• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Rahvusvaheline tasuta ESG tööriist toetab kestlikkuse edendamist

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
september 2025
Kategooria: Digitaliseerimine, TööstusEST september 2025
ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.

ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.

Alates septembri teisest nädalast on kõigile ettevõtetele tasuta kättesaadav uus kestlikkusaruandluse ESG tööriist, mis toetab ettevõtete kestlikkuse teekonda, riskide hindamist ja aruandlust.

ESG Tool valmis Eesti, Läti, Leedu ja Soome riigiasutuste ja ettevõtluse erialaliitude ja mittetulundusühingute koostöös ning on kasutatav kõigis neis keeltes, lisaks ka inglise keeles.

Tööriist võimaldab ettevõtjatel hinnata oma ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele.

Samuti aitab see kaardistada ja analüüsida ettevõtte positsiooni kümnes kestlikkusega seotud valdkonnas: kliimamuutused, saaste, vee- ja merevarud, elurikkus ja ökosüsteemid, ressursikasutus ja ringmajandus, tööjõud, väärtusahela töötajad, mõjutatud kogukonnad, tarbijad ja lõppkasutajad ning ettevõtlustavad.

Kestlikkuse teadvustamine ettevõtte enda hüvanguks

Projekti koordineeriva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo selgitab, et sõltumata sellest, kas kestlikkuse aruandlus on seadusega kohustuslik või jäetud ettevõtetele vabaks valikuks, on see nii praegu kui ka tulevikus oluline mainekujunduse osa.

„Kestlikkus on strateegiline äriotsus ning kujutab endast nii vastutust kui võimalust tagada ettevõtte kasv ja tõhusus,“ kinnitab Heinsoo. „Uus ESG tööriist annab igas suuruses ettevõtetele võimaluse oma jätkusuutlikkuse tulemuslikkust hinnata ning teha vastavalt muudatusi organisatsiooni kestlikkuse parandamiseks.”

Lisaks hindamisvahendile pakub veebiplatvorm kirjeldusi kestlikkusaruandluse standardite kohta, üldisi juhiseid, õppevideoid, parimate praktikate näiteid ning viiteid täiendavatele allikatele. Tööriist annab ka kohandatud soovitusi järgmisteks sammudeks, lihtsustades aruandlusprotsessi ja parandades andmete kvaliteeti.

Projekti partnerorganisatsiooni, Zero Waste Estonia arendusjuht Kristiina Kerge märgib, et usaldusväärne info on ettevõtete kestlikkuse teekonna alustala.

„ESG Tool annab ettevõtjatele praktilise võimaluse hinnata oma mõju, võimalusi ja riske,“ iseloomustab ta. „Zero Waste Estonia jaoks on oluline, et see tööriist aitaks muuta kestlikkuse igapäevaseks äripraktikaks.“

ESG aruandluse kehtestamise protsess jõuab finišisse

Enamik EL-i riike võtsid Euroopa ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) üle oma siseriiklikesse seadustesse 2024. aastal. Eestis loodetakse seda teha veel selle aasta jooksul.

Direktiiv nõuab suurettevõtete regulaarset aruandlust oma sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta ning teabe jagamist selle kohta, kuidas nad tegutsevad ja juhivad keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisküsimusi. 2025. aastal lükati teatud suurettevõtete aruandluskohustus kahe aasta võrra edasi, seadusandlikke muudatusi kestlikkusaruandega seoses on oodata ka 2026. aastal.

ESG Tooli arendust alustati 2023. aastal ning see on osa laiemast algatusest, mis edendab digitaalset innovatsiooni ja muutusi Läänemere piirkonnas. Ettevõtmist rahastab Interregi Läänemere piirkonna programm ja projekti kogueelarve on ligi 3,5 miljonit eurot. Projekti raames töötatakse välja jätkusuutlikkuse aruandluse metoodika vastavalt EFRAG standardile ja juhistele ning omakorda vastavalt metoodikale luuakse digitaalne aruandluskeskkond, mis annab ettevõtjaile juhised, millised andmed tuleb esitada ESG aruande täitmiseks. Ehk siis, ESG Tool on ellu kutsutud selleks, et toetada ettevõtteid kestlikkuse teekonnal.

Projekti juhtpartner on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eestist osalevad projektis ka rahandusministeerium, kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, ITL Eesti ning Zero Waste Estonia, Soomest DIMECC LTD ja Lätist majandus- ja tööhõiveministeerium, LIKTA ja keskkonnakaitse- ja regionaalarenguministeerium, Leedust INFOBALT ning sealne majandus- ja innovatsiooniministeerium.

Septembris ja oktoobris toimuvad ESG tööriista ja selle kasutamist tutvustavad seminarid Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Seminaride eesmärk on pakkuda praktilist õppevõimalust ja toetada ESG Tooli rakendamist ettevõtetes.

Ettevõtete kestlikkusaruandlus (ESG – Environmental, Social, Governance)

  • 2015. aastal võeti ÜRO tippkohtumisel vastu 17 säästva arengu eesmärki ja nende elluviimise tegevuskava aastaks 2030.
  • 2025 veebruaris kehtestas Euroopa Komisjon kestlikkusaruandluse kohustuse uued reeglid (kestlikkuse aruandluse direktiiv – Corporate Sustainability Reporting – CSRD).
  • Direktiivi nõuded tuleb EL-i riikidel 2025. aastal oma siseriiklikesse õigusaktidesse integreerida.
  • Direktiiv kohustab kõiki suurettevõtteid ja börsil noteeritud äriühinguid, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) avalikustama regulaarselt teavet oma sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta.
  • Hinnanguliselt mõjutab see suurt hulka VKE-sid, kuna nad osalevad nii või teisiti suurtes tarneahelates.
  • Aruannet hakkavad nõudma pangad, investorid, tarnepartnerid, kliendid, lõpptarbijad jne.
  • Millal ja millises mahus ning konkreetselt milliste muudatustega CSRD lõpuks vastu võetakse, pole praegu veel täpselt teada. Ent varem või hiljem lisandub suurele hulgale ettevõtetele aruandluskohustus analoogselt praeguse majandusaastaaruande esitamise kohustusega. Kui praegune on finantsaruanne, siis tulemas on jätkusuutlikkuse aruanne.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Sildid: digitaliseerimineEesti tööstusinfotehnoloogia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Arutelu arvamusfestivalil: tuuleelektri tootmine peab lähtuma keskkonna säästmise eesmärgist 

Järgmine artikkel

Eesti süvatehnoloogia kogukond koondub ühtsesse veebikeskkonda

Seotud artiklid

Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Incap jätkas investeerimist tehnoloogiasse, tootmisvõimekusse ja oma üksuste pikaajalise konkurentsivõime tõstmisesse. Foto: Incap
Elektroonika

Elektroonikaettevõtte Incap 2025. aasta käive ulatus 214,6 miljoni euroni

26/02/2026
Välisinvestorid hindavad Eesti olematut bürokraatiat, digitaalset asjaajamist ja maksusüsteemi. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Välisinvestorid otsustasid mullu EISi toel Eestisse investeerida üle 430 miljoni euro 

25/02/2026
Järgmine artikkel
Kiibikeskus loob Eesti elektroonikatööstuse ettevõtetele vajaliku toe. Foto: Incap Electronics Estonia

Eesti süvatehnoloogia kogukond koondub ühtsesse veebikeskkonda

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.