• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Euroopa Liidu eesistumine muudab Eesti paremini nähtavaks

autor: VIVIKA VESKI
juuli 2017
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST juuli 2017
EL eesistumine Eestis

Juulist algab pooleaastane periood, mil Eesti täidab Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid.

Juulist algab pooleaastane periood, mil Eesti täidab Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid. Tööstusliitude juhid leiavad, et see aitab Eesti Euroopas paremini pildile.

Piiriülene ettevõtlus, avatud ja tark majandus, andmete vaba liikumine, piirideta transport, ühendatud energiaturg – need on majandusprioriteedid Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks. EL-i Nõukogu eesistumine tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes, kuid ise sealjuures neutraalseks jäädes.

Tööstusliitude juhid leiavad, et peamine kasu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tööstusele seisneb tõenäoliselt selles, et Eesti muutub Euroopas paremini nähtavaks ja Eesti suurenenud esindus Euroopas viib end tööstuse teemadega põhjalikumalt kurssi.

Eesistumine teeb meie hääle kuuldavamaks

„Inimressursi suurenemine (EL-i struktuuris) aitab meid paremini pildile ning eesistumine teeb meie hääle kuuldavamaks,” näeb Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare eesistumises kasu. „Kindlasti tõmbab Eesti eesistumine üldist tähelepanu ja tekitab mõningase huvi teistes liikmesriikides. Selles kontekstis oleks mõistlik tekitada sünergia ja viia kokku pooli, et sellest oleks jätkusuutlikult kasu.” Ta lisab, et näiteks energeetika valdkonnas viiakse läbi mitmeid suurüritusi. „Üldine kasu on, et ametnikud saavad osaleda töögruppides ja neid juhtida ning saavad lõpuks aru, kuidas EL-i otsused sünnivad ja kuidas need mõjutavad meie tööstust,” täiendab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum.

Energeetika ja prioriteedid

„Ühtsus tasakaalu kaudu,” kõlab Eesti eesistumise moto. Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul 16. mail 2018 selgitas peaminister Jüri Ratas, et see võtab kokku Eesti peamise ülesande. „Aitame Euroopal ühte hoida ja hoolitseme, et keegi ei tunneks ennast kõrvale- ega mahajäetuna,” ütles Ratas. Majanduse jaoks tähendab tasakaalu otsimist sotsiaalse ja keskkonnaga, kuid ka kõike, mida saab tähistada märksõnadega „avatud”, „vaba” ja „piiriülene”. Samas peetakse oluliseks aidata Euroopa Liidu ühisturul ladusamalt toimida ja panustada ühendatud energiaturgu.

Instrutec

Riik on teinud head tööd

Vare tõdeb, et energeetikas on Eesti eesistumise aegsed suunad ja prioriteedid enam-vähem vajalikul tasemel paigas ja riik on teinud head tööd.

„Meie sektoris ehk energeetikas on põhilise teemana käsitlemisel puhta energia pakett, millest enim tähelepanu saab elektrituru disain. Samas, olles realistid, siis peale liikmesriikide seisukohtade ja dokumendi teksti redigeerimise kõnealuses ajaraamistikus rohkem ei saavutata. Riikidel on väga erinevad arusaamad neis teemades ning protsess lõpliku tulemuse saavutamiseks võtab aega aastaid. Ka niinimetatud energialiidu teema kestab veel aastaid enne tulemuseni jõudmist ning eesistumine neid protsesse ei kiirenda,” arutleb Vare.

„Euroopa energiasüsteem peab muutuma arukamaks, puhtamaks ja soodsamaks,” ütles peaminister. „Alates juulist on meie vedada mahukas puhta energia pakett, mis tegeleb energialiidu kõigi olulisemate tahkudega. Taastuvenergia, elektrituru toimimise ja energiasäästu teemadel kokku leppida pole lihtne, kuid me vajame kiireid lahendusi.”

Vare leiab, et energeetikas tuleb pöörata tähelepanu omamaise ressursi energeetilisele väärindamisele ning riigi energiajulgeolekule ja elektrisüsteemi varustuskindlusele. „Taastuvenergeetikas peaksime jõudma toetusskeemide kaotamisele ning muutuma turupõhiseks. Rõhku tuleb panna tehnoloogia arendamisele, mitte energiatootmise toetamisele. Olemasolevad toetusskeemid peaksid põhinema vähempakkumistel ning olema tehnoloogianeutraalsed. Samuti tuleks EL-is reguleerida elektrikaubandus kolmandate riikidega, näiteks Venemaaga,” räägib Vare.

Desünkroniseerimine Venemaast

Poliitikud on deklareerinud olulise suurprojektina desünkroniseerimist ehk Eesti energiasüsteemi lahutamist Venemaa Föderatsiooni omast ja täielikku ühendamist Euroopaga.

