Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühed suuremad edusammud tehti energeetikavaldkonnas, kui Euroopa liikus lähemale energia- ja kliimapoliitikat kujundava puhta energia paketi kokkulepetele. Paketi Euroopa Parlamendis algatanud Kaja Kallas räägib muutustest.
Millistest ettepanekutest koosneb puhta energia pakett?
Puhta energia pakett sisaldab erinevaid seadusandlikke algatusi, et saada energiaturud toimima ja järk-järgult minna üle puhtamale energiale kogu Euroopas. Fossiilsete kütuste kasutamine tehakse uute reeglitega üha ebamugavamaks ja lõppeesmärk on fossiilsetel kütustel põhinevatelt energiatootmistelt üle minna taastuvatel energiaallikatel põhinevatele tootmistele.
Mida need eesmärgid Eesti jaoks tähendavad?
Puhta energia paketi aluseks on elektrituru disaini regulatsioon ning direktiiv. Olin Euroopa Parlamendis üks kaheksast saadikust, kes parlamendi seisukoha nende algatuste osas kokku pani.
Minu jaoks oli selge, et algatuste eesmärk on õige – nagu me (väikeriigina) võidame piirideta ühtsest Euroopa Liidust, võidaksime ka piirideta energialiidust. Reegel on, et vaba turg ning konkurents mõjutab hindu tarbijale soodsas suunas – vaatame näiteks viimaste aastate hinnamuudatusi telekommunikatsiooniturul. On tegelikult hämmastav, kui kaua on teatud liikmesriigid suutnud takistada ühtse energiaturu loomist.
Ida-Virumaal on mitutuhat inimest, kelle töö on seotud põlevkivikaevandamisega. See läheb risti vastu puhta energia paketi ettepanekutega. Mida see pakett nende inimeste jaoks tähendab?
Kuigi algatuste eesmärk on õige, oli minu jaoks ka selge, et uued reeglid ohustaks ligi 6600 Ida-Virumaa inimest, kelle tänane töö on seotud põlevkivi kaevandamisega. Jah, Euroopa Liidu kontekstis on see väike number, Poola kaevandustes töötab kordades rohkem inimesi. Aga meie kontekst ongi teine. Minu üks läbivaid õppetunde parlamendi tööst oli, et väikeriik peab oma probleeme teistele selgitama pidevalt numbreid ja teemasid konteksti pannes, muidu meist lihtsalt vaadatakse üle.
Ida-Virumaa on piiriregioon, kus pea ¾ elanikest on vene rahvusest, keskmine eluiga on Eesti madalaim ning nii suhtelise kui absoluutse vaesuse kui ka töötuse määr on Eesti keskmisest märksa kõrgem. Ligikaudu 6600 inimest on seal igapäevaselt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega. Ei pea olema selgeltnägija, et ennustada, kuidas puhta energia paketi aluseks olev üleminek fossiilsetelt kütustelt sellele piirkonnale mõjuks majanduslikult, sotsiaalselt, poliitiliselt.
Kuna paketi üks eesmärk on fossiilsetel kütustel põhineva energiatootmise väljasuretamine, siis kas pakutakse ka mingit abi nendele riikidele, kus fossiilsete kütuste valdkond on riigi majanduse oluline osa?
Läbiräägitavad Euroopa Liidu reeglid tegelevad ka sellega, kuidas tagada ülemineku sujuvus. Ülemineku kergendamise kontekstis räägiti algselt aga ainult söekaevanduspiirkondadest.
Tõstatasin parlamendis küsimuse, miks me räägime ainult söest, kui eesmärk on tahkete fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine. Tahke fossiilne kütus on ju ka põlevkivi. Lõpptulemusena läks parlamendi raportisse viide kõikidele tahketele fossiilsetele kütustele, mitte ainult kivisöele.
Euroopa Komisjon tuli puhta energia paketi raames välja ka instrumendiga, milles on ette nähtud tegevused, et aidata fossiilsete kütustega tegelevatel piirkondadel toime tulla muutustega, mis on seotud taastuvate energiaallikate eelistamisega ning paratamatult tuleb kinni panna kaevandusi piirkondades, kus need on peamiseks tööandjaks.
