgas Euroala inflatsiooni kiirenemine 2,0 protsendini. Nii Eesti, kui meie suuremate sihtturgude ettevõtted on intressimääradest sõltuvad ja kiirenenud inflatsioon võib tähendada, et lähiperioodil intressimäärade langetamine võib kujunda aeglasemaks.
Loe ka Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina kommentaari siit https://toostusest.ee/uudis/2024/11/05/toostuse-tootmismahu-langus-aeglustub
