Pärast kahte kuud langust pöördus töötleva tööstuse tootmismaht novembris taas kasvule, suurenedes aastases võrdluses 4,5%.
Kuigi tootmismaht kasvas enam kui pooltes töötleva tööstuse tegevusaladest, tuli ligi kolmveerand selle majandusharu kuisest kasvust tegelikkuses vaid kahest tegevusalast – väikelaevade tootmisest ning peamiselt kaitsetööstusele suunatud mootorsõidukite tootmisest.
Pool kasvust tuli vaid kahest tegevusalast
Möödunud aasta algusega võrreldes oli töötleva tööstuse tootmismaht novembris ilma sesoonsete ja tööpäevade arvu erinevuste mõjuta 9% suurem ja 11 kuuga suurenes see aastases võrdluses ligi 3%. Kuigi tootmismaht suurenes 11 kuu kokkuvõttes enamikes tegevusaladest, tuli ligi pool kasvust vaid kahest tegevusalast – juba eelpoolmainitud väikelaevade toomisest ning ka laevaehitusest ja remondist.
11 kuu kokkuvõttes kasvas töötleva tööstuse toodangu koduturule müük küll ekspordist veidi kiiremini, kuid kuna selle majandusharu ettevõtete müügist veetakse välisturule tervelt kaks kolmandikku, on ka mõistetav, et ekspordi mõju kujuneb majandusharu müügis suuremaks.
Tööjõukulud kasvavad jätkuvalt küllaltki kiiresti
Neljanda kvartali kohta küll veel andmeid pole, kuid aasta esimesel üheksal kuul jätkus töötlevas tööstuses hõivatud töötajate arvu vähenemine. Tööjõukulud kasvasid müügituluga samas tempos, kuid varasemate aastate tööjõukulude ennakkasv tõstis nende osakaalu müügitulu suhtes veelgi kõrgemale.
Möödunud aasta numbrist olid töötleva tööstuse tööjõukulud suuremad vaid 2009. aasta majanduslanguse ajal. Samas, kuna esialgsete andmete järgi ülejäänud kulude osakaal vähenes, jäi kasumlikkus 2024. aastaga suurusjärgus samale tasemele.
Küll on aga tööjõukulude kasv pikemas tagasivaates kasumlikkust allapoole tõmmanud. See aga sunnib ettevõtteid üha rohkem tegelema oma efektiivsuse parandamisega.
Kuigi tööstusettevõtete kindlustunde põhi jäi juba 2023. aasta teise poolde, siis möödunud aastal selle olulist paranemist ei toimunud. Nii ongi see jätkuvalt allpool pikaajalist keskmist. Kui ettevõtete hinnangud oma eksporditellimuste kohta nüüd paranevad, siis ootused tootmismahu kasvuks lähikuudel on juba pikka aega paigal püsinud.
Seda aitab selgitada muuhulgas asjaolu, et kuigi töötleva tööstuse tootmismaht suureneb, ei ole selle hoogsam kasv laiapõhjaline. Eesti tööstusettevõtted paistavadki juba pikemat aega silma ebakindlusega oma kaupade müügivõimaluste suhtes.
Nii on Eestis tublisti suurem osakaal tööstusettevõtteid, kui meie lähiriikides, rääkimata euroala keskmisest, kes peavad ebapiisavat nõudlust tootmist piiravaks teguriks. Viimasel kolmel aastal on Eesti kaupade eksport Euroopa Liidus küll enim vähenenud, kuid viimase kümne aasta vaates see siiski nii ei ole olnud.
Väliskeskkonnas on ebaselgust veel liialt palju
Samas ongi väliskeskkonnas ebaselgust veel palju. Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus sel aastal küll mõõdukalt suurenema, mis lubab Eesti ekspordisektoril rohkem müüa. Kuid USA kaubanduspoliitika, sõda Ukrainas ja geopoliitilised pinged, üha kasvav turukaitse maailmakaubanduses ning Hiina kaupade ja selle majanduse mõju laienemine, suurendavad väliskeskkonnas riske. Ja siin ei ole väikese Eesti ettevõtetel – peale riskide maandamise – suurt midagi teha.
