Euroopa Liit kavatseb põhjalikult muuta ettevõtete senist kestlikkusaruandluse (ESG) süsteemi, laiendades muu hulgas ka organisatsioonide ringi, kes sellega tegelema peavad. Ettevõtjad on võimalike lisakohustuste tuleku tõttu juba ärevaks muutunud.
Juba 2015. aastal võtsid riigid ÜRO tippkohtumisel vastu 17 säästva arengu eesmärki ja nende elluviimise tegevuskava aastaks 2030. Tänavu veebruaris kehtestas Euroopa Komisjon kestlikkusaruandluse kohustuse uued reeglid (kestlikkuse aruandluse direktiiv – Corporate Sustainability Reporting – CSRD). Kuna nendega kaasneb paljudele ettevõtetele suurenev aruandluskohustus, otsustati direktiivi kehtima hakkamine edasi lükata. Igatahes tuleb direktiivi nõuded 2025. aastal EL-i riikidel oma siseriiklikesse õigusaktidesse integreerida.
Direktiiv kohustab kõiki suurettevõtteid ja börsil noteeritud äriühinguid, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) avalikustama regulaarselt teavet oma sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta.
On hinnatud, et tegelikkuses mõjutab see kõiki VKE-sid, kuna nad osalevad nii või teisiti suurtes tarneahelates. Aruannet hakkavad nõudma pangad, investorid, tarnepartnerid, kliendid, lõpptarbijad jne.
Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) hinnanud, et praegu on see aruandlus puudulik, aruandluse tellimine teenustööna kulukas ning ettevõtjate teadlikkus aruandluse sisust ja selle vajalikkusest kehvapoolne.
Praegu puudub siiski veel kindel teadmine, millal ja millises mahus ning konkreetselt milliste muudatustega CSRD lõpuks vastu võetakse. Sisuliselt peaks aga suuremale hulgale ettevõtetest lisanduma täiesti uus aruandluskohustus analoogselt praeguse majandusaastaaruande esitamise kohustusega. Kui praegune on finantsaruanne, siis tulemas on ettevõtete kestlikkuse aruanne.
IT-firmad pakuvad abi ESG aruande koostamisel
Et ettevõtteid keskkonna-, sotsiaalse- ja majandusliku jätkusuutlikkuse (ESG – Environmental, Social, Governance) aruandluskohustuse täitmisel aidata, algatati veebiplatvormi ja digitaalse tööriista väljatöötamise programm. ESG Tool projektis osalevad Eesti, Läti, Leedu ja Soome avaliku ja erasektori organisatsioonid, mille juhtpartner on MKM. Teiste seas osaleb jätkusuutlikkuse aruandluse tööriista loomises ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).
EL-i Interreg Läänemere regiooni programmi raames loodava projektiga töötatakse välja jätkusuutlikkuse aruandluse metoodika vastavalt EFRAG standardile ja juhistele. Vastavalt metoodikale luuakse digitaalne aruandluskeskkond, mis annab ettevõtjaile juhised, millised andmed tuleb esitada ESG aruande täitmiseks.
Ühesõnaga – ESG Tool on ellu kutsutud selleks, et toetada ettevõtteid kestlikkuse teekonnal. See platvorm saab pärast valmimist olema sügisest tasuta saadaval kõigi nelja projektis osaleva maa riigikeeles. Pakkudes tuge ja suuniseid jätkusuutlikkuse aruande kaardistamiseks, ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse hindamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks.
Lisaks jagatakse soovitusi ja parimaid praktikaid, kuidas parandada ettevõtte tulemuslikkust kestlikkuse küsimustes ja millist kasu sellest tõuseb ennekõike ettevõtte enda jaoks, näiteks kasvõi konkurentsivõime suurenemise näol. Arvestatud on eelkõike VKE-de ja teenusettevõtete vajadusi.
Ettevõtetel on võimalus seda kõike ise teha või palgata eraldi konsultant, kes siis vajalike andmete hankimist ja aruande kokkupanekut nõustab. ESG Tool peaks aga olema selline abivahend, mis võimaldab ettevõttel kogu selle töö ise ära teha, palkamata selleks konsultante palkamata või tegemata muul moel lisakulutusi.
