• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eesti Energia pakub klientidele oma ökosüsteemi

autor: MONIKA VIIDUL
september 2018
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST september 2018
Enefit Tehnoloogiapargid

Enefit Tehnoloogiapargid. Foto: Eesti Energia AS

Poolteist aastat tagasi alustasid Narva külje alla Balti elektrijaama ja Harjumaal Iru elektrijaama territooriumil tegutsemist kaks tehnoloogiaparki, mis koonduvad Enefit Tehnoloogiapargid alla.

Sealne keskkond peaks huvi pakkuma eelkõige tootmisettevõtetele, sest just neid võiks huvitada võrgutasu võrra soodsam elekter, väljaarendatud taristu ja head logistikaühendused.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals räägib, miks Eesti Energia tehnoloogiaparkide arendamisega tegeleb ja kellele need pargid mõeldud on.

Mis on Eesti Energia ajend tehnoloogiaparkide arendamisel? Kas see pole mitte kõrvaltegevus, millega energiatootja tegelema ei peaks?

Margus Vals, Eesti Energia juhatuse liige
Margus Vals, Eesti Energia juhatuse liige.

Meie üks strateegilisi eesmärke on tuua suuremahulised tarbijad tootja ehk siis meie tootmisüksuste juurde. Suurte elektrivõimsuste ja -koguste edastamine läbi jaotus- ja põhivõrgu lõpptarbijani tekitab taristule märkimisväärseid ülekandekadusid ja kulusid. Seetõttu on suurtarbijate toomine elektrijaamade kõrvale kuluefektiivsem ja keskkonda säilitav lahendus.

Lisaks on meil pakkuda ka kaupa, mida ongi võimalik tarbida vaid tootmisüksuste vahetus läheduses, näiteks tööstuslikku auru. Balti elektrijaama ja Iru elektrijaama territooriumitel – kokku kutsume neid Enefit Tehnoloogiaparkideks – on meil piisavalt ruumi ja erinevaid ressursse, mida kliendid soodsalt ja efektiivselt kasutada saavad.

Meiesuguses energiaettevõttes on kahtlemata mõistlik sellise n-ö kõrvaltegevusega tegeleda. Energiatootmise seisukohalt on kasulik, kui meil on elektrijaamade vahetus läheduses suured tarbijad, kes vähemalt osaliselt garanteerivad meile nendes elektrijaamades toodetava energia pikaaegse ja stabiilse kasutuse.

Üldjoontes sõltume oma tootmises rahvusvahelisel elektribörsil Nord Pool toimuvast – kui turg soosib, siis toodame ja müüme rohkem, kui turg seda ei võimalda, siis koormame oma jaamad alla ning ootame paremat hinda. Tarbijad elektrijaamade lähedal võimaldavad aga teatud koormust meie jaamades kogu aeg ülal hoida ning kõrge energeetilise kasuteguriga ja madalama keskkonna jalajäljega töötada. Seega on tegu n-ö
win-win situatsiooniga, kus võidavad nii kliendid kui ka meie. Ma ütleksin, et meie tehnoloogiapargid on klientide jaoks kui spetsiaalne ökosüsteem, kus tootmine ning tarbimine moodustavad sümbioosi.

Samuti toob tehnoloogiaparkide arendamine kasvu regiooni majandusele ja elavdab tööturgu.

Millistest võimsustest jutt käib? Kui suuri kliente te olete valmis vastu võtma?

Täna on meil võimekus pakkuda tehnoloogiaparkide klientidele aastas üle 100 GWh elektrienergiat.

Võrdluseks – sellise koguse elektrit tarbiks näiteks Paide linn ära pisut enam kui kahe aastaga ning Eesti suuruselt teine elektrienergia tarbija (tootmisettevõte) kasutab aastas 88 GWh elektrit.

Meie ambitsioon on oma tehnoloogiaparkide aastast mahtu vähemalt kolmekordistada. Paari järgneva aasta jooksul on eesmärgiks jõuda 350 GWh tarbimiseni aastas, millega oleksid Enefit Tehnoloogipargid suurimad omataolised Baltikumis.

