Mida Eesti erakonnad meie energiapoliitikast arvavad?

Allpool Isamaa, Keskerakonna, Reformierakonna ning Vabaerakonna seisukohad. EKRE seisukohad on erakonna poliitikanõuniku Urmas Espenbergi sõnul veel ebaselged ning seetõttu vastamisest loobuti, samuti loobus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond omapoolsest kommentaarist. Vastuseid ei õnnestunud saada ka liikumiselt Eesti 200 ning erakonnalt Eestimaa Rohelised.

ISAMAA

Meie jaoks on oluline energiajulgeolek ja isemajandav Eesti, mis tähendab ka võimet osaleda energiakaubanduses. Energeetika on üks Eesti majanduse võtmevaldkondi, sest meie energiasektoril on arvestatav tootmise ja ekspordi kasvatamise arenguvaru, mille realiseerimiseks on vaja investeeringuid soodustavat maksukeskkonda.

Eelmiste riigikogu valimiste eel seadsime sihiks elektri aktsiisimaksu diferentseerimise suurtarbijatest tööstusettevõtetele. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab elektri suurtarbijatele kehtima madalam aktsiisimäär. Ettevõtted, millele väljastatakse soodusaktsiisi kasutamise luba 2019. aasta jooksul, saavad taotleda 2018. aasta tarbimise eest osalist aktsiisitagastust. Sellega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90 protsenti.

Energiapoliitika esimene siht peab olema energia varustuskindlus. Toetame plaani, mille kohaselt tuleb 2025. aastaks lülitada Baltimaade elektrisüsteem sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastaks 2020 rajatakse kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Lääne-Eestit läbiv liin võimaldab integreerida sealset tuuleenergia tootmisvõimsust, parandada saarte varustuskindlust ja hoida arvestatavat kaubanduslikku võimsust nii Soome kui Läti suunal.

Tähtis on ka efektiivne energiakasutus, et toodetud või imporditud energia oleks maksimaalselt väärindatud. Sellesse panustamine tähendab ka riigi toel majade ja energiatrasside soojustamist ning paremat transpordikorraldust. Selle eest oleme valitsuses ka seisnud.

KESKERAKOND

Majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees Kadri Simson:

Energiahind on küsimus, mis puudutab kõiki – nii era- kui suurtarbijaid. Seetõttu peame vajalikuks langetada elektrihinda nende võimaluste piires, mida riik saab otseselt mõjutada. Tänane valitsus on juba ette võtnud võrgutasude langetamise. Viimase kolme aasta jooksul on Eleringi võrgutasu langenud 11,1%, Elektrilevi võrgutasu 7,6% ja taastuvenergiatasu 7,3%. Me jätkame seda suunda ka edaspidi.

Lisaks soovime langetada elektriaktsiisi. Meie ettepanek on vähendada elektriaktsiis tänaselt 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni elektrienergia kohta, mis on ka EL-i lubatud miinimummäär. Seda kasutavad näiteks ka Läti ja Leedu.

Jätkuvalt tuleb ellu viia uuendusi, mis aitaksid meie ettevõtjaid ja parandaksid riigi konkurentsivõimet. Selleks, et Eesti püsiks konkurentsis suurte välisinvesteeringute saamisel ning meie ettevõtted saaksid laieneda, tuleb tagada energiamahukatele ettevõtetele tootmissisend, mis kindlustab nende konkurentsivõime naaberriikidega. Otseliini regulatsiooni leevendamine ja elektriaktsiisi vähendamine elektrointensiivsetele suurtarbijatele on selles osas esimesed sammud, mis aga ei tohi jääda viimasteks, sest konkurents on tihe.

Kolmanda ideena tooksime välja Elektrilevi võrguühenduseta elektrilahenduste projekti toetamise maapiirkondades. Eesti on hajaasustatud riik, kus elektri tarbimine liinikilomeetri kohta on üks väiksemaid Euroopas. Uued tehnoloogiad võimaldavad ehitada keskustest eemal olevatele tarbimiskohtadele oma tootmisvõimekuse, mis tagab varustuskindluse oluliselt madalamate investeeringukuludega kui traditsioonilise elektriliini paigaldamine. Nutikaid lahendusi tuleb igati soodustada.