Instrument aitab tuvastada ning arendada projekte, mis aitaksid üleminekut elujõulisemale majandusele. Ehk siis jutt ongi paljuski sellisest piirkonnast nagu meie Ida-Virumaa. Ka see instrument oli algselt loodud söekaevanduspiirkondi silmas pidades, aga meil Eestis on põlevkivikaevanduspiirkondades ju sarnased probleemid. On selge, et ka meie peame sellistest programmidest osa saama. Eestile on oluline ära kasutada kogu teadmine, mis Euroopa Liidu tasandil on olemas, et põlevkivist sõltuvat regiooni aidata.
Tänu pidevale selgitustööle komisjoni ametnikega, suutsin komisjoni veenda, et ka põlevkivipiirkond peab kvalifitseeruma algselt vaid kivisöele mõeldud programmis osalema.
On oluline rõhutada, et toetusprogrammi raames ei dikteeri komisjon liikmesriikidele, mida oma maavaradega teha, arvestades näiteks põlevkivi teisi kasutusvõimalusi lisaks elektri tootmisele. Vastupidi, toetusprogrammi aluseks on riigi enda plaan, ja komisjoni roll on toetada riiki plaani elluviimisel. Ma loodan jätkuvalt, et meie valitsus, vaatamata algsele huvi puudumisele, suudab programmi Eesti kasuks tööle panna.
Milline oleks teie plaan: mida teha nende 6600 Ida-Virumaa inimesega, kes on seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega?
Euroopa Liidu programm ongi ettenähtud selliste piirkondade üleminekuks muudele tegevusaladele. Näiteks Slovakkias on juba söekaevanduspiirkondadele leitud uusi väljundeid.
Sarnasused on meilgi – nendes piirkondades elavad töökad inimesed, kellel on oskused väga kitsas valdkonnas. Samas on valdkondi, kus on sarnase oskustega inimesi on vaja ning ümberõpe poleks liiga keeruline.
Võtmeküsimuseks on siinkohal selliste ettevõtmiste Ida-Virumaale meelitamine. Selleks peavad ettevõtjad tundma end teretulnuna ja riik peab kaasa aitama ümberõppe ning uute tingimuste loomisega. Oluline on siin ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ning riigi koostöö.
Puhta energia paketi järgi tuleb tõsta energiatarbimise tõhusust ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Kuidas Eesti nende eesmärkide täitmiseni jõuab?
See on küsimus eelkõige valitsusele.
Võimalik, et pärast kevadisi riigikogu valimisi teie oletegi valitsusjuht. Seega huvitab ikkagi ka teie visioon, kuidas me energiatarbimises seatud eesmärkideni peaksime jõudma?
Esiteks oleme eesmärgile lähedale liikumas. Eestis on võetud ette mitmeid samme taastuvenergia tootmise ergutamiseks. On taastuvenergia toetused, mis on arvestades turu arenguid hetkel ehk liigagi helded, aga tänu millele on taastuvenergeetikasse siiski investeeritud.
Olen sügavalt veendunud, et tuleb luua sobiv investeerimiskeskkond ning lasta erasektoril luua erinevaid taastuvenergialahendusi. Seetõttu olin kriitiline, et riigile kuuluv Eesti Energia omandas taastuvenergiaga tegeleva Nelja Energia.
Kui turg toimib, siis on taastuv-energeetika ise konkurentsivõimeline ning see peaks olema motivaator sinna investeerimiseks. Samuti on mõistlik soodustada erinevaid energiasäästu meetmeid, sh energiasääst ehitamisel. Eesti suurim puudujääk on taastuvate allikate kasutamine transpordis ning energiasääst transpordis. Siin aga häid ja lihtsaid lahendusi ei ole.
Kuidas sellise paketi menetlemine Euroopa tasandil käib? Kui palju laekub näiteks parlamendis muudatusettepanekuid ning kui palju neist lõpuks leiavad ka toetust?
Elektrituru disain oli ja on palju kirgi kütnud teema ning erinevate huvigruppide, sealhulgas liikmesriikide, lobby oli jõuline. Parlamendis esitati puhta energia paketi osas üle tuhande muudatusettepaneku. Raportööri ning variraportööride ülesanne on nende muudatusettepanekute osas kompromiss leida. Arvestades muudatusettepanekute hulka ning teema poliitilisust, ega see lihtne ülesanne polnud.
