• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.

    Rahvusvaheline tasuta ESG tööriist toetab kestlikkuse edendamist

    Energiavarustuse olulisemad komponendid on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju, tõdeti arvamusfestivalil. Foto: Shutterstock

    Arutelu arvamusfestivalil: tuuleelektri tootmine peab lähtuma keskkonna säästmise eesmärgist 

    Kaugjuhitav robotseade Brokk-170 Enefiti põlevkiviõli tehases. Foto: Enefit Solutions

    Tööstusrevolutsioon – roboti kasutuselevõtt lühendab ohtliku tööprotsessi kestust kolm korda

    TalTechi võiduka tiimi kooseisu kuuluvad tudengid Martin Võip, Ivan Fomin, Marten-Hugo Kivari, Arianne Reima ja Olesja Burakova ning mentor Diana Belolipetskaja. Foto: TalTech

    Eesti tudengid noppisid mainekalt Boschi võistluselt teise koha

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasnevad probleemid: tuule- ja päikeseenergia ülemäära suuremahuline tootmine, samas, kui juhitavat võimsust napib, muudab elektrisüsteemi kergemini haavatavaks ja rikketundlikumaks. Foto: shutterstock

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasneb mitu probleemi

    Atria Eesti juht Meelis Laande usub, et masinad ja tootmisliinid on lihatööstus endale soetanud selleks, et nad töötaksid, mitte selleks, et neid lihtsalt omada. Samas vajab sektor investeeringuid konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Alo Tänavots

    Lihatööstus küll pingutab, aga tarbija kipub kohalikule toidule selga keerama

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.

    Rahvusvaheline tasuta ESG tööriist toetab kestlikkuse edendamist

    Energiavarustuse olulisemad komponendid on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju, tõdeti arvamusfestivalil. Foto: Shutterstock

    Arutelu arvamusfestivalil: tuuleelektri tootmine peab lähtuma keskkonna säästmise eesmärgist 

    Kaugjuhitav robotseade Brokk-170 Enefiti põlevkiviõli tehases. Foto: Enefit Solutions

    Tööstusrevolutsioon – roboti kasutuselevõtt lühendab ohtliku tööprotsessi kestust kolm korda

    TalTechi võiduka tiimi kooseisu kuuluvad tudengid Martin Võip, Ivan Fomin, Marten-Hugo Kivari, Arianne Reima ja Olesja Burakova ning mentor Diana Belolipetskaja. Foto: TalTech

    Eesti tudengid noppisid mainekalt Boschi võistluselt teise koha

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasnevad probleemid: tuule- ja päikeseenergia ülemäära suuremahuline tootmine, samas, kui juhitavat võimsust napib, muudab elektrisüsteemi kergemini haavatavaks ja rikketundlikumaks. Foto: shutterstock

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasneb mitu probleemi

    Atria Eesti juht Meelis Laande usub, et masinad ja tootmisliinid on lihatööstus endale soetanud selleks, et nad töötaksid, mitte selleks, et neid lihtsalt omada. Samas vajab sektor investeeringuid konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Alo Tänavots

    Lihatööstus küll pingutab, aga tarbija kipub kohalikule toidule selga keerama

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Aasta insener 2024 on Siim Heering

autor: MEEDIAPILT
detsember 2024
Kategooria: Persoon
Aasta insener 2024 tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering.

Aasta insener 2024 tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering.

Eesti Inseneride Liit kuulutas välja aasta aasta insener 2024 ja aasta tehnikaüliõpilane 2024 tiitlite saajad.

Aasta inseneri tiitli pälvis Eesti Lennuakadeemia nooremteadur ning ettevõtja Siim Heering ning ja aasta tehnikaüliõpilaseks valiti TalTechi Elektroenergeetika ja mehhatroonika doktorant Daniil Valme.

Aasta insener

Tänavune aasta insener Siim Heering on mitmenda põlvkonna insener, kelle kirg tehnikamaailma vastu sai alguse juba lapsepõlves, isa kõrval mehhaanika ja mudellennundusega kokku puutudes. Tal on bakalaureusekraad Eesti Lennuakadeemia õhusõidukite ehituses ja hoolduses, magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist mehhatroonikas ning praegu täiendab ta end doktoriõppes Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis.