Eesistumise eesmärk peaks olema ka tähelepanu pööramine rumalatele poliitikatele

Vare hinnangu järgi on aga desünkroniseerimine poliitiline agenda, mille majandusliku mõttega sisustamine ei ole veel selge ehk sellekohase tegevuse tagajärg võib olla konkurentsivõimetu elektrisüsteemi omamine. „Kesk-Euroopaga või Põhjamaadega ühendamine on suhteliselt keeruline või isegi poliitiliselt võimatu. Balti riikide talitlus energiasaarena on oma võimekuselt jätkusuutlikult ebatõenäoline. Kindlasti toob desünkroniseerimine kaasa hinnasurve võrgutasudele ja seeläbi Eesti konkurentsivõimele,” nendib Vare.

„Poliitika ei suuda muuta füüsikaseaduste toimimist ning energeetika kahjuks baseerub reaalsetel seaduspärasustel ehk pragmaatika ning reaalsus on siin märksõnadeks. Eesti ei ole nii rikas, et lubada endale eksperimente.” Ta lisab, et Eesti eesistumise eesmärk peaks olema ka tähelepanu pööramine rumalatele poliitikatele ja nende rakendamise ebamõistlikkusele.

Ringmajandus ja kliimapoliitika

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum leiab, et otsest kasu eesistumisest Eesti tööstusele vaevalt et sünnib, seda enam, et Eesti ei mõjuta EL-i Nõukogus otsuseid. Meybaum lisab, et tööstuse erialaliitude käest pole eesistumise teemade kohta ka küsitud, kuidas saaks eesistumine olla Eesti tööstusele kasulik.

Keemiatööstuse ettevõtete jaoks on üks Euroopa Liiduga seotud prioriteete EL-i tööstuspoliitika, kuid Meybaum tõdeb, et Eesti riigil tundub puuduvat selle vastu sügavam huvi. Kuid ta lisab, et ka näiteks Euroopa Komisjon ei pea eraldi tööstuspoliitikat vajalikuks, kuna tööstus on niigi olemas, samas on liikmesriigid avaldanud Komisjonile survet tööstuse renessanssiks. Keemiatööstuse prioriteetide hulka kuuluvad veel heitmekaubandus ja Euroopa kemikaalimäärus REACH Refit. Esimese uuendamine võib aset leida Eesti eesistumise ajal.

Vare täiendab, et heitmekaubanduse reform on sisuliselt heaks kiidetud ning selle muutmiseks puudub võimalus. „Sisuliselt tehakse kliima- ja energiapoliitikat Brüsselis ning selle mõjutamine formaalselt läbi poliitikute on suhteliselt ebatõenäoline,” nendib Vare.

Riigi ja keemiatööstuse prioriteedid kattuvad jäätmedirektiivi ja ringmajanduse vallas. Siin on Eestil Meybaumi hinnangu tõesti võimalik midagi ära teha. Samas tõdeb ta, et erinevalt keemiatööstuse ettevõtetest ei ole mikroplastid Eesti riigi jaoks prioriteediks, kuigi me asume mere ääres, kus need võivad probleem olla.

Töö mitmel rindel

„Positiivne seoses eesistumisega on see, et meie Brüsseli alaline esindus on suurenenud, paranenud on töövõime ja minnakse tööstust puudutavate teemadega süvitsi,” nimetab Meybaum. „Tegelikult on meie alaline esindus kogu aeg tubli olnud. Meie saame neid omakorda aidata know how’ga meie Brüsseli katusorganisatsioonide kaudu. Töö ja ettevalmistused käivad. Initsiatiiv on meiepoolne Brüsseli keemiatööstuse katusorganisatsiooni CEFIC kaudu.” Eesti on eesistumise ajaks deklareerinud neli prioriteeti: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Vare leiab, et esimese prioriteedi puhul peaks Eesti suutma pöörata tähelepanu sellele, et EL-i majandus konkureerib Ameerika ja Aasia majandusega ehk me ei ela mullis ning eriti puudutab see kliimapoliitikat. „Turvalisuse valdkonnas peaks riik julgema kaitsta ka oma keelt ja kultuuri,” märgib Vare. Digitaalsusest rääkides toob ta välja, et energeetikas on Eesti vägagi digitaalne, olles kasutusele võtnud nutiarvestid, tarkvõrgu lahendused jms. Kaasamise teema puhul peaks riik Vare hinnangul julgemalt välja tooma Eesti iseärasused ning neid kaitsma.

Üks Eesti tööstuse jaoks positiivne eesistumisega seotud sündmus seisab peagi ees – 19. juulil 2018 on 28 liikmesriigi tööstusministrite nõunikud Ida-Virumaal Viru Keemia Grupis. „Saame anda ülevaate põlevkivitööstusest,” ütleb Meybaum.

Sildid: eesistumineELpoliitikariik
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tark seade juhib tootmist

Järgmine artikkel

„Vali IT!“ ergutab majandust

Seotud artiklid

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest ja väljakutsetest aastani 2035. Fotol Tiit Riisalo. Foto: Eesti Välisministeerium
Ülevaade

Eesti tööstus vajab kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi

04/09/2023
Koalitsioonilepe. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Tööstuse valupunktid leiavad võimuleppes nappi ja ebamäärast käsitlemist

02/05/2023
Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Ülevaade

Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata

16/12/2022
Järgmine artikkel
Urve Palo mais 2017 programmi "Vali IT!" lõpetanuid õnnitlemas. Foto: BCS Koolitus

„Vali IT!“ ergutab majandust

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!