Millist vastuseisu on puhta energia paketi menetlemine Euroopas kohanud, millised on keerulisemad küsimused, kus on tulnud kompromisse leida?
Elektrituru disaini osas oli üleval palju keerulisi küsimusi – alates sellest, et paljud liikmesriigid tegelikult ei taha oma turgu konkurentsile avada või fossiilsetest kütustest ettenähtud ajaraamis loobuda.
Mida suutis Eesti oma eesistumise ajal selle paketi menetlemisel ära teha?
Eesti ametnikke, kes teemaga tegelesid, hinnati kõrgelt. Parlamendi suunalt jäid kõlama kommentaarid, et tegu oli inimestega, kes teemat valdasid, olid samas väga efektiivsed ning lisaks ka hea huumorimeelega.
Aidati edasi nii Euroopat kui Eestit
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise järel hindas mõjukas poliitikaväljaanne Politico Eesti energiatiimi tööd ideaalilähedaseks, andes 9 palli 10st. Eesti oli oma eesistumise ajal puhta energia paketi menetlemisel saavutanud sisuliselt maksimumi.
Puhta energia pakett määrab Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika maastiku aastani 2030. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jäi kõige intensiivsem liikmesriikide vaheliste kokkulepete ja kompromisside saavutamise periood.
Eesti energiatiimis osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaosakonna juhtaja Timo Tatari sõnul arutati liikmesriikide vahel detailideni läbi Euroopa Komisjoni pakutud direktiivide ja määruste (muudatus)ettepanekud. Eesti roll oli läbirääkimisi riikide vahel juhtida ja pakkuda välja kompromisstekste, mille osas oli võimalik leida liikmesriikide vahel üksmeel. Üldine ühine lähenemine leiti puhta energia paketi 4 faili osas. Tatari ütlusel saavutati menetluslikult sisuliselt maksimum.
Kokkulepe leiti paketi nelja dokumendi osas
Liikmesriigid leidsid ühise lähenemise energialiidu juhtimisraamistiku määruse, elektriturumudeli kolme eelnõu ja taastuv-energia direktiivi osas. Lisaks saavutasid Eesti läbirääkijad kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel lõpliku kokkuleppe hoonete energiatõhususe direktiivi osas. „See oli tulemus, mida Brüsseli poliitikavaatlejad pidasid veel Eesti eesistumise alguses täiesti ebareaalseks,“ vahendas Tatar hinnanguid Eesti saavutustele.
32% peab aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal lõpptarbimises.
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare hinnangul on Eesti hästi hakkama saanud ka oma huvide kaitsmisega puhta energia paketi menetlemisel. Eesti on valitsuse tasemel fikseerinud oma eelistused, mille kujundamisse kaasati ka ettevõtlusorganisatsioonid ja turuosaliste esindajad.
„Peab ütlema, et neid eelistusi on õnnestunud võrdlemisi edukalt ka kaitsta,“ möönab Vare. Tema ütlusel väärib märkimist, et puhta energia paketi läbirääkimiste perioodil täitis Eesti ka EL-i eesistuja rolli, mis eeldab pigem panustamist ühisosa leidmisesse ja mitte niivõrd enda rahvuslike huvide kaitsmist.
„Viimasest hoolimata ei ole siiski põhjust öelda, et puhta energia paketi rakendamine tooks praeguse seisuga Eestis kaasa mingeid märkimisväärseid negatiivseid arenguid,“ leiab Vare.
Tatari sõnul ei tegele EL-i Nõukogu eesistuja reeglina oma huvide esindamise või pealesurumisega – eesmärk on saavutada parim kokkulepe liikmesriikidele. Samas tunnistab ta, et eesistuja rolli täitmisel on võimalik pakkuda kompromisse, mis rahuldavad ka eesistujariigi võimalikke erihuve.„Selliseid juhtumeid esines ka Eesti eesistumise ajal,“ möönab ta. „Seni tehtud kokkulepped on Eestile sobivad ja jõukohased,“ kinnitab ta.
