Puidust ehitamine avab põnevaid võimalusi, mis mitte ainult ei vähenda ökoloogilist jalajälge, vaid loovad ka uusi majanduslikult tõhusaid lahendusi. Millised uued arengud peituvad selle kasvava trendi taga?
Saksa päritolu arhitekt Christoph Dünser ja Kanadas tegutsev insener Carl-Peter Reinecke toovad esile üllatavaid perspektiive, keskendudes säästlikkusele, prefabrikatsioonile ja innovatiivsetele lähenemistele puidust ehitamises.
Rääkides puidust hoonete ehitamisest on Dünseri sõnul võtmetähtsusega tehasetootmine. Tema kogemused näitavad, et ettevalmistatud moodulite kasutamine aitab tagada kiire ja sujuva ehitusprotsessi, kus suur osa töödest tehakse tehase siseruumides enne ehitusplatsile jõudmist.
Sajandi alguses sai tehaseehitus hoo sisse
Nii toob 1998. aastast arhitektuuribüroos HK Architekten projektiarhitektina töötanud ja viimased kuus aastat partneri rollis olev Dünser välja, kuidas Illwerke Zentrum Montafon projekt Austrias oli üks esimesi, kus katsetati Cree ehitussüsteemi reaalsetes tingimustes. See oli oluline verstapost, kuna kogu hoone valmistati ette tehases, kus kõik ehitise osad – kandekonstruktsioon ja välisfassaad – pandi kokku juba enne ehitusplatsile jõudmist.
„Tegemist pole traditsioonilise ehitusplatsiga, vaid pigem kiire paigaldusplatsiga, kus kõik on eelnevalt valmis ja kokkupandud,” kirjeldab Dünser.
Reinecke kirjeldab, kuidas sarnane meetod on andnud positiivseid tulemusi ka suurte projektide puhul, näiteks Briti Columbias asuv 18-korruseline üliõpilaselamu. Kuigi selle hoone puhul oli vaja investeerida veidi rohkem materjalidesse, säästeti palju ehitusaega.
„Lõppkokkuvõttes oli võimalik hoonet varem välja üürida, teenides lisaks 2,5 miljonit dollarit,” ütleb USA-s, Lõuna-Ameerikas, Skandinaavias ja Euroopas arhitektuuribüroosid ja valitsusi nõustanud ning ülikoolides loenguid andnud Reinecke. Ta rõhutab, et see on suurepärane näide, kuidas puidust ehitised saavad konkureerida betooni ja teiste materjalidega, pakkudes lisaks ajasäästule ka majanduslikke eeliseid.
Materjali tuleb kaitsta niiskumise eest
Üks suurimaid väljakutseid puidust ehitamisel on niiskus. Dünser ja Reinecke nõustuvad, et niiskuskahjustuste vältimine on võtmetähtsusega, eriti kui tegu on suuremahuliste hoonetega. Reinecke jagab kogemusi Vancouverist, kus on välja töötatud spetsiaalsed niiskuskaitsekihtide ja membraanide süsteemid, et kaitsta hooneid niiske ilmastiku eest.
„Kanadas sajab oluliselt rohkem kui Tallinnas ja kui seal suudetakse edukalt masspuitu kasutada, on see täiesti võimalik ka siin Baltimaades,“ räägib Reinecke.
Dünser lisab, et Austria projektides on oluline, et puidust hooned oleksid kaitstud niiskuse eest juba ehitamise algfaasis. „Ehituse kiire läbiviimisega ning BIM-ile tuginemisega suudame kõik otsused ette planeerida, mistõttu saame projekteerimis- ja ehitusprotsessi hoida kuivana,” rõhutab ta.
Dünser usub, et niiskuskindlate konstruktsioonide ehituseelne kokkupanek on kriitilise tähtsusega, tagades seeläbi pikaajalise vastupidavuse ka muutuvates ilmastikutingimustes.
