• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Inseneeria ei ole ainult meestele

autor: Katriin Avarlaid
september 2023
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2023
Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

Energeetikavaldkond on ajalooliselt olnud teadagi vägagi meestekeskne, kuid nagu elu tänapäeval näitab, ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Nõnda ongi välja kujunenud, et hoolimata stereotüüpidest, ei tunne Elise Johanna Lill, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid või jääks midagi vajaka, võrreldes meeskolleegidega.

Gümnaasiumis käies tundis Elise, et oli tugevam reaalainetes, kuid ise nautis pigem siiski humanitaaraineid. Seega proovis ta enne lõplikku erialavalikut kätt erinevatel suundadel – näiteks ajakirjaniku ameti sobivust testis ta koolilehe peatoimetajana ja gümnaasiumi lõputöö teostamisel otsustas arhitektuuri uurimise kasuks, et tutvuda lähemalt kunstiajalooga. Paralleelselt tundis Elise huvi ka energeetika vastu.

„Ma arvan, et tõenäoliselt on kõik inimesed mingil hetkel elus mõelnud, et tuumaenergia on põnev,” mõtiskleb ta.

Eriala valik kujunes välja elust enesest

Läks nii, et gümnaasiumi kaheteistkümnendas klassis sattus Elise Johanna Lill vaatama ühte videot merelainete jõust elektrienergia tootmise kohta ning just sel hetkel käis temas ka esimene klikk, et taastuvenergeetikast võiks saada tema tulevane eriala nii õpingutes kui hiljem tööalaselt.

„Haridusmessil sattus minuni voldik soojusenergeetikat tutvustava õppekavaga ja seal olid toodud välja tollel hetkel minu jaoks ulmelised palganumbrid, mida on võimalik selles valdkonnas teenida,“ kirjeldab naine oma teekonna algust energeetikasektorisse. „Lisaks oli voldikus kirjas, et õppekava puudutab ka taastuvenergeetikat ning loob eelduse välismaal tuumaenergeetika õppimiseks. Nii saigi minu jaoks otsus lõplikult tehtud.“

Ta asus pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima Tallina Tehnikaülikooli soojusenergeetika erialale. Peale bakalaureuseõpinguid tundis Elise, et ehk vahetaks energeetika hoopis ehitusvaldkonna vastu.

Samal sügisel alustas ta paralleelselt õpingutele kütte ja ventilatsiooni magistriõppes ka Enefit Greenis päikeseelektri projekteerija praktikal. Peale poolt aastat oli selge, et kütte ja ventilatsiooni eriala ei ole ikkagi päris see, mis tal silma särama paneks.

„Siis võtsin julguse kokku ja kandideerisin Šotimaale Strathclyde´i ülikooli, et õppida taastuvenergiasüsteeme,“ meenutab Elise Johanna Lill. „Šotimaal on tavaks, et magistriõpe koosneb kahest semestrist ning lõputööga alustatakse teise semestri lõpupoole. See annab võimaluse magistritöö suvega valmis kirjutada ning aastaga magistrikraad kätte saada. Seega oli see väga mõnusalt kompaktne eriala.”

Energeetika kiire areng ei luba igavust tunda

Kohe pärast õpinguid tagasi kodumaale naastes alustas Elise Johanna Lill taas tööd Enefit Greenis, kuhu on tänaseni püsima jäänud ja juba karjäärigi teinud.

„Mulle meeldib selle töö juures tegevuste muutuv iseloom ja see, et päikeseenergeetikas tehnoloogiad nii kiiresti arenevad,“ on Elise eriala valiku ja oma ametikohaga rahul. „Kui ülikoolis käisin, siis ma ei oleks osanud veel arvatagi, et ma täna selliste tehnoloogiatega töötan, me elame nii muutuvas maailmas. Lisaks on mul veel palju õppida klassikalise elektroenergeetika osas – igav kindlasti ei hakka.” Seega on tal põhjust ennast energeetikasektoris motiveerituna tunda.

Hoolimata sellest, et tihti nähakse inseneeriat meeste erialana, kohtab Elise oma töös naisi peaaegu sama palju kui mehi.

