• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Laen uuendusmeelsetele ettevõtetele

autor: TööstusEST
veebruar 2026
Kategooria: Finants, TööstusEST veebruar 2026
Laen on mõeldud ettevõtetele, kes arendavad uudseid ja tavalisest kõrgema riskiga lahendusi

Laen on mõeldud ettevõtetele, kes arendavad uudseid ja tavalisest kõrgema riskiga lahendusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loob ettevõtetele innovatsioonilaenu mahuga 27,3 miljonit eurot. Laen on mõeldud ettevõtetele, kes arendavad uudseid ja tavalisest kõrgema riskiga lahendusi, kuid mille turule toomiseks on pangast keeruline vajalikku rahastust saada.

Erilist tähelepanu pööratakse kaitsetööstuse ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiate arendamisele, kus raskused raha kaasamisega on kõige suuremad.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul aitab innovatsioonilaen majandusse rohkem lisandväärtust tuua, mis omakorda kasvatab inimeste palku. „Paljud head Eesti majandust kasvatavad ideed jääksid ilma sellise toetava meetmeta edasi arendamata ja turule toomata,“ selgitab Keldo. „Seega anname tõuke eelkõige just nendele edasipüüdlikele ettevõtetele, kes on loomas kõrget lisandväärtust, kuid kes pole pankade jaoks laenu saamiseks veel piisavalt küpsed.“

Laen tagab uuenduslike projektide suurema rahastuse

Minister lisab, et laenuga saab rahastada kordades suuremas mahus innovatsiooni kui ühekordse toetusega ehk majanduslik mõju on palju suurem. „Kui tahame jõukamaks saada, on meile vaja rohkem ükssarvikuid ja tarka tööstust. Selle saavutamiseks peame riigina olema valmis jagama ettevõtjaga ebaõnnestumise riski, et luua teed innovatsioonile, mis riskijulguseta ei sünni,” märgib Keldo.

Eettevõtja Andi Hektori sõnul on innovatsioonilaen ammu oodatud meede. „Innovaatiline tehnoloogiaettevõtlus kätkeb endas väga suurt võimalikku tulu, aga samas ka kõrget riski. Tehnoloogiliste riskide hindamise keerukus muudab pankade jaoks selle sektori rahastamise komplitseerituks,“ räägib Hektor. „Seetõttu vajame toimivaid lahendusi, mis aitavad katta seda riskantset ala, kuhu traditsiooniline pangafinantseerimine ei ulatu. Ainult nii saame julgustada ettevõtteid võtma ette suuremaid ja ambitsioonikamaid samme, et lõpuks tekitada majandusele ja ühiskonnale laiemalt rohkem lisandväärtust.“

Innovatsioonilaenuga on võimalik rahastada näiteks pilootliinide ja demotehaste rajamist. Arendada immateriaalset põhivara nagu patendid, kaubamärgid, autoriõigused, litsentsid või katta arenduskulusid, skaleerida uusi tehnoloogiaid prototüübist tooteks ning kasvatada tootmisvõimekust.

Kuni viis miljonit eurot innovatsiooni heaks

Laenu abil kasvab Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekus ja konkurentsivõime, suurenevad investeeringuid kõrgema tehnoloogilise riskiga projektidesse ning kiireneb kaitsetööstuse ja süvatehnoloogia valdkondade areng.  

Laenu summa ühe projekti kohta saab olema kuni viis miljonit eurot, täpsemad tingimused töötab ministeerium välja 2026. aasta esimese kvartali jooksul. Laene hakkab esitatud taotluste põhjal väljastama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).

Innovatsioonilaenu loomine on üks osa majanduskasvu kavast ja riigi põhimõtteline muutus ettevõtete toetamisel, kus otsetoetustelt liigutakse üle suurema majandusliku mõjuga finantsinstrumentidele nagu laenud, käendused ja garantiid.

Loodava laenu eesmärk on parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile, pakkudes seejuures tuge rohkematele ettevõtetele kui seda võimaldavad ühekordsed otsetoetused.

Sildid: edukas ettevõteEesti tööstuslaen
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Vesinikukoridor – võimalus olla osa Euroopa energiataristust

Järgmine artikkel

Digipöörde koolitus ettevõtete juhtidele

Seotud artiklid

Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Incap jätkas investeerimist tehnoloogiasse, tootmisvõimekusse ja oma üksuste pikaajalise konkurentsivõime tõstmisesse. Foto: Incap
Elektroonika

Elektroonikaettevõtte Incap 2025. aasta käive ulatus 214,6 miljoni euroni

26/02/2026
Järgmine artikkel
Koolitus on mõeldud uuendusmeelsetele juhtidele.

Digipöörde koolitus ettevõtete juhtidele

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.