• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Swedbanki tööstusuuring: sektor on seadnud kursi kasvule, kasvab ka tööhõive

autor: Swedbank AS
mai 2025
Kategooria: Ülevaade
Raul Kirsimäe. Foto: Jake Ferra

Raul Kirsimäe. Foto: Jake Ferra

Swedbanki tänavusest tööstusuuringust selgub, et pärast mõningast madalseisu on Eesti tööstusettevõtted taas optimistlikumad, kuid puudu on kõrge erialase kvalifikatsiooniga töötajatest.

Esindusliku valikuga uuringus osalenud tööstusettevõtted prognoosivad tänavuseks toodangumahu kasvuks 6%, töötajate arvu kasvuks 2% ning keskmise palga kasvuks 5%. Kui ettevõtete hinnangul on suurim äririsk konkurentsivõimelise omahinna tagamise võimekus (seda nimetas 82% vastanutest), siis järgmine kriitiline aspekt on iga teise tööstusettevõtte jaoks võtmetöötajate hoidmine ja värbamine (53%). Võrreldes 2021. aastaga on nende riskide osatähtsus märgatavalt suurenenud. Hinnariski tunnetas tookord 68% ja tööhõiveriski 45% vastanutest.

„38% ettevõtteid plaanib tänavu töötajaid juurde palgata, üle poole aga jätkab samas mahus. Veel aasta varem töötajate arvu pigem vähendati, võib-olla oldi ka mõnevõrra ülemehitatud. Samas võis näha, et võtmetöötajaid hoiti,“ sõnas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Vaid 8% vastanute hinnangul võib töötajate arv aasta jooksul väheneda. Koguni 70% arvates keskmine palk aasta jooksul suureneb.

Tööstusuuringu tulemused näitavad, et sobivate töötajate leidmise suurim takistus on üks: puudu on kõrge erialase kvalifikatsiooniga töötajatest. Nii hindab 61% tööstusettevõtteid. Seevastu palk on värbamisel takistuseks vaid 27% ettevõtete hinnangul. Värbamisel ei näinud mingeid takistusi vaid 15% ettevõtteist.

„Ettevõtete vastustest ilmneb, et eelkõige on praegu vaja masinaoperaatoreid ning rahvusvahelise kogemuse ja keeleoskusega müügispetsialiste, sest konkurents on valdkonnas tihe,“ märkis Kirsimäe. „See on otseselt seotud ka ettevõtete ambitsioonidega – varasemast julgemalt sihitakse välisturge ning investeeritakse efektiivsuse suurendamisse, mida saab saavutada tööprotsesside automatiseerimise ja digitaliseerimisega. Need aga eeldavad töötajatelt sageli kõrgemat kvalifikatsiooni ja spetsiifilisemaid oskusteadmisi.“

Vajatakse vähem lihttöölisi ning järjest enam spetsialiste

39% ehk enam kui iga kolmas ettevõtte esindaja nentis, et suurim puudus on masinaoperaatoritest. Erialase ettevalmistusega oskustöölistest on puudu 37% vastanute arvates. Veel viie aasta eest oli sellise profiiliga töötajaid puudu märksa vähem – igal neljandal ettevõttel. Igal viiendal ettevõttel on vajadus ka müügijuhtide ja -spetsialistide ning tootearenduse spetsialistide järele, veel 2020. aastal tundis neist puudust iga kümnes tööstusettevõte.

Muutused ettevõtete hinnangutes illustreerivad tehnoloogilist muutust Eesti tööstuses. Ettevõtted vajavad vähem lihttöölisi ning järjest enam erialaste oskusteadmistega spetsialiste.

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, kellest 21% on osa masina- ja metallitööstusest, 19% puidutööstusest, 15% toiduainetööstusest, 11% ehitusmaterjalide tööstusest ning 34% muust töötlevast tööstusest. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 4,6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd ligi 21 500 inimesele.

Tööstusuuringu veebileht

Sildid: Eesti tööstusSwebankuuring
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Minister Keldo: Tööstus vajab edasiliikumiseks digitaliseerimist ja kõrgema lisandväärtusega tootmist

Järgmine artikkel

Ida-Virumaale kerkib õiglase ülemineku fondi kaasabil Eesti kaasaegseim puidutöötlemistehas

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
Järgmine artikkel
Eesti kaasaegseima puidutöötlemistehase visuaal.

Ida-Virumaale kerkib õiglase ülemineku fondi kaasabil Eesti kaasaegseim puidutöötlemistehas

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.