Positronil tutvustab Elektrilevi teekonda targa jaotusvõrgu loomise poole ja selles valdkonnas avanevaid karjäärivõimalusi ettevõtte liitumisteenuse üksuse juht Marii Uduvee. Ta on elektroenergeetiku haridusega noore spetsialistina just hiljaaegu läbi käinud selle tee erialavalikul, mis nüüd suurel osal Positroni külastajatest ees seisab.
Marii Uduvee on praegusele ametikohale, kus tema alluvuses on eraldi üksus, jõudnud läbi tehnikaülikooli õpingute ajal saadud praktikakoha. Nii on ta võrguettevõtte kogukonnas n-ö kasvanud, olnud tööl juhtimiskeskuses ning pärast insenerieriala omandamist tõusnud liitumiste üksuse juhiks. See on kaunis näide hariduse omandamisele järgnenud eduloost karjääriredelil, mida teistelegi esile tuua ja millest paljud elukutsevaliku ees seisvad noored võiksid innustust saada.
Suur infohulk väärib tarka kasutamist
Marii kinnitab, et elektrierialad pakuvad hiljem tööpõllul otsatult erinevaid võimalusi, milliseks oma karjäär kujundada. „See ei tähenda ammu enam tunkede selgaajamist ja masti otsa ronimist. Mina näiteks pole kunagi masti otsa roninud. Alguses käisin Elektrilevis mitmel aastal praktikal, siis sain aimu inseneride tööst, kuidas võrku planeeritakse, seejärel õppisin juhtimiskeskuses, kuidas võrguühendusi juhitakse,” iseloomustab ta oma sisseelamise aega ettevõttes. „Seejärel hakkasin tundma õppima seadusandlikku poolt, mis puudutab võrguga liitumisvõimalusi. Seega on mul suhteliselt lühikese aja jooksul õnnestunud juba päris paljudes valdkondades endal ninapidi sees olla ja seda valdkonda praktilise poole pealt tundma õppida.”
Nii teab ta kinnitada, et jaotusvõrgus on rohkesti erinevaid kohti, kus tarkust arendada ja nutikaid otsuseid teha. Ta räägib, et targa võrgu ülesehitamise eeldus on paljude andmete koondamine, nende analüüs ja oskuslik kasutamine. Näiteks, kui meil on juba aastaid kasutusel kaugloetavad arvestid, millest igaüks talletab andmeid oma mõõtepunktis ja neid mõõtepunkte on sadu tuhandeid, siis tekib kokkuvõttes tohutu infohulk, mida saab sellesama võrgu ning selle küljes olevate klientide hüvanguks ära kasutada.
See, kuidas seda teha, ongi nüüd inseneride ülesanne uurida ja välja selgitada. Selleks tehakse tööd Elektrilevi sees ning arendatakse koostööd ka kõrgkoolidega. Näiteks selles suunas, kuidas tehisintellekti tarkust nende andmete töötlemise juures ära kasutada. Siin peitub ka hulgaliselt väljakutseid noortele, kes tunnevad, et võiksid sellesse maailma siseneda ja käed külge lüüa.
Eesti kaugloetavate arvestitega jaotusvõrk on iseenesest kogu maailmas kaunikesti unikaalne. Samas ollakse masinõppe rakendamisel andmetöötluses esialgu ikkagi veel lapsekingades. Praeguseks on välja töötatud tehisarul põhinev NetFix-i nimeline rakendus, mis võimaldab arvestite andmete põhjal prognoosida võimalikke rikkekohti võrgus, mis esialgu visuaalselt ülevaatusel ei pruugi väljagi paista. Nii saab kriitilistes kohtades teostada ennetava hoolduse ja rike jääb toimumata.
Ees ootab elektriarvestite väljavahetamine
Ka seadusandlus utsitab insenere takka. Nii muutub järgmisel aastal võrgueeskiri selliselt, et kliendil, kes seda soovib, saab olema võimalus saada infot oma tarbimise kohta reaalajale lähedaselt. See eeldab vastavaid lahendusi, liidese võimaldamist, et kliendid andmetele ligi pääseksid. See ja teisedki targa võrgu arendused annavad ka tarbijale lisavõimalusi ning sütitavad mõttetegevust selles suunas, et mida ta siis nüüd nende uute andmetega saab peale hakata. Ühel või teisel moel, aga kindlasti lisab täpsem mõõtmine uusi võimalusi ka iga tarbija sisepaigaldises nutikate lahenduste kasutuselevõtmiseks.
