Võib ju mõelda, et kuna automatiseerumine on kestnud juba aastakümneid, siis tänane tehnoloogiline innovatsioon toimub paljuski olemasolevate taristute ja oskusteabe baasil. Tegelikult lisandub üha kiiremas tempos uusi lahendusi, mis traditsioonilisi ärimudeleid hoopistükkis tugevalt raputavad.
Tooted ja teenused omandavad ennenägematuid funktsioone, muutudes üha rohkem mitte ainult tarbijate reaalseid soove arvestavaks, vaid ka ootusi ennetavaks.
On valdkondi, kus meie ümber toimuvaid muutuseid on suhteliselt lihtne ära tunda, näiteks jaepangandus. E-kaubandusele iseloomulike lahenduste tungimine traditsioonilisse pangandusse (mobiilipanganduse näol) on tavapärane ja kliendile selgelt tajutav muutus. Samas tööstuses on ainuüksi tehnoloogia mitmekesisuse ja harude iseärasuste tõttu oluliselt keerulisem aduda tuleviku arenguid kujundavaid suurtrende.
Tarbijate jaoks on vast kõige käegakatsutavamad need uuendused, mis puudutavad lõpptoodangut, olgu tegemist siis spordikaupade (spordikellad), autotööstuse (isejuhtivad elektriautod) või toiduainetööstuse toodetega. Käimasolev laiahaardeline digitaliseerimine ja tehnoloogiline innovatsioon kujundab tegelikkuses aga meie arusaamisi kogu toote või teenuse elutsüklist alates toote disainist, tootmis- ning juhtimisprotsessidest kuni müügi ja järelturunduseni välja. Osa eelnimetatud fundamentaalsest muudatustest, mis puudutavad tootmisprotsesse (robootikat, 3D-printimist, nanotehnoloogiat, masinõpet, tehisintellekti jne), jääb tavatarbija jaoks tihti veel nähtamatuks.
Kahtlemata on 21. sajandi üks märksõnu uue kvaliteedini viiv andmetöötlus. Ülisuure potentsiaalse andmete tulvaga tööstuse IoT lahendused, targad linnad või personaliseeritud meditsiin muudavad kardinaalselt nõudeid tuleviku andmevahetusele ja -töötlusele. Paljudele uutele lahendustele avab ukse 5G-andmeside.
Tööstuse digitaliseerimine
Aina enam jõuab peamiselt IKT- haru loodud uusi võimalusi digitaliseerimise kaudu tööstusse. Loodavate lahenduste iseloomu mõjutavad nii nutipõlvkonna tarbimiseelistused, samuti näiteks üha karmistuvad regulatsioonid, olgu nendeks siis keskkonnaalased nõuded või hoopis isikuandmete kaitsega seotud reeglistik. Ettevõtted on sunnitud mõtlema üha nutikamate, teadmistel põhinevate ning ressursse säästlikult ja vastutustundlikult majandavate lahenduste peale. IKT ja tööstusharude vaheline sünergia uue kvaliteedi saavutamisel suureneb veelgi. 
USA töötleva tööstuse sektorit hõlmav Leading Edge Alliance aruanne „2018 National Manufacturing Outlook and Insights” toob välja, et tööstuse tehnoloogiainvesteeringute prioriteetideks on tootlikkus ja klienditeenindus. Fookuses on küberturvalisus, andmete ja toodete kvaliteet, ennustav modelleerimine (predictive business analytics), suurandmetöötlus, ressursside plannerimise tarkvaralahendused (ERP) ja asjade internet. Selles valguses ei ole üllatuseks, et Euroopa suurim eksportöör Saksamaa suunab edaspidi miljardid oma eelarve ülejäägist just majanduse digitaliseerimise fondi.
Seni on digitaliseerimine väikeettevõtete jaoks piirdunud pigem mõne tootlikuma masina või seadme soetamisega (ning pilvetehnoloogia ühendamisega), siis üha enam tekib ka nende puhul vajadus investeeringute järele andmetöötlusesse (sh CRM-lahendused kliendiandmete haldamiseks, ärianalüüs, tootmise planeerimine ja ressursside juhtimine). Vähegi keerukamate tootmis- ning tarneahelaga tööstusettevõtete puhul on üha loogilisemad investeeringud ettevõtteülestesse digilahendustesse. Täna on fookuses ennekõike robootika, ettevõtteülesed juhtimissüsteemid, tarkade anduritega ühendatud (suur)andmetöötluse lahendused.
