Praxise analüüsi kohaselt on Eestis aastaks 2020 vaja lisaks 2600–4500 tarkvaraarendajat. „Vali IT!“ on programm, mis annab sellesse oma panuse, pakkudes teistel erialadel kõrghariduse omandanud inimestele võimalust ümberõppeks ning töö leidmiseks tarkvaraarendajatena.
5. mail andis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tunnistused kätte esimesele 38-le programmi lõpetanule, lähiaastatel on plaan anda IT-alased baasteadmised 500 inimesele. Palo tõdes, et täna mingit eriala lõpetades ei pruugi inimene selles valdkonnas töötada kogu elu. „Elu muutub kiiresti ja targem on sellega kaasa minna ning olla paindlik,“ sõnas minister ja tõi olulisena välja vajaduse, et IT oleks toeks teistele valdkondadele.
„Vali IT!“ programmi projektijuht Katrin Sulg BCS Koolitusest tõdes, et OSKA uuringu põhjal on võrreldes Euroopa keskmisega Eestis just IT-valdkonnast väljapoole jäävates eluvaldkondades vähem IT-spetsialiste. „Majandusele elu sisse puhumiseks on vaja rohkem IT-spetsialiste teistesse majandusvaldkondadesse ning meie eesmärk ongi suunata teistest eluvaldkondadest inimesed IT-sse.“
500 inimest saavad lähiaastatel IT-alased baasteadmised.
Pilootkursus käivitus jaanuaris 2017, mil kahes grupis alustas 3,5-kuulise õppetsükli läbimist 40 inimest. „Naisi ja mehi alustas koolitusel võrdselt, pooled töötasid sel hetkel, kui koolitusele tulid. Keskmine õppija vanus oli 34,“ tutvustas Sulg õppijate profiili.
Pilootkoolituse vastu huvi suur
Konkursisõel oli tihe, kokku kandideeris ühele kohale 11 inimest. „Nende seas oli inimesi, kes ei teadnud midagi IT-st, aga ka neid, kes olid oma senise töö kaudu sellega kokku puudunud. Õppijate seas oli juriste, logistikuid, geenitehnolooge, finantsiste, turundus-inimesi, tõlke, toidutehnolooge,“ kirjeldab Sulg inimeste tausta ning lisab, et kõige olulisem on inimese motivatsioon.
Sule sõnul oli neid, kes võtsid palgata puhkust, oli ka näide, kus ettevõte töötajatele koolituse ajal palka maksis, aga ka neid, kes lõpetasid oma endise töö enne koolituse algust.
Mais 2017 programmi “Vali IT!” lõpetamine. Foto: BCS Koolitus
Kuidas aga leida üles need inimesed, kes tõesti tahavad oma elus muutust teha ega vaata kursust kui hobikursust, mis elule vürtsi annab? „Kandideerimisvormist sõeluvad välja inimesed, kes on ankeedi täimisega vaeva näinud ning on näha, et ümberõpe ja töötamine IT-alal on inimese tõsine soov.
Sellele järgneb Tripodi ruumilise võimekuse test ning intervjuu, kus proovime mõista, kas inimene tahab jätkata IT-valdkonnas,“ selgitab Sulg ning lisab, et „Vali IT!“ programm keskendub nooremtarkvara arendajale baasteadmiste andmisele, need kes tahavad projektijuhina selles valdkonnas töötada, pole sihtgrupp.
Kursuse läbis 38 inimest
Hetkeseisuga on 38-st lõpetajast 15 inimest tööle saanud, kümnekonnaga käivad läbirääkimised tööle saamise osas või pikendati praktikalepinguid, et veenduda inimese sobilikkuses. „On ka neid, kes jätkavad TTÜ-s õpinguid, vaatavad tööturul ringi ja neid, kes võtnud aja maha, et sügisest edasi mõelda,“ sõnab Sulg ning lisab, et edasiõppimiseks on võimalus ka teistesse programmidesse kandideerida. „Nortal tegi oma suvekooli programmipikenduse just „Vali IT!“ seltskonnale.“
Seega on lõpetanutest täna valdkonnaga seotud ca 25 inimest, mis on üle 65% lõpetanutest. Praktikaettevõtete seas olid pilootprogrammis ettevõtted nagu BCS Itera, Codeborne, Columbus Estonia, Eesti Energia, Elisa Eesti, Ericsson Eesti, Helmes, Kühne+Nagel, Nortal, Playtech, Swedbank, Telia Eesti, Tieto, Uptime. Enamik praktika läbinutest töötab täna nooremtarkvaraarendajatena, sekka full-stack tarkvaraarendajad, tehniliste spetsifikatsioonide kirjutajad ja testijad.