„Alguses ülikooli minnes oli meil kursusel väga vähe tüdrukuid, alustasime viiekesi. Kütte ja ventilatsiooni magistris ning Šotimaa ülikoolis oli tüdrukuid juba palju rohkem,” iseloomustab ta soolist tasakaalu ülikooliõpingute ajal.

Elise Lille praeguses töökohas on mehi ja naisi täpselt pooleks. „Kui ma lähen mõnele suvalisele ehitusobjektile, siis seal on praegu tõesti naisi küllaltki vähe, aga päikeseenergia arenduste tiimis on meid võrdselt,” kirjeldab ta, ega tunne ennast meestekeskses ametis naisena kuidagi kehvemini. „Ma tunnen ennast hoopis väga hoitult. Naisena sellises valdkonnas olles on tegelikult palju lihtsam silma paista ja mõnikord tuleb ette, et tasakaalustan oma pehmema loomuga mõnes olukorras tekkinud pingeid.”

Emotsioonid ja sära toimivad igal elualal

Elisele on vahel öeldud, et ta on väga energiline ja emotsionaalne. Ju siis on arvatud, et seetõttu ei suudeta teda piisavalt tõsiselt võtta.

Aga ta kinnitab, et tegelikult ei ole see tema jaoks probleemiks olnud. Samas lisab Elise, et on nende samade iseloomujoonte osas saanud ka palju head tagasisidet. Näiteks tuuakse välja, et tema sära oma erialast rääkides on väga rõõmustav näha.

„Mul on tänu oma tööle avanenud nii palju ägedaid võimalusi ja olen kindel, et mu sugu ei pane mu ees ühtegi ust kinni, pigem avab uusi,” ütleb ta.

„Noortele, ja eriti just noortele naistele, tahaksin öelda, et õppige seda, mida päriselt tahate ja kus näete ennast ka tulevikus töötamas. Nii on koolis käimine kindlasti palju põnevam ja tulevane töö paneb silma särama,” jagab Elise Johanna Lill noortele energeetikahuvilistele soovitusi. „Erialavaliku ees seisvatele noortele on mõeldud mitmesuguseid karjäärimesse ning muidugi sel aastal esimest korda just energeetikasektorile keskenduv Positron, kus ka mu kolleegid oma kogemusi jagavad. Tasub silmad lahti hoida ja vaadata, milliseid võimalusi erinevad erialad pakuvad.”

Noortelt pinge maha võtmiseks kinnitab ta, et tulevase karjääri ja eriala valikul ei ole ainult ühte ja ainsat õiget valikut.

„Nagu näitab ka minu teekond, sain enne õnnelikult energeetikasektorisse maandumist enda jaoks ära testitud ka mitu teist erialavalikut,“ märgib ta. “Tuleb otsida, kuni leiad selle õige.”

Hea teada

  • Enefit Green on taastuvenergia tootja, mis tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
  • Neljas riigis huulub ettevõttele 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, neli koostootmisjaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam.
  • Ettevõte haldab tuuleparke koguvõimsusega 397,75 MW, päikeseparke võimsusega 30,3 MW, koostootmisjaamu võimsusega 27,7 MW ja hüdroelektrijaama võimsusega 0,365 MW.
  • Lisaks on ettevõttel pelletitehas tootmisvõimsusega 160 000 t/a.
  • Ruhnu saarel asuv taastuvenergia tootmise lahendus on võimsusega 0,455 MW.
  • Eesmärk on suurendada aastaks 2026 installeeritud tootmisvõimsust ca 1900 megavatini.

Allikas: Enefit Green

Sildid: energeetikaharidusinseneeria
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust

Järgmine artikkel

Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

Seotud artiklid

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Tuumajaam. Foto: Pixabay
Energeetika

Tänased otsused energiapoliitikas jäävad meid mõjutama aastateks

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid. Foto: Pixabay
Energeetika

Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

19/02/2025
Järgmine artikkel
Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

Ajakirja eelmised numbrid siin

TööstusEST märts 2025
tööstusest veebruar 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.