Rääkides klientidest, kellele meie tehnoloogiapargid sobiksid, siis eelkõige partneritele, kes tarbivad vähemalt 1 GWh aastas, vajavad oma äri jaoks meie juures ka ruumi ja lisavõimalusena muidki tootmise sisendeid ja ressursse.

Mis ressurssidest siinkohal täpsemalt jutt käib?

Kokkuvõttes oleme Enefit Tehnoloogiaparkidest kujundanud unikaalsed n-ö hübriidpargid, kus pakume energia varustuskindlust, soodsamat elektrit, kõrgendatud valvega ning turvatud perimeetrit, väljaarendatud taristut ja häid logistilisi ühendusi. Enefit Tehnoloogiapargid on oma mitmekülgsuse tõttu esimene omataoline kogu Läänemere regioonis.

Oluline on ka välja tuua, et me oleme paindlikud – oleme valmis lähtuma iga konkreetse kliendi vajadustest ning talle kõige sobilikuma variandi pakkuma.

Kellele võiks Enefit Tehnoloogiparkidega liitumine sobida?

Enim võidavad tehnoloogiapargiga liitumisest töötleva tööstuse ettevõtted, sest tagatud on head logistikaühendused, sh raudtee ja sadamatega. Ida-Virumaa eeliseks on ka konkurentsivõimeline tööjõud.Julgen arvata, et suudame pakkuda oma tehnoloogiaparkides innovaatilist ja tõhusat ökosüsteemi nii töötlevale tööstusele kui ka high-performance computing (HPC) andmekeskustele.

Palju Enefit Tehnoloogia-parkides täna juba kliente on ning palju neid veel juurde mahuks?

Huvi tehnoloogiapargi teenuste vastu on suur, krunte ja vakantseid tootmispindu on vaatamas käinud potentsiaalsed kliendid nii Baltiriikidest, Skandinaaviast, Venemaalt kui mujalt. Meie kliendid on väga erinevad. Näiteks Jaapani investorite taustaga ettevõte Blockhive tegutseb eelpool nimetatud HPC-tehnoloogia sektoris. Blockhive arendab rakendusi innovaatilisele blockchain-tehnoloogiale – sisuliselt on tegemist unikaalse serveripargiga. Meie juures on oma tootmist käivitamas ka töötleva tööstuse ettevõte, mis toodab ökoloogilisest kodumaisest toormest – põhust – seinakatteid, paneele ja muid materjale.

Kokku on Enefit Tehnoloogia-parkidel praegu üle 10 kliendi, kelle prognoositav aastane elektritarbimine on pärast tootmise käivitamist kokku ligimale 100 GWh aastas.

Hea teada

Enefit Tehnoloogipargid

  • Parim energia varustuskindlus ja soodne elektrienergia hind
  • Välja arendatud taristu ja head logistikaühendused nii raudtee kui sadamatega
  • Sobib hästi töötleva tööstuse ettevõtetele ning teistele energiaintensiivsetele ettevõtetele, näiteks andmekeskused (HPC – High Performance Computing)
  • Võimalik kasutada olemasolevaid hooneid või rajada arendamisvalmis kruntidele uusi, mis jäävad otseliini ehitusulatusse
  • Suurenergeetika kõrvalsaaduste ja infrastruktuuri kasutusvõimalus: gaas, põlevkivituhk, lubjakivi, tööstuslik aur, jahtusvesi, keskküttesoojus
  • Piirkonnas konkurentsivõimeline haritud ja kogemustega tööjõud
  • Info: technologyparks@enefit.com

 

Sildid: Eesti Energiaenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti viis Euroopa lähemale puhtamale energiale

Järgmine artikkel

Mida Eesti erakonnad meie energiapoliitikast arvavad?

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris viimaste aastate põlevkivi müügirekordi müües enam kui 100 000 tonni jagu põlevkivi.
Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris põlevkivi müügirekordi

07/02/2023
Kristi Tölp teab, et tööstusautomaatika lahendused aitavad kokku hoida ettevõtete aega ja raha. Foto: Electromatix
Ettevõte

Tänapäev tööstusettevõttes: masinate taltsutamine IT abil

10/10/2022
Järgmine artikkel
Eesti erakondade vastused seoses energiapoliitikaga

Mida Eesti erakonnad meie energiapoliitikast arvavad?

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!