Elektroonikasektori ettevõtted vaatavad lootusrikkalt uute väljakutsete poole, mis seonduvad kaitse- ja kosmosetööstuse arenguga ning just sealtkandist tuleva järjest suureneva tellimuste arvuga. Nüüd panustavad sellesse ka Eesti firmad, asudes välja töötama kommertssatelliiti.
Selleni jõudmiseks sõlmisid Eesti ettevõtted OÜ Spaceit ja OÜ Golbriak Space koos ungarlaste C3S LLC-ga lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Leping näeb ette, et Eesti esimene kommertssatelliit saadetakse orbiidile OPS-SAT ORIOLE missiooniga, mille fookuses on optiline side, maa kaugseire termokaameraga ning kiire andmevahetus maa ja kosmose vahel.
Abiks kogu sektori ettevõtetele
Kokkuleppe kohaselt ehitab Ungari ettevõte C3S satelliidi platvormi, Spaceit vastutab tarkvara ja satelliidi juhtimise eest ning Golbriak Space tarnib optilise side ja termokaamera. Satelliiti arendatakse ESA strateegilise optiliste ja kvantkommunikatsioonide programmi ScyLight raames. Eeldatav lend kosmosesse on planeeritud 2026. aasta algusesse.
Euroopa Kosmoseagentuuri ScyLight programmi juht Harald Hauschildt tunnistab, et tegemist on väga olulise sammuga.
„Kommertslikult konkurentsivõimelise ökosüsteemi arendamine on Euroopa kosmosealaste teadmiste ja võimekuste edendamisel ülioluline,” märgib Hauschildt. „ESA on uhke, et saab olla olulises rollis sellise ökosüsteemi loomisel Eestis.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias peab lepingut heaks näiteks ESA projektide positiivsest mõjust Eesti firmadele: „ORIOLE projekt näitab, kuidas ESA programmid hoogustavad Eesti süvatehnoloogia ettevõtete kasvu ja aitavad koos partneritega Euroopas arendada kõrgema lisandväärtusega teenuseid. Meie ettevõtted on kasvanud oma nišis rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks tegijateks.”
See areng tõstab tema hinnangul Eesti positsiooni süvatehnoloogia valdkonnas ning nii pakub kosmosetehnoloogia ka laiemalt vaadates meie majandusele unikaalset ja pikaajalist kasvuvõimalust. Ta lisab, et seni on iga kosmoseprogrammi investeeritud euro toonud meie majandusele tagasi ligi neli eurot.
Kosmoseäri saab hoogu juurde
OPS-SAT ORIOLE eestvedaja ja Spaceiti tegevjuhi Silver Lodi sõnul võimaldavad kosmosesse viidavad tehnoloogiad tulevikus kiiremalt reageerida puhkevate katastroofide või isegi riigikaitseliste, teinekord kriitiliseks kiskuvate suhete puhul.
„Spaceiti vaatest on tegemist meie satelliidi juhtimistarkvara rakendamisega missioonil, mille eesmärk on kiire andmevahetus kosmose ja maa vahel,” kirjeldab Lodi. „See on oluline operatiivsete otsuste langetamisel.“
Kasutatavad kaamerad on välja töötatud kaitseministeeriumi arendustoetust kasutades ning neid on edukalt testitud droonidel.
ESA-ga sõlmitud leping võimaldab konsortsiumi osapooltel testida kosmoses eri tehnoloogiaid, seal läbi viia eksperimente ja selle tulemusel müüa maa kaugseireandmeid, et tõsta turvalisust ning parandada teenuste kvaliteeti.
Eestist on kosmosesse jõudnud kolm tudengisatelliiti – ESTCube-1, Koit ja Hämarik. ESTCube-2 mullu küll startis Maalt, ent ettenähtud orbiidile ei jõudnud.