Puhta energia paketi eesmärgid on täidetavad
Kui meediasse on ekslikult jõudnud ringlema väide, et puhta energia paketi järgi tuleb aastaks 2030 vähendada energiatarbimist 40% võrra võrreldes aastaga 2005, siis Tatari väitel sellist kokkulepet puhta energia paketis ei ole. Küll tuleb aga paketi eesmärkide järgi vähendada CO2-emissioone 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Energiatõhususes on eesmärk saavutada EL-i liikmesriikides kokku võrreldes baasstsenaariumiga 32,5% energiatõhususe paranemine. Sellesse panustab Tatari kinnitusel Eesti juba täna. „Meil on meetmed korterelamute soojustamiseks, tänavavalgustuse renoveerimiseks, kaugküttevõrkude ja katlamajade renoveerimiseks jne,“ loetleb ta.
Taastuvenergia osas on saavutatud kokkulepe, et Euroopa Liidu riikide taastuvenergia osakaal lõpptarbimises peab kasvama 32%-ni aastaks 2030. Eestis on see näitaja tänavu juba 28%. Möödunud aastal kiitis Eesti valitsus heaks ka Eesti energiamajanduse pikaajalise arengukava aastani 2030 ning koostatud on kliimapoliitika põhialused aastani 2050. „Nende dokumentide koostamisel tehtud prognoosid lubavad kinnitada, et puhta energia paketiga seatud eesmärgid on Eestile jõukohased,“ lubab Tatar.
Kommentaar
Paketi mõju Eestile alles selgub
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht
Puhta energia pakett sisaldab kaheksat erinevat seadusandlikku ettepanekut. Mõned neist ettepanekutest on tänaseks juba heaks kiidetud, kuid mõnede osas tõsised läbirääkimised alles algavad. Seega ei saa täna veel täpselt öelda, kuidas paketi algatused Eestit mõjutama hakkavad.
Mõningad paketi eelnõud sisaldasid täiesti uudseid lähenemisi (näiteks nn juhtimisraamistik, millest lähtudes liikmesriigid enda energiapoliitika eesmärke kujundama ja ellu rakendama hakkavad).
Samas on näiteks paljud elektrituru korralduses kavandatavad muudatused Põhjala-Balti elektriturul tänaseks suures osas juba ellu rakendatud (näiteks kõigi tarbimiskohtade varustamine nutiarvestitega jms). Kuna paketi peamisteks eesmärkideks on taastuvenergia arengu kiirendamine ja tarbijate tihedam kaasamine elektriturule, siis on mõjude hindamiseks paslik ära oodata Eesti valitsuse plaan kuidas EL-i tasemel fikseeritud eesmärkide saavutamisesse Eesti panustada kavatseb.
Praegu käivad läbirääkimised elektrituru disaini regulatsiooni ja direktiivi osas. Meie ootused on, et need hakkaks sisaldama erinevaid turupõhiseid ja piiriülese konkurentsi arendamisega seonduvaid lahendusi, milles oleks võimalikult vähe erandeid ja erisusi. Just rohkete erandite ja erisuste rakendamine on toonud kaasa moonutuste tekke elektriturgudel, mis on oluliselt kahjustanud sektori investeerimiskliimat.
Küsimus
Millisesse seisu on jõudnud puhta energia paketi menetlemine?
Timo Tatar
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja
Tänaseks on Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjoni vahel saavutatud lõplik kokkulepe energialiidu juhtimisraamistiku määruse, taastuvenergia direktiivi ning energiatõhususe direktiivi tekstides. Nende puhta energia paketi failide osas liigub töö nüüd erinevatesse Euroopa Liidu pealinnadesse, kus tuleb alustada ettevalmistusi kokkulepete sisseviimiseks kohalikku õigusruumi.
Töö Brüsselis jätkub veel elektriturumudeli failidega, kus ettepandud muutused on olemuslikult kõige suuremad ning lõplikud kokkulepped ka sellevõrra raskemini saavutatavad.
Siiski eeldame, et käimasoleva Austria eesistumise ajal saavutatakse kolmepoolne kokkulepe lõppteksti osas ka selles vallas.
