• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mida Eesti erakonnad meie energiapoliitikast arvavad?

autor: KADRI TAMM
september 2018
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2018
Eesti erakondade vastused seoses energiapoliitikaga

Foto: Pixabay

Augustis saatis TööstusEST-i toimetus Eesti erakondadele küsimuse palvega nimetada kolm konkreetset tegevust, mida soovitakse ellu viia seoses energiapoliitikaga.

Allpool Isamaa, Keskerakonna, Reformierakonna ning Vabaerakonna seisukohad. EKRE seisukohad on erakonna poliitikanõuniku Urmas Espenbergi sõnul veel ebaselged ning seetõttu vastamisest loobuti, samuti loobus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond omapoolsest kommentaarist. Vastuseid ei õnnestunud saada ka liikumiselt Eesti 200 ning erakonnalt Eestimaa Rohelised.

ISAMAA

IsamaaMeie jaoks on oluline energiajulgeolek ja isemajandav Eesti, mis tähendab ka võimet osaleda energiakaubanduses. Energeetika on üks Eesti majanduse võtmevaldkondi, sest meie energiasektoril on arvestatav tootmise ja ekspordi kasvatamise arenguvaru, mille realiseerimiseks on vaja investeeringuid soodustavat maksukeskkonda.

Eelmiste riigikogu valimiste eel seadsime sihiks elektri aktsiisimaksu diferentseerimise suurtarbijatest tööstusettevõtetele. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab elektri suurtarbijatele kehtima madalam aktsiisimäär. Ettevõtted, millele väljastatakse soodusaktsiisi kasutamise luba 2019. aasta jooksul, saavad taotleda 2018. aasta tarbimise eest osalist aktsiisitagastust. Sellega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90 protsenti.

Energiapoliitika esimene siht peab olema energia varustuskindlus. Toetame plaani, mille kohaselt tuleb 2025. aastaks lülitada Baltimaade elektrisüsteem sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastaks 2020 rajatakse kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Lääne-Eestit läbiv liin võimaldab integreerida sealset tuuleenergia tootmisvõimsust, parandada saarte varustuskindlust ja hoida arvestatavat kaubanduslikku võimsust nii Soome kui Läti suunal.

Tähtis on ka efektiivne energiakasutus, et toodetud või imporditud energia oleks maksimaalselt väärindatud. Sellesse panustamine tähendab ka riigi toel majade ja energiatrasside soojustamist ning paremat transpordikorraldust. Selle eest oleme valitsuses ka seisnud.

KESKERAKOND

Keskerakond

Majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees Kadri Simson:

Energiahind on küsimus, mis puudutab kõiki – nii era- kui suurtarbijaid. Seetõttu peame vajalikuks langetada elektrihinda nende võimaluste piires, mida riik saab otseselt mõjutada. Tänane valitsus on juba ette võtnud võrgutasude langetamise. Viimase kolme aasta jooksul on Eleringi võrgutasu langenud 11,1%, Elektrilevi võrgutasu 7,6% ja taastuvenergiatasu 7,3%. Me jätkame seda suunda ka edaspidi.

Lisaks soovime langetada elektriaktsiisi. Meie ettepanek on vähendada elektriaktsiis tänaselt 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni elektrienergia kohta, mis on ka EL-i lubatud miinimummäär. Seda kasutavad näiteks ka Läti ja Leedu.

Jätkuvalt tuleb ellu viia uuendusi, mis aitaksid meie ettevõtjaid ja parandaksid riigi konkurentsivõimet. Selleks, et Eesti püsiks konkurentsis suurte välisinvesteeringute saamisel ning meie ettevõtted saaksid laieneda, tuleb tagada energiamahukatele ettevõtetele tootmissisend, mis kindlustab nende konkurentsivõime naaberriikidega. Otseliini regulatsiooni leevendamine ja elektriaktsiisi vähendamine elektrointensiivsetele suurtarbijatele on selles osas esimesed sammud, mis aga ei tohi jääda viimasteks, sest konkurents on tihe.