Üks suur töö, ilmselt lähiaastate üldse mastaapsem Elektrilevi ees seisev katsumus, on praeguste tunni põhist mõõtmist võimaldavate arvestite väljavahetamine uute vastu, mis lubavad 15 minuti täpsusega mõõtmist. Praeguseks hetkeks on ca 109 000 arvestit juba vahetatud aga 600 000 on veel ees, milleks valmistatakse ette riigihanget, et leida meie oludesse kõige sobivamad, samas ka tehnoloogiliselt kõige kaasaegsemad arvestid.
Nimelt eeldatakse, et järgmise põlvkonna arvesti peaks ka ise mõningast tarkust üles näitama. Näiteks on praegu ju nii, et konkreetsest madalpinge rikkest peab Elektrilevile teada andma ikkagi klient, kes vooluta jäi. Targad arvestid ja sidetehnoloogia aga võiksid madalpingevõrkudele nähtavust kõvasti juurde anda.
Nutikaid arendusi on veelgi. Marii Uduvee toob esile vajaduse tõsta küberturvalisuse taset, sest kui arvesti toodab üha rohkem spetsiifilisi andmeid ning neid jagatakse ka kliendiga, siis peab olema tagatud, et need ei satu kõrvaliste isikute valdusesse.
Võrkude hooldamisel mängib üha suuremat rolli droonivaatlus, kusjuures droon mitte ainult ei pildista ega filmi liinikoridori, vaid on suuteline edastama sellest lidari abil tehtud 3D kujutisi, kus on nähtaval näiteks puude kõrgused, mastide kaldenurgad, vahekaugused jmt. Rohkelt tegevusi pakub ka asjaolu, et paljudest kunagistest elektritarbijatest on saanud ise elektritootjad ja -salvestajad, mis tähendab, et algselt vaid elektri n-ö ühesuunalise liikluse jaoks ehitatud võrk peab suutma voolu mõlemas suunas juhtida, seda liikumist peab saama jälgida ning selle üle on vaja arvestust pidada.
Elektrivaldkonnas ei lõpe töö kunagi otsa
Siinkohal kirjeldatud tegevused on vaid väike osa sellest, mida tänase jaotusvõrgu tuleviku targaks võrguks arendamisel on plaanis ette võtta. Küll aga võiksid need anda aimu nendest väljakutsetest, mis elektrivaldkonna eriala valinud noori edaspidi ees ootavad. Loomulikult jätkuvad tööd ka otseselt jaotusvõrgu paranduse ja hooldamise kallal, selle ilmastikukindlamaks muutmisel jmt, aga üha rohkem tegevusi seondub inseneritöö, projekteerimise, programmeerimise ja andmetöötluse ning muul moel arvutis tehtava tööga.
Marii Uduvee on seda meelt, et need, kes otsivad rutiinist vaba tööd, kus on võimalik oma ideedel lennata lasta ja kus iga päev toob midagi uut, võiksid valida tulevikuameti just elektrivaldkonnast.
„Õppige insenerierialasid. Mind n-ö räägiti ära sellega, et energeetikas töö kunagi otsa ei saa . Ja nüüd ma võin kinnitada, et see tõepoolest nii on,” märgib ta. „Ja kuigi naisi on selles valdkonnas veel vähe, siis ka naised saavad nendes ametites kenasti hakkama. Reaalsus on see, et energeetikas on alati tööd, ees ootavad tohutud muutused ja siin saab tõesti ilma teha. See valdkond vajab noori, kes tuleksid ja mõtleksid kaasa ja lööksid oma uuendusmeelsusega vanad tegijad pahviks. Ma ei tee tühje sõnu, sest mulle tõsiselt meeldib see eriala ja oma töö.”
Elektrilevi arvudes
- Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis, elektrivõrguga on kaetud 95% Eestist.
- Vaid Narva linn ja selle lähiümbruse võrgupiirkond ei kuulu Elektrilevi haldusalasse, seal pakub jaotusvõrguteenust OÜ Viru Elektrivõrgud.
- Elektrilevi võrgus on 700 000 mõõtepunkti ja ca 533 000 klienti.
- Elektrilevi hallata on umbes 65 000 km elektriliine ning 25 300 alajaama.
- Umbes 19 000 km elektriliine asub metsades.
- Ettevõttes on kokku 890 töötajat, üle Eesti on tegevuses 18 kontorit.
Allikas: Elektrilevi