„Paljud olid oma igapäevatöös varasemalt IT-teemadega kokku puutunud ning kursuse läbinuna tööle tagasi minnes panustavad samasse valdkonda läbi IT. Samuti oli näiteid, kus eelnevalt oli inimene olnud tellija rollis, nüüd aga hakkab ise samas ettevõttes IT-osakonnas tegutsema, võttes kaasa ka oma eelneva kogemuse.“
Kuidas tekib win-win olukord?
Pilootprojekti tervikuna saab pidada õnnestunuks, kuid on ka küsimusi, mis veel läbimõtlemist vajavad. „Ühest küljest on meil vajadus IT-spetsialistide järgi ja töötasime välja programmi, mis neid inimesi koolitab. Need inimesed on arvestanud, et programmi läbinuna saavad nad tööd IT-valdkonnas. Probleem on aga selles, et sellised otsused ei ole nii kiired tulema,“ toob Sulg välja mõttekoha, kuidas korraldada kogu koolitustsüklit selliselt, et praktikaettevõtted oleksid valmis nende inimestega edasi minema.
Sulg nendib, et kui ettevõte ise praktikantide võtmiseks valmis pole, pole ka tulemus hea, kuid kulutatud on märkimisväärne aeg ja raha. „Meie huvi ei ole see, et lasta koolitusest inimesi läbi. Tahame teha tööd selles osas, et töölesaajate protsent suureneks veelgi.
Esimesed programmi lõpetanud. Foto: BCS Koolitus
Oodatakse tööstusettevõtteid
Hetkel on praktikabaasid olnud enamjaolt IT-ettevõtted. „Meil on jätkuvalt huvi IT-firmade vastu, kuid kindlasti on siin üleskutse ka tööstusettevõtetele. Ootame väga tööstusettevõtteid programmiga liituma, nii suuremaid kui väiksemaid, kellel on võimekust praktikante võtta ja pakkuda neile praktika võimalust nn full-stack tarkvaraarendusega. Oleme valmis koolitama ka juhendajaid, kes hakkavad praktikaid ettevõtetes läbi viima,“ selgitab Sulg, et programm panustab ka sellesse, et ettevõte saaks lõpptulemusena tööle sobiva inimese.
„See eeldab aga, et firmad on sisemiselt oma praktikaprotsessi läbi mõelnud ja enda jaoks sõnastanud, miks nad selle programmiga on liitunud ja kuidas jõuda selleni, et inimene tuleb neile tööle,“ julgustab ta ettevõtteid praktikakorraldust enda jaoks läbi mõtlema.
Rain Tüür: programmeerimine on mulle südamelähedane
Küsimustele vastab Rain Tüür, „VALI IT!“ piloodis osalenu.
Rain Tüür, programmi “Vali IT!” lõpetamisel. Foto: BCS Koolitus
Mida oled õppinud, mis valdkonnas enne töötasid?
Läksin ülikooli kohe pärast keskkooli lõppu. Olin kõigest 18-aastane ja tegelikult mul puudus reaalne arusaam, mida sooviksin edasi õppida. Kuigi kolmanda aasta alguses sain aru, et õigusteadus pole minu ala, otsustasin siiski ülikooli ära lõpetada.
Pärast ülikooli kolisin elama Inglismaale. Sattusin tööle energia-ettevõttesse nimega Npower, seejärel ettevõttesse GKN Aerospace. Tegemist on suure tehasega, kus toodetakse peamiselt Airbus lennukitele alumiiniummetallsulamist komponente. Alustasin logistilise rolliga tellimuse osakonnas. Antud rollis tehti suur osa tööst ära Excelit kasutades. Ühel hetkel hakkasin uurima, et kas saaks neid tegevusi kuidagi automatiseerida. Hakkasin omal initsiatiivil Visual Basicut õppima, mis võimaldab Exceli-siseselt programmeerida ning meisterdasin valmis päris mitu head tööriista, mis tõstsid minu töövõimekuse mitmekordseks.
Ühel hetkel oli neil tootmises vaja uut tootmisgrupi juhti – otsustasin kandideerida ja saingi selle koha. See oli omamoodi hullumeelsus, kuna mul puudusid nii teadmised kui ka kogemused antud valdkonnas ning ma polnud kunagi varem juhtinud 100+ töötajaga meeskonda. Masinad on seal pea sama suured kui mõned väiksemat sorti majad. Need töötavad 24 tundi ööpäevas 60 000 pööret minutis, et välja lõigata kuni 3×6 meetri suuruseid sadu kilosid kaaluvaid komponente ja eksimisruumi on jäetud vaid mõne juuksekarva jagu.
Miks kandideerisid „Vali IT!“ programmi?