REFORMIERAKOND

Keit Pentus-Rosimannus:

Rõhutan esmalt meie jaoks olulist põhimõtet Euroopa tasandil – Eesti peab olema tõsiseltvõetav eestkõneleja Euroopa energiaturu mitmekesistamisel ja Venemaast gaasisõltuvuse vähendamisel. Tõenäoliselt on järgmise nelja aasta olulisim ülesanne rahulikult läbi mõelda ja valmis teha ka põlevkivienergeetikast väljumise strateegia, kaasates parimaid eksperte, teadus- ja tehnoloogiateavet.
Kolm algatust:

• Kuna Ida-Virumaa on pea täielikult põlevkivitööstuse keskne, on põlevkivienergeetikast väljumise eelduseks Ida-Virumaa tulevikuprogrammi loomine. Kuidas järgmise kolmekümne aastaga väljuda põlevkivielektri tootmisest selliselt, et töökohad asenduvad ja kogu piirkond tervikuna võidab, see saab olema koostöös ettevõtjate, ülikoolide, kohalike inimestega tehtava programmi sisuks.
• Eesti jaoks on oluline Põhja- ja Baltimaade ühine elektriturg. Sealt edasi tuleb samm-sammult liikuda ühtse Mandri-Euroopa elektrivõrgu suunas. Detsentraliseeritud tootmise arendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks on hädavajalik ka kodumaiste jaotusvõrkude kaasajastamine. Praegu kuulub elektri jaotusvõrk Eesti turgu valitsevale Eesti Energiale. Selline olukord on loonud turul olulise konkurentsieelise ühele, väga suurele ettevõttele. Taoline konkurentsiolukorra moonutamine on aga lõppastmes kahjulik tarbijale. Peame oluliseks jaotusvõrgu lahutamist turgu valitsevast Eesti Energiast, et selle kaudu anda turule selgust juurde ja tagada kõigile elektritootjaile võrdsed tingimused.
• Kolmas teemaplokk puudutab energiasäästu. Majanduse ja ka üksikute ettevõtmiste konkurentsivõimet mõjutab järjest rohkem, kui energiamahukas see on. Uute ettevõtmiste rajamisel on energiasäästu vajadusega võimalik kohe arvestada, olemasolevate puhul tuleb aga sageli asju ümber sättida. 10% suurem energiasääst tööstuses aitaks vähendada CO₂-emissioone hinnanguliselt 10,2%, aga tooks lisaks ka olulise kulude kokkuhoiu. Seetõttu on meil kavas rakendada tööstuse energiaefektiivsuse pakett, samuti tuleb jätkata hoonetele mõeldud energiasäästuprogrammiga. Selleski on võimalik olulist mõju saavutada: 1% paranemist aastas toob aastaks 2030 kaasa emissioonide vähenemise 9,3%.

EESTI VABAERAKOND

Keskkonna- ja energeetikatoimkonna juht Jaanus Ojangu:

• Elektrienergiale kehtestatud aktsiisid samale tasemele naabritega. Elektriaktsiisidega majanduse turgutamine on oluliselt ohtlikum alkoholi aktsiisidest, kuna need viivad Eestist tegeliku majanduse välja. Tootmise sisenditele maksude kehtestamine on hukutav igale tootvale ettevõttele. Praegu on meie aktsiisid elektrile ühed kõrgemad Euroopas.
• Lihtsustatud ja kiired liitumisprotsessid uutele ettevõtetele koostöös valitsuse vastavate toetustega. Lisaks kallile energiale on väga kõrged ja läbipaistmatud ka võrguülekandetasud. Olukorras, kus Eesti Energia omab suuri investeeringuportfelle kütuse tootmise vallas, peaksid need kaks valdkonda olema täielikult eraldatud ja ülekandetasud olema läbipaistvad. Tootmise ja maaelu edendamiseks peab riik suurendama lisameetmeid uute liitumiste soodustamiseks ja toetamiseks ka kaugemal suurtest keskustest. See tekitaks investoritel ja elanikel usaldust riigi vastu ja turvatunde, et nad on oodatud. Praegu teevad võrguettevõtted kõik, et jälgida norme ja ettekirjutusi, mis võimaldaks liitumistega venitada ja võimalusel liitujaid hoopis eemale peletada.
• Uute tootmisvõimsuste planeerimine: kui palju, kuhu ja millisel kütusel töötavaid jaamu oleks Eestile vaja. Kas ja kui palju põlevkivienergeetikat Eesti välja kannatab. Eesti energeetika tulevik saab rajaneda üksnes mitmekesisusel ja hajutatud toomisel. Tootmine tuleb hajutada nii, et meil oleks nii suuremaid jaamu, mis suudavad koormust reguleerida ja sagedust hoida, kui ka taastuval energial põhinevaid hajapaiknemisega päikese- ja tuulefarme. Eesti vajab juurde energiatootmisega tegelevaid ettevõtteid: riigi toetuseta ja heakskiiduta ei hakka ükski investor nii suuri investeerimisotsuseid tegema.