Praeguseks on käesoleva aasta alguses 73 tööstusettevõtte eestvedamisel Antwerpenis alguse saanud Euroopa tööstuskokkuleppe deklaratsioon kogunud ligemale 1300 liitujat, Eestist on üleskutsega seni ainsana ühinenud Viru Keemia Grupp (VKG).
20. veebruaril 2024 esitasid 73 tööstusvaldkonna tippjuhti paarikümnest tööstussektorist Belgia peaministrile Alexander De Croole ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile Antwerpeni deklaratsiooni Euroopa tööstusleppe kohta. Deklaratsioonis rõhutatakse tööstuse pühendumust Euroopale ja selle ümberkujundamisele ning tuuakse välja kiireloomulised tööstuse vajadused, et muuta Euroopa rasketes majandustingimustes konkurentsivõimeliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks.
Euroopa peab keskenduma tööstuse arendamisele
Kokkuvõtvalt öelduna on Antwerpeni ühisdeklaratsiooni eesmärk kindlustada Euroopa majanduslikku stabiilsust ja edendada investeeringuid. Kellele see üldsõnalise loosunglikkusena tundub, avame siinkohal veidi deklaratsiooni sisu.
VKG juhatuse esimees Ahti Asmann avaldas 28. juulil 2024 ERR-i uudisteportaalis arvamusloo, milles muu hulgas märgib: „Antwerpeni deklaratsioon peaks toimima äratuskellana Euroopa otsustajatele, sätestades laialdaselt kokku lepitud kümnest põhipunktist koosneva raamistiku, milles rõhutatakse vajadust tegelda kõrgete energiahindadega, luua ühine Euroopa infrastruktuur, tagada toorainega varustatus, edendada arukamat innovatsiooni ja ergutada nõudlust jätkusuutlike toodete järele. Deklaratsioonis toetatakse ka tugevat tehnoloogiainvesteeringute raamistikku ning nõutakse ühtse turu võimendamist, et tagada ettevõtete jäämine Euroopasse.”
Niisiis koosneb Antwerpeni avaldus kokku kümnest punktist, mis kompaktselt elluviiduna peaksid tagama Euroopa üldise majanduskasvu, kusjuures selle vedurina nähakse paljuski just töötlevat tööstust.
Kiirelt lisanduv toetus deklaratsioonile on märk sellest, et vähemalt tööstussektoris tunnetatakse vajadust kooskõlastatud tegevuse järele ajal, mil seistakse silmitsi enneolematute majanduslike väljakutsetega.
Euroopa keemiatööstuse ühendorganisatsiooni Cefic peadirektor Marco Mensink rõhutab olukorra kiireloomulisust.
„Euroopa tulevikku loob tööstus. Ühine ja terviklik Euroopa lähenemisviis tööstuslepingule on hädavajalik,” märgib Mensink. „Kõik, kes deklaratsioonile alla kirjutanud, leiavad, et see on vajalik rohelise kokkuleppe rakendamiseks, tööstuse globaalse konkurentsivõime tagamiseks ja Euroopa töötajatele kvaliteetsete töökohtade säilitamiseks. Kutsume EL-i juhte üles lisama see üleskutse ühenduse uude strateegilisse tegevuskavasse ja järgmise viie aasta poliitikasse ning integreerima tööstusleping ka Euroopa Komisjoni eelarvesse.”
Antwerpeni deklaratsiooni kümme postulaati
1. Tööstuslepe peab saama Euroopa strateegilise tegevuskava 2024–2029 keskmeks. Tegevuskava peab sisaldama meetmeid regulatiivse ebajärjekindluse tagamiseks ning vastuoluliste eesmärkide ja õigusloome tarbetu keerukuse kõrvaldamiseks.
2. Tuleb kaasata energiamahukate tööstusharude rahastamine avaliku sektori ja Clean Tech Deployment Fundi kaudu, lihtsustada riigiabi raamistikku, austades samal ajal ühtse turu eeskirju.
3. Euroopa peab muutuma ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks energiatarnijaks. Järgmisel Euroopa Komisjonil tuleb seada prioriteediks uued projektid, mis arendavad taskukohase hinna ja vähese CO2-heitega taastuv- ja tuumaenergiat. Vajame EL-i energiastrateegiat konkreetsete meetmetega.
4. Keskenduda tasub infrastruktuuri arendamisele, mida Euroopa vajab. Tuleb luua maailmatasemel energia, digitaalvaldkonna ja ringmajanduse infrastruktuurid. Eemaldada tuleb takistused uute tööstusprojektide elluviimise teelt, näiteks piiriülese transpordi lihtsustamine jmt.
5. Tagada tuleb Euroopa tööstuse kindlustamine vajaliku toorainega, mis on eelistatult kohalikku päritolu. Töötada välja süsiniku ringlusstrateegia, mis edendab süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist (CCU), biopõhiseid lähteaineid, mitteväärismetalle, mineraale ja täiustatud materjale, mis vajalikud rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.
6. Elavdada nõudlust null- või vähese süsinikdioksiidiheitega ja ringmajanduse toodete järele. Tarbijal peb olema võimalus valida läbipaistvalt tooteid nende keskkonnajalajälje põhjal.
7. Tuleb võimendada, jõustada, taaselustada ja täiustada EL-i ühtset turgu ja sellesse integreeritud väärtusahelaid, sh võtta meetmed Euroopa õigusaktide erinevates riikides erinevast rakendamisest põhjustatud killustatuse kõrvaldamiseks.
8. Muuta innovatsiooniraamistik nutikamaks, rakendades teadusasutusi, tehnoloogilist innovatsiooni ja koostööpoliitikat, mis seab esikohale avatuse ja pragmaatilised tulemused.
9. Seadusloomele tuleb anda uus vaim. Ettevõtlus peab saama areneda, et leida katsumustest ülesaamiseks parimad lahendused. Õigusaktid võiksid luua stiimuleid, et ettevõtted investeeriksid puhastesse tehnoloogiatesse. Tuleb vältida rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist ettekirjutatud üksikasjalike rakendusmääruste kaudu.
10. Ametisse tuleb panna Euroopa parlamendi asepresident, kes vastutab tööstuslepingu elluviimise, õigusaktide sujuva integreerimise ja järgmise Euroopa Komisjoni tegevuskavaga kooskõlla viimise eest. Lisainfo veebilehel antwerp-declaration.eu.