Heering töötab Eesti Lennuakadeemia simulatsiooni- ja eksperimenditehnoloogiate nooremteadur ning  juhib ta ka mitut ettevõtet, mis keskenduvad innovaatiliste mehitamata õhusõidukite arendamisele ja rakendamisele. Tema praktilised kogemused ja insenerioskused on aidanud kaasa kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomisele nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

“Mehitamata sõidukite valdkond on täna aktuaalsem kui kunagi varem ning seotud teadus-arendustegevus ja selle rakenduslikud väljundid on kasvulavaks uuele majandusharule, ” sõnas Eesti Inseneride Liidu president Ando Leppiman. Tema sõnul annab Heeringu inseneritöö ja majanduslik mõtlemine kindlust mehitamata lennunduse õnnestumiseks Eestis.

Profexpo_teknologia

Heering on märkimisväärselt panustanud ka valdkonna teaduse ning hariduse edendamisse, olles aktiivselt kaasatud üliõpilaste õpetamisse, mentorlusse ning teadusgruppide tegevustesse. “Ta on Insener suure algustähega,” leiab Leppiman.

Aasta tehnikaüliõpilane

Aasta tehnikaüliõpilane 2024 tiitli pälvinud Daniil Valme on noor ja ambitsioonikas insener, kelle saavutused paistavad silma nii akadeemilises kui ka praktilises maailmas. Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadiga mehhatroonikas ja jätkab doktorantuuris, keskendudes hüperspektraalse pilditöötluse rakendustele mehitamata maismaasõidukite navigeerimisel. Valme on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Bosch Future Mobility Challenge’il, kus ta juhtis meeskonna finaali ja tegutseb nüüd nende mentorina.

Valme on osalenud mitmetes innovaatilistes projektides, sealhulgas isesõitvate elektrisõidukite ja digitaalsete kaksiklahenduste arendamisel. Ta on pühendunud ka õpetamisele, olles juhendanud mitmeid magistri- ja bakalaureusetudengeid ning aidanud arendada õppeaineid, mis edendavad kaasaegset inseneriharidust. Daniil Valme ühendab oma kirge ja teadmisi, inspireerides tuleviku insenere.

“Eesti Inseneride Liidu poolt antava aasta tehnikaüliõpilase tunnustuse saajate on tänaseks paljudest saanud tippjuhid, Eesti tööstuste ja ettevõtete arengus olulist rolli mängivad tippspetsialistid,” sõnab Leppiman ning lisab, et tänavune aasta tehnikaüliõpilane Valme kuulub auga sellesse väärikasse nimekirja.

Aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase laureaadid valisid  välja Eesti Inseneride Liidu juhatus, kuhu kuulub esindajaid erinevates erialaliitudest ja ettevõtetest. Eesti Inseneride Liidu poolt tunnustatakse aasta insenere juba alates 1999. aastast ning aasta tehnikaüliõpilasi aastast 2007. Tiitlipretendente on nende aastate jooksul terve inseneeria spektri ulatuses.

Sildid: aasta inseneraasta parimadtunnustus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aasta kaitsetööstusettevõtteks valiti HEVI Optronics

Järgmine artikkel

Tähtajad on ukse ees, aga jäätmereform vaevleb vastuolude kütkeis

Seotud artiklid

EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.
Sisuturundus

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga. Foto: Pixabay
Kaitsetööstus

Kaitseministeerium kuulutab välja aegade suurima kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi esimese taotlusvooru 14 võitjat

05/09/2025
Eesti majandus on vaikselt kasvama hakanud. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majandus hakkas teises kvartalis kasvama energeetikasektori toel 

29/08/2025
Foto: Pixabay
Kaitsetööstus

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit: investeering droonimüüri toetaks ka kohalikku majandust

28/08/2025
Järgmine artikkel
Jäätmereform. Iru soojuselektrijaam. Foto: Wikipedia

Tähtajad on ukse ees, aga jäätmereform vaevleb vastuolude kütkeis

Värske ajakirja number

TööstusEST september 2025
TööstusEST mai 2025

Sisuturundus

EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.