Majandus kasvu soosiv
Kui vaadata üldist majanduslikku konteksti, siis see on tööstussektoris tehtavaid tehnoloogilisi investeeringuid igati toetav. Globaalmajanduse kasv on pea 4-protsendiline, samuti on baasintresside puhul näha edaspidi sujuvat, mitte hüppelist tõusu. Hea majanduslik seis tasandab ettevõtjate hirme seoses kasvanud geopoliitiliste pingetega (Iraan, Süüria). Samas on kasvanud ettevõtjate mure seoses suurriikide mõõduvõtmisega kaubanduslepete osas, nende kujunemine kaubandussõjaks võiks juba potentsiaalselt riiulisse ootele panna nii mitmeidki arendusprojekte.
Hoolimata kasvanud riskidest on investeeringud tööstuses kindlalt kasvul. Investeeringuid tööstussektoris tõukavad tagant mahukasvu kõrval üldine tihenev konkurents ja kasvav võitlus piiratud kvalifitseeritud tööjõu pärast, samuti pidev digitaliseerimine ja tehnoloogiline areng ühiskonnas, millest ei jää puutumata enam ükski sektor.
3% on euroala tööstuse aastakasv viimasel poolel aastal.
Eelnimetatud võimaluste ja riskide taustal püsib euroala töötleva tööstuse kasv täna mõnevõrra küll nõrgem kui aasta alguses, kuid on siiski selgelt kasvutrajektooril. Arenenud riikide töötleva tööstuse kindlustunde indeksite (vt joonis) püsimine üle 50% tasemel viitab senisest tagasihoidlikumale kasvutempole. Euroala tööstuse aastakasv on küündinud viimasel poolel aastal 3%ni ning Eesti kasvutempo sellest keskmiselt pea kaks korda kiirem. Ootused viitavad tööstuse kasvutempo aeglustumisele.
Tööstus Eestis
Eesti tootmisettevõtted jälgivad pingsalt, millised on tuleviku tehnoloogia ja digitaliseerimise trendid ning sellele vastavalt kujundatakse ka investeeringuid. Paraku on siinsed ettevõtted teiste maailma tegijatega võrreldes oluliselt väiksemad ning vastavalt on tagasihoidlikumad ka investeerimis -ja arendustegevuse eelarved. Kahtlemata seavad rahalised võimalused ettevõtete innovatsioonile teatavaid piiranguid.
Mis on kindel, et tehnoloogiakeskne maailm nõuab edaspidi üha suuremaid investeeringuid. Tänase hea majanduskasvu juures on oluline panustada tulevikku. Kulude kärpimise surve juures ei tohiks jääda liialt tahaplaanile tootlikkust ja ekspordihindasid tõstev pikema visiooniga toote ja teenuste portfelli arendamine. Mitmes tööstuse nišiharus ollakse täna kasutatava tehnoloogia osas küll Euroopa tipus, sest vahepealsetest tehnoloogia arendustest on üle hüpatud. Samas tööstuse digitaliseerimisega ja loodava lisandväärtuse osas ollakse harude kokkuvõttes maailma juhtivatest liidritest maas.
Välisturgude haarde laiendamisel ja koostööpartnerite leidmisel tuleb paindlikkus uute tehnoloogiate kiire juurutamise puhul kahtlemata kasuks. Näiteks Eesti puidutööstus või energiasektor püsib globaalses konkurentsis just tänu pidevatele investeeringutele uusimasse tehnoloogiasse ja ka arendustegevusse.
Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelarved on Eestis Euroopa partneritest kohati mitme suurusjärgu võrra väiksemad. Samas aitaks kohaliku arendustöö osakaalu suurendamine jõuda uute IoT ja tarkade linnade innovatiivsete lahendusteni, mis tugevdaks ka juba saavutatud eeskujulikku e-riigi kuvandit. See riigi- ja erasektori koostöös loodav lisandväärtus tooks kaasa kõrgema lisandväärtusega töökohad ja avaks pikemas perspektiivis uusi ekspordivõimalusi arvestades Aasia aga ka Aafrika linnade kasvu. Nutikas spetsialiseerumine on seotud paljuski tehnoloogia ja digitaliseerimisega, mis nõuab uusi investeeringuid.