Kaasajastame traditsioonilised tapid ja sälgud
Christoph Dünser toob sisse jätkusuutlikkuse aspekti, rõhutades, et säästlikkus ei tähenda ainult puitmaterjali kasutamist, vaid ka optimeeritud ja hästi läbi mõeldud ehitust.
Ta toob näiteks projekti, kus kasutati traditsioonilist puitühendust ehk tappe ja sälke, mida kohandati kaasaegsete meetoditega. Selle meetodi abil oli võimalik asendada metallist kinnitused, luues samal ajal tugevad ja vastupidavad ühendused.
Reinecke lisab, et säästlikkus tähendab ka kohaliku puidu kasutamist ja kogu puutüve võimalikult tõhusat rakendamist.
„Kui me ei kasuta kõike ära, mida puutüvi pakub, raiskame väärtuslikku ressurssi,” sõnab Reinecke.
Ta toob esile, kuidas mõnes projektis kasutatakse nn „benediktsiooni reeglit”, mis tähendab, et materjali raiskamine on patt, ja püütakse kõiki puuosi kasutada nii, et ükski ei läheks raisku. See aitab kaasa keskkonnateadlikkuse suurendamisele ja vähendab materjalikulu.
Traditsioonid ja uus tehnoloogia käivad käsikäes
Dünser ja Reinecke nõustuvad, et puidust ehitamine vajab nii uusi tehnoloogiaid kui ka traditsioonilisi käsitööoskusi. Dünser kinnitab, et tema büroos väärtustatakse ajaloolisi käsitöövõtteid, mida kohandatakse kaasaegsete tehnoloogiatega.
„Näiteks kasutasime ühes projektis puitu, mis oli hangitud, kuivatatud ja töödeldud kohapeal. Meie eesmärk on luua otsene ühendus metsaga ja kasutada puidu kõiki omadusi,” räägib Dünser.
Samal ajal rõhutab Carl-Peter Reinecke, et kaasaegsed tehnoloogiad, nagu BIM ja digitaalsed prefabrikatsioonimeetodid, lihtsustavad protsessi ja aitavad säästa nii aega kui ka raha. Ta märgib, et CLT (ristkihtpuit) ja muud masstootmistehnikad on aidanud puidust ehitust standardiseerida, muutes selle laialdasemalt kättesaadavaks.
„Standardiseerimine on tuleviku võti,” ütleb Reinecke ja lisab: „See võimaldab projekteerida ja ehitada kiiremini ning soodsamalt, kuna kõik detailid on eelnevalt testitud ja sertifitseeritud.”
Kas puit võiks olla peamine ehitusmaterjal?
Dünser ja Reinecke usuvad, et järgmise kümne aasta jooksul võetakse puidust ehitamine veelgi laiemalt kasutusele, kuna turule lisandub rohkem tootjaid ja lahendused muutuvad taskukohasemaks. Dünser toob esile, et kuigi CLT on üle maailma populaarseks saanud, vajavad suured puidust hooned siiski teaduslikku lähenemist ja eksperimenteerimist.
„Meie tulevikueesmärk on kombineerida traditsioonilised oskused ja teaduslikud uurimismeetodid, et saavutada vastupidav ja kestlik ehituslahendus,” ütleb ta.
Reinecke lisab, et tööstus peab kohanema uute nõudmistega ja pakkuma rohkem standardiseeritud lahendusi, mis muudaksid puidust ehitamise lihtsamaks ja kättesaadavamaks ka suuremahuliste projektide puhul. Ta usub, et konkurentsi kasvades muutuvad puidust ehituslahendused veelgi taskukohasemaks, aidates neil konkureerida betooni ja terasega.
Nii leiavad Christoph Dünser ja Carl-Peter Reinecke, et puidust ehitus lahendab mitmeid kaasaegse linnaruumi ja säästliku majandamise väljakutseid, pakkudes samal ajal ka Eesti metsatööstusele lisaväärtust ja tugevdades riigi konkurentsivõimet jätkusuutliku ehitusviisina, leiavad .