Visual Basicuga mässates sain aru, et programmeerimine on mulle südamelähedane teema. Kui ikka avastad, et unetunnid ööpäevas on jäänud vaid kõigest paari tunniseks ja ka siis ei taha hästi magama minna, oled enda jaoks leidnud midagi, mida sa tõesti armastad. Seega hüpe IT-sse ei toimunud üleöö. Mõtlesin tarkvaraarendaja ametile 2 aastat, enne kui hakkasin selle eesmärgi nimel tegutsema. Ülikooli ei tahtnud ma eriti uuesti minna. Tahtsin, et saaksin kohe õppida seda praktilist poolt. Kui kuulsin „Vali IT!“ kohta, siis teadsin kohe, et see on täpselt selline õppevorm, mida olen otsinud.
Mida tegid Eesti Energias praktika jooksul ja kellena nüüd töötad?
Praktikakohad valiti meile välja loosiga, seega Eesti Energiasse sattusin ma puhtalt loosi tahtel. Oma praktika läbisin ühes IT-arenduse meeskonnas, kes tegeles tol hetkel ühe päikesepaneelide projektiga. Mulle väga meeldis, et mind lasti kohe reaalse projekti juurde.
Sain peale praktikat kohe Eesti Energiasse täiskohaga tööle. Töötan noorem tarkvaraarendajana IT-arenduse osakonnas energiakaubanduse valdkonnas. Hetkel koosneb meie valdkond 7 liikmest ja peale minu on meil veel vaid üks tarkvaraarendaja. Tänu sellele saan ma palju kandvama rolli, mis annab mulle hea võimaluse ennast teostada ja tõestada.
Kas valisid õige asja? Kus näed end 5 aasta pärast?
Tarkvaraarendaja ametit võib võrdsustada maratoniga, sest nüüd seisab ees lõputult pikk teekond, mis möödub õppimise tähe all. Kui mõni amet võib ennast üsna kiirelt ammendada, siis tarkvara arendamise valdkonnas seda ohtu pole: erinevaid suundi on üsna palju ning tehnoloogiad arenevad kiiresti. Esmane eesmärk on arendada oma oskused võimalikult heale tasemele. Viie aasta lõikes ei oska ma veel öelda, et kus ma ennast näen, kaugemas tulevikus lähen kindlasti maailma vallutama. Peab ju endale suured eesmärgid seadma.
Otsime uusi töötajaid
Helmes AS oli üks neist ettevõtetest, kes osales pilootprojektis. Oma kogemust jagab ettevõtte arendusjuht Raul Ennus.
Mille peaks üks ettevõte läbi mõtlema enne praktikandi võtmist, et saada soovitud tulemus?
Kõige olulisem on läbi mõelda, kas motivatsioon ja ressursid head praktikat pakkuda on ettevõttel olemas. Kui ei, siis kindlasti n-ö poolikut tööd ei tohi teha. „Vali IT!“ praktikandid on ennast mitmeks kuuks igapäevatööst vabaks võtnud ja pakkuda neile kehva praktikat on vastutustundetu. Oluline on leida praktikantidele asjalik ja jõukohane projekt ning tagada piisava mahuga juhendaja. Meie hinnangul peaks juhendaja olema vähemalt 4–5 tundi iga päev praktikandile viivituseta kättesaadav.
Mille peaks üks IT-valdkonnas töötada sooviv inimene läbi mõtlema enne praktikale tulemist?
Peaks läbi kaaluma enda sobivuse ja motivatsiooni asumaks tööle tarkvaraarenduse valdkonnas. Kuna tegu on nii praktikandi, riigi kui ettevõtete märkimisväärse investeeringuga (aeg, ressurss), siis peab olema eneses kindel. Kui on kahtlusi, tasub kasvõi enne „Vali IT!“ programmi mõnda IKT-ettevõttesse minna vaatama-rääkima, milline see IKT-töö on.
Mida praktikandid Helmeses tegid? Kuidas teistest valdkondadest tulnud inimesed IT-valdkonnas toime tulid, andisid teadmised mõnest muust valdkonnast midagi juurde?
Helmeses oli praktikal 5 inimest. Hetkel kaardistame endiselt võimalusi, kuidas osadele neist rakendust leida. Soovime pakkuda inimestele võimalikult sobivat projekti, seega praktikantide töölevõtmisega ei tohi kiirustada.
Praktikandid Helmeses arendasid ühte infosüsteemi algusest peale ühtse meeskonnana. Töödel oli selge algus ja lõpp ning äriline eesmärk. Kindlasti andsid nende eelnevad teadmised juurde, kuid kõige enam vast üldine töö- ja elukogemus. Praktikandid tabasid väga hästi ära, millised loodava süsteemi vajadused on olulised ja kuidas omadusi disainida.
Hea teada
„Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele noorem-tarkvaraarendaja algoskused.
Programmis antakse aastatel 2017–2020 jooksul tarkvaraarendaja algoskused ühtekokku 500 inimesele.
Õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud: programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe, millele järgneb 8-nädalane praktika ettevõtetes. Praktikad ettevõtetes 2017 ja 2018 I poolel: 2. oktoober–24. november 4. detsember–31. jaanuar 13. veebruar–10. aprill 27. märts–23. mai
