-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Uue kooliaasta algus tähistab aktiivse praktikaperioodi lõppu, mil elektroonikatööstuse ettevõtted üle Eesti annavad sadadele noortele võimaluse näha sektorit seestpoolt.
Nii saavad noored panna enda koolipingis kogutud teoreetilisi teadmisi praktikas proovile. Siinkohal jagavad oma kogemusi tudengid, kes tänavu praktiseerisid rahvusvahelistes elektroonikaettevõtetes Stoneridges ja Incapis.
Praktikabaas tagab tööjõu
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on Eestis esindatud elektroonikatööstuse kogu terviklik väärtusahel ning selleks, et saada tippklassi praktikakogemust, ei pea tingimata välismaale minema. „Elektroonikatööstus on valdkond, mis on Eestis väga kõrgel tasemel. Erinevates elektroonikatööstuse ettevõtetes, olgu selleks kohalikud start-up-id või suurte rahvusvaheliste elektroonikatootjate Eesti üksused, on võimalus omandada esmaseid praktilisi valdkondlikke kogemusi väga erineva väljaõppega noortel – nii kutsekoolide ja ülikoolide õppuritel, kes juba konkreetset eriala õpivad kui ka gümnaasiumiõpilastel,” iseloomustab Arno Kolk sektori ettevõtete huvi noorte spetsialistide värbamise vastu.
Kolk lisab, et järelkasv on tööstusele üldiselt, aga ka eraldi elektroonikasektorile, ülioluline ning just ettevõtete praktikaprogrammid on tema hinnangul hea võimalus tulevaste töötajate leidmiseks ja enda kui tööandja tutvustamiseks.
„Tööstuses on lähiaastatel vaja 30 000 inseneri, lisaks muidugi ka teisi kompetentseid spetsialiste,“ kinnitab Kolk. „Võib öelda, et elektroonika valinud noored leiavad pärast õpingute lõpetamist kindlasti Eestis huvitava ja tasuva töö.”
Šveitsist kodumaale praktikale
Šveitsi mainekas tehnikakõrgkoolis elektri- ja elektroonikainseneriks õppiv Siim Rausi valis oma suviseks praktikakohaks Tallinnas asuva AS-i Stoneridge Electronics tehase, mis arendab ja toodab elektroonikaseadmeid autotööstusele.
„Läbirääkimiste käigus kujunes minus veendumus, et mind ootab tõeliselt sisuline erialane töö,” selgitab Siim Rausi praktikakoha valikut.
Ta rõõmustab, et sai praktika jooksul tegeleda nii kontoritööga kui ka tootmise praktilise poolega. Praktika algas tootmismistsehhis, kus ta pani kokku ja testis erinevaid tooteid, mida Stoneridge oma Tallinna tehases valmistab.
„Hea insener peab olema kursis kõikide tootmise etappidega,” leiab ta. Pärast tootmistsehhi töötas ta elektroonikalaboris. „Elektroonikalaboris tegelesin inseneride valvsa silma all vigaste toiteplokkide diagnostika ja parandamisega ning selle kõrvalt aitasin uuendada ka komponentide andmebaasi ning liigutada andmeid vanast tarkvarast uude,” kirjeldab Siim Rausi praktika tööülesandeid.
Ta räägib, et oli äärmiselt huvitav tutvuda kõikide etappidega, mis toote valmimiseni viivad. „Minu jaoks oli kõige põnevam toiteplokkidega tegelemine, eriti just komponentide jootmine trükkplaadile,“ meenutab ta. „Läbisin jootekolviga töötamiseks praktikal olles vajaliku koolituse ja sain õpitut kohe ka rakendada.“
„Usun, et erialane töökogemus aitab edaspidi õpingutel teooriat paremini mõista,” võtab Siim Rausi oma praktikakogemuse kokku.
Erialane praktika kodusaarel
Kuressaarest pärit Eesti Maaülikooli tehnotroonika eriala üliõpilane Krister Aleks Kasemaa oli sel suvel Incapi Kuressaare tehases praktikal juba teist korda. Pärast esimese lühema praktika läbimist julgustasid Incapi büroojuht ja toonane praktikajuhendaja teda tagasi tulema kui järgmiseks praktikaks kohta on vaja. Krister Aleks ütleb, et Incapist oli ta enne kuulnud ja teadis, et seal toodetakse elektroonikat.
„Minu jaoks oli aga üllatus, kui suur ettevõtte Incap tegelikult on. Seda nii personali, töö mahu, klientide ja muu sellise poolest,” räägib Krister Aleks Kasemaa tagantjärele.
Tõepoolest, lisaks Eesti tehasele tegutseb ettevõte ka Soomes, Indias, Slovakkias, Suurbritannias, USA-s ja Hongkongis ning annab tööd 2900 inimesele.
Krister Kasemaa ülesanneteks oli põhiliselt tehnoloogiajuhi ja töökeskkonnaspetsialisti aitamine nende tegevuses – teha inventuuri kliendivara üle ja kaasajastada nendega seonduvaid ohutusjuhiseid. „Kõige põnevam oli tutvuda ettevõttes toodetavate toodetega ja aru saada, kuidas neid täpselt tehakse,” toob ta välja elektroonikatööstuse põnevaima poole.
