Tööstussektor areneb üle maailma mühinal, nõudes aina enam tipptasemel insenere ja spetsialiste. Vormeli- ja päikeseautode ehitamise projektvõistlused tõmbavad küll inseneeriavaldkonda noori, kuid kas sellest piisab, et rahuldada nõudlust tippspetsialistide järele?
Tänavu märtsis rõhutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, õppeprorektor Hendrik Voll ning Arengufondi nõukogu liige Ergo Metsla Eesti Rahvusringhäälingus avaldatud artiklis, et nüüd on viimane aeg astuda otsustavaid samme insenerihariduse ja rakendusliku inseneriteaduse võimendamiseks ning kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamiseks.
Järelkasvu nimel võitlevad ettevõtted ja haridusasutused
Ebapiisav rahastus ei kimbuta pelgalt kõrgkoole. Ka kutsehariduskeskused toovad välja riigipoolset puudujääki, mis sunnib neid otsima teistsuguseid lahendusi.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet nendib, et rahastus kutsehariduskoolidele on jätkuvalt nõrk, jäädes ühtlasi alla ka üldhariduse rahastusele.
„See avaldub ka meie pedagoogide palkades,“ tõdeb Puidet. „Õnneks oskavad kutsehariduskeskused kirjutada projekte, nii et soetused ning investeeringud tulevadki põhiliselt sedakaudu.“
Ajaga kaasas käimine on tööstussektori järelkasvu puhul oluline, mistõttu üritatakse kutsekoolides luua originaalseid ja kaasaegseid õppekavasid, mis järeltulevaid põlvi ka kõnetaks, ühtlasi tuues kasu ka riigile. „Üks meie värskematest erialadest on elektrituuliku tehniku õppekava, mis annab noortele vajaliku põhja energia-, mehhaanika- ja hüdraulikavaldkondades,“ tutvustab Puidet, lisades, et vaikselt keskendutakse ka keskkonnatehnika õppekava arendamisele.
Jätkusuutliku ja stabiilse arengu tagab sidus koostöö
Nii paljud tööandjad kui koolid leiavad, et nõnda rakenduslikus valdkonnas on edasiviivaks jõuks just praktika, kus noored saavad oma teadmisi päriselt proovile panna. Puideti sõnul on noortele parimaks proovikiviks töökohapõhine õpe, mis on andnud ka tulemusi.
Kümnel korral toimunud programmi kaudu on pea kõik osalejad sooritanud kutseeksami ning saanud rahvusvahelised IPC-sertifikaadid.
„Tööandjatega korraldame ka ümarlaudu. Seda seetõttu, et ka koole huvitavad tööandjate ettepanekud õppe ja praktika parema korraldamise osas,“ räägib ta.
Saaremaal tegutsev elektroonikatootja Incap Estonia, mis kuulub ka Eesti Elektroonikatööstuse Liitu, on viimastel aastatel tundnud aina suuremat vajadust panustada inseneride järelkasvu.
„Näeme, et järelkasvu küsimus ei ole ainult kooli vastutus, vaid tööstus peab ise rohkem panustama, et noored oleksid teadlikumad võimalustest tööstussektoris,“ leiab ütleb Incap Estonia tegevjuht Margus Jakobson. „Kui varem piisas kuulutusest tööportaalis, siis nüüd tuleb noort töötajat juba koolist saadik ette valmistada,“
Jakobsoni arvates pole võimalik tööstussektoris kooliaegse praktikata läbi ajada – praktika peab tema hinnangul kindlasti kuuluma õppekavadesse, sest just läbi praktika saavad ettevõtted esmase võimaluse märgata tudengi potentsiaali kindlas valdkonnas.
„Seejärel avaneb tööandjal võimalus õpilast edasises arengus toetada, suunata ja vormida,” räägib Jakobson, kelle juhitava ettevõtte eesmärk on keerulisemate ja nõudlikumate lahenduste loomine, panustades seeläbi erinevatesse valdkondadesse – meditsiiniseadmetest kaitsetehnoloogiani.
Ta on seda meelt, et pingutusi järelkasvu tagamiseks on küll tehtud, kuid paljud ettevõtted saaks senisest palju rohkem ära teha, et see oleks jõudsam ja jätkusuutlikum.
„Ettevõtted peaksid osalema aktiivsemalt kutsehariduse või ülikoolide kogudes, kus on võimalik vahetada infot lõpetavate tudengite kohta,“ arutleb Jakobson. „Samas kohas saavad ka tootmisüksused anda sisendinfot tööjõu hetkeseisu ja vajakajäämiste osas, panustades seeläbi ka õppekavadesse.“
Noored tuleb tuua tipptehnoloogia keskele
Ettevõtjate arusaama kohaselt on oluline tööstuse igapäeva lisaks õppuritele kaasata ka nende juhendajaid. „Leiame, et võiks toimuda selline asi nagu tööstusvahetus, mille käigus õppejõud veedavad teatud ajavahemiku mõnes ettevõttes,“ räägib Margus Jakobson. „Nii saavad haridustöötajad hoida enda teadmisi värskena ning olla kursis tehnoloogia arengusuundadega.”
Elektroonikavaldkond on üks Eestis kõige rohkem digitaliseeritud ja automatiseeritud sektoreid. Kuvandi parandamiseks on Incap igal kevadel osalenud Eesti Elektroonikatööstuse Liidu kampaanias “Õpi elektroonikat!”, et julgustada noori eriala valima.
Käesoleva aasta kevadel viidi koostöös töötukassaga läbi projekt, mis tutvustas noortele elektroonikatootmist ja sealseid karjäärivõimalusi.
„Viie päeva jooksul näitasime neljale noorele meie tootmist. Iga päev veedeti erinevas osakonnas, mille käigus omandasid noored nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi,“ kirjeldab Jakobson.
Tema sõnul pole elektroonikasektori, Eesti jaoks ühe olulisema tähtsusega tööstussektori areng veel kaugeltki läbi. Tema hinnangul on järgmise kümnendi jooksul tootmised veelgi enam automatiseeritud ning kasutusele tulevad tehisarupõhised süsteemid, mis tõstavad tootlikkust ja vähendavad inimlikku eksimust.
„See aga ei tähenda, et robotid asendaksid inimest: targad masinad vajavad tarku spetsialiste,“ tõdeb ta. „Elukestev õpe on muutumas järjest olulisemaks, kuid ühtlasi ka paindlikumaks. Kõigil on võimalik end erinevate kursuste ja koolituste kaudu täiendada.“
Tema arvates peab selle kõige jaoks paralleelselt arenema ka haridussüsteem, mis oleks avatud koostööle tööstusega, sest Eesti saab väikeriigina püsida konkurentsis vaid siis, kui ollakse avatud innovatsioonile.