Andmekorje võiks toimuda automaatselt
ITL-i innovatsiooni- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Allan Tamme märgib, et IT-sektori ettevõtted aitavad teiste valdkondade ettevõtetel kestlikuks saada, sest ilma oma protsesse digitaliseerimata on tänases infotehnoloogiast läbiimbunud maailmas võimatu jätkusuutlikku arengut saavutada ja ressursse kokku hoida. Samas tõdeb ta, et ega ettevõtted halduskoormuse suurenemisega rahul ei ole ning see tekitab äriringkondades ärevust. Esialgu ei teata veel õigupoolest sedagi, mida üldse nõudma hakatakse, milliseid andmeid on vaja koguma hakata ja kellele uued kohustused laienevad.
„Sageli on nii, et kui kestlikkuse aruannet tegema hakatakse, siis suur aur läheb selle peale, et üldse mingid vajalikud andmed kätte saada,” kirjeldab Allan Tamme senist praktikat. „IT-sektor saab siin appi tulla ja ehitada vajalikud süsteemid üles ka väga spetsiifilistel tegevusaladel toimetavates ettevõtetes. Nii saavad firmad oma protsesside kohta vajalikud andmed hõlpsamini kätte ning saavad nende põhjal teha õigeid valikuid ja otsuseid.”
Tema sõnul on aruandluskohustuse kehtima hakkamise ajas ja viisis veel küll palju lahtiseid otsi, ent sellegipoolest on konkurentsivõime saavutamise ja hoidmise seisukohalt tähtis, et ettevõtetel oleksid n-ö automaatselt olemas jätkusuutlikku majandamist kajastavad andmed. Ehk et, olgu kohustustega kuidas on, see info on firmale niikuinii kasulik. Kui ettevõttes on niikuinii käsil uute digilahenduste juurutamine, siis saavad sellega tegelevad IT-firmad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse integreerida juba paralleelselt ka kestlikkuse juhtimise süsteemi.
ESG aruanne tõstab teadlikkust ja annab eeliseid
Tamme hinnangul ei maksa ESG aruandlusesse suhtuda juba algusest peale kui tülikasse lisakohustusse, vaid mõelda tasub hoopis selle peale, kui suurt kasu võib ettevõte saada ressursside kokkuhoiust, mis suure tõenäosusega kaasneb kestlikkusandmete analüüsimisega.
„Sõltumata kohustusest andmeid koguda saab ettevõte sellest ka märgatavat kasu ning tõsta konkurentsivõimet,” selgitab Tamme. „Väljendub see selles, et kestlik ettevõte on pikaajaliselt edukas, tal on head töötajad, rahulolevad kliendid ja kõik eeldused jätkusuutlikuks arenguks.”
ESG Tool avalikustatakse tema sõnul käesoleva aasta septembrikuus ja kuigi esialgu on see ennekõike mõeldud väiksematele teenusettevõtetele, võivad seda proovida kõik huvilised. ESG veebipõhine abivahend võimaldab läbi teha esmase eneseanalüüsi. Saada aru, millised valdkonnad mõjutavad firmat ja selle kestlikkust kõige rohkem ja kus avaldub ettevõtte enda tegevuse mõju kõige enam.
Tööriist pakub ka konkreetse ettevõtte andmetest tulenevalt soovitusi, millisesse valdkonda tuleks ehk sügavamalt sisse vaadata, kus on arenguruumi ja mida üldse annaks veel teha, et oma tegevustes paremini vastata kestlikkuse põhimõtetele.
„ESG Tool järgib ka Euroopa Liidu regulatsioone ja CSR-direktiivi nõudeid ning tänu sellele piltlikult öeldes teab, millistele küsimustele tuleb analüüsi käigus vastata,” ütleb Tamme. „Tõele au andes on määruse tekst pikk ja keeruline. Tööriist püüab seda lihtsalt selgitada, kaardistada enda ettevõtte mõju ja aidata jõuda arusaamisele, mida edasises tegevuses silmas pidada.”
Praegu läbib ESG Tool testperioodi, kus seda piloteeritakse erinevates ettevõtetes, kogutakse tagasisidet ja vastavalt sellele püütakse täiustada. Tamme hinnangul on selge, et mida rohkem on ettevõttes juba varasemast kasutusel digitaalseid lahendusi, seda lihtsam on hakkama saada kestlikkuse aruandlusega.
ESG aruanne
- ÜRO määratluse kohaselt on jätkusuutlik areng selline, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi , seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.
- Ettevõtete äritegevuses kirjeldatakse kestlikkust kolme mõõtme kaudu: keskkond, sotsiaalvaldkond ja juhtimistegurid.
- Kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt on ettevõtjad kohustatud avalikustama teavet enda tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.
- Selline aruanne on abivahend jätkusuutliku arengu juhtimisel, sest võimaldab ettevõtjal näidata enda pühendumust nendele küsimustele, dokumenteerida oma edusamme ja seada kestliku arengu eesmärke.
- Nendest andmetest lähtuvalt saavad huvitatud pooled hinnata, kui jätkusuutlik on ühe või teise ettevõtte tegevus kogu väärtusahela ulatuses.
- Aruanne võimaldab mõista ettevõtte tulemusi, eesmärke ja riske ning kujundada selle teabe põhjal oma suhtumist ja otsuseid.
ESG aruandluse nõude kohaldamise praegune kava:
- 2024 – suurettevõtjaile, suurtele kontsernidele (500 ja enam töötajat) ning börsil noteeritud äriühingutele (v.a mikroettevõtted);
- 2025 – suurettevõtjatele ning neile firmadele, mille puhul kehtib kaks järgnevast kolmest kriteeriumist. Aasta keskmine töötajate arv ületab 250, aasta müügitulu on üle 50 mln euro, varude maht üle 25 mln euro;
- 2026 – eelpool nimetatutele lisanduvad börsil noteeritud VKE-d ja ettevõtted, mille puhul kehtib vähemalt kaks kriteeriumi järgnevast kolmest. Aasta keskmine töötajate arv üle 10, aasta müügitulu üle 900 000 euro, varade maht üle 450 000 euro.
Allikad: kestlikkusaruandlus.ee, rahandusministeerium
Ettevõtte tegevusega kaasneb hoolsuskohustus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda märgib, et Euroopa Komisjon plaanib CSRD kaudu reguleerida ka ettevõtete inimõiguste ja keskkonnaalast hoolsuskohustust üleilmsetes tarneahelates.
See tähendab, et tulevikus peavad ettevõtted hakkama jälgima, et mitte kusagil nende poolt müüdavate kaupade tarneahelates ei rikutaks inimõiguseid ega tekitataks õigusevastaselt keskkonnakahju.
Suurema vastutuse võtavad need ettevõtted, millel on ulatuslikumad kahjulikud keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. Süsteem eeldab, et ettevõtte tarneahelaga seotud riskid on hinnatud ja vajalikud meetmed nende maandamiseks ja vähendamiseks ka välja töötatud.
ESG saab lülitada ärimudelisse
Mitmed Eesti ettevõtted on ESG-ga seotud tegevusi vabatahtlikult juba teinud või tegemas.
Lisaks on turul mitmeid ESG koolitus- ja nõustamisteenuse pakkujaid, kes aitavad jätkusuutliku arengu ning vastutustundliku juhtimise põhimõtteid integreerida ettevõtete ärimudelitesse, strateegiatesse ja igapäevatöösse.
Seni on Eestis ettevõtte jätkusuutlikkust hinnatud eelkõige finantsilise pikaajalise edu järgi.
Kui keskkonna-, sotsiaalne- ja majanduslik mõõde on jätkusuutlikul viisil integreeritud, võib sellest järeldada, et ettevõte on ka finantsiliselt kestlikum ja suudab muutuvate oludega kohaneda. Vastasel korral kaotab ta oma turupositsiooni, st ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