Kolmanda ideena tooksime välja Elektrilevi võrguühenduseta elektrilahenduste projekti toetamise maapiirkondades. Eesti on hajaasustatud riik, kus elektri tarbimine liinikilomeetri kohta on üks väiksemaid Euroopas. Uued tehnoloogiad võimaldavad ehitada keskustest eemal olevatele tarbimiskohtadele oma tootmisvõimekuse, mis tagab varustuskindluse oluliselt madalamate investeeringukuludega kui traditsioonilise elektriliini paigaldamine. Nutikaid lahendusi tuleb igati soodustada.

REFORMIERAKOND

ReformierakondKeit Pentus-Rosimannus:

Rõhutan esmalt meie jaoks olulist põhimõtet Euroopa tasandil – Eesti peab olema tõsiseltvõetav eestkõneleja Euroopa energiaturu mitmekesistamisel ja Venemaast gaasisõltuvuse vähendamisel. Tõenäoliselt on järgmise nelja aasta olulisim ülesanne rahulikult läbi mõelda ja valmis teha ka põlevkivienergeetikast väljumise strateegia, kaasates parimaid eksperte, teadus- ja tehnoloogiateavet.
Kolm algatust:

  • Kuna Ida-Virumaa on pea täielikult põlevkivitööstuse keskne, on põlevkivienergeetikast väljumise eelduseks Ida-Virumaa tulevikuprogrammi loomine. Kuidas järgmise kolmekümne aastaga väljuda põlevkivielektri tootmisest selliselt, et töökohad asenduvad ja kogu piirkond tervikuna võidab, see saab olema koostöös ettevõtjate, ülikoolide, kohalike inimestega tehtava programmi sisuks.
  • Eesti jaoks on oluline Põhja- ja Baltimaade ühine elektriturg. Sealt edasi tuleb samm-sammult liikuda ühtse Mandri-Euroopa elektrivõrgu suunas. Detsentraliseeritud tootmise arendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks on hädavajalik ka kodumaiste jaotusvõrkude kaasajastamine. Praegu kuulub elektri jaotusvõrk Eesti turgu valitsevale Eesti Energiale. Selline olukord on loonud turul olulise konkurentsieelise ühele, väga suurele ettevõttele. Taoline konkurentsiolukorra moonutamine on aga lõppastmes kahjulik tarbijale. Peame oluliseks jaotusvõrgu lahutamist turgu valitsevast Eesti Energiast, et selle kaudu anda turule selgust juurde ja tagada kõigile elektritootjaile võrdsed tingimused.
  • Kolmas teemaplokk puudutab energiasäästu. Majanduse ja ka üksikute ettevõtmiste konkurentsivõimet mõjutab järjest rohkem, kui energiamahukas see on. Uute ettevõtmiste rajamisel on energiasäästu vajadusega võimalik kohe arvestada, olemasolevate puhul tuleb aga sageli asju ümber sättida. 10% suurem energiasääst tööstuses aitaks vähendada CO2-emissioone hinnanguliselt 10,2%, aga tooks lisaks ka olulise kulude kokkuhoiu. Seetõttu on meil kavas rakendada tööstuse energiaefektiivsuse pakett, samuti tuleb jätkata hoonetele mõeldud energiasäästuprogrammiga. Selleski on võimalik olulist mõju saavutada: 1% paranemist aastas toob aastaks 2030 kaasa emissioonide vähenemise 9,3%.

EESTI VABAERAKOND

Eesti VabaerakondKeskkonna- ja energeetikatoimkonna juht Jaanus Ojangu:

  • Elektrienergiale kehtestatud aktsiisid samale tasemele naabritega. Elektriaktsiisidega majanduse turgutamine on oluliselt ohtlikum alkoholi aktsiisidest, kuna need viivad Eestist tegeliku majanduse välja. Tootmise sisenditele maksude kehtestamine on hukutav igale tootvale ettevõttele. Praegu on meie aktsiisid elektrile ühed kõrgemad Euroopas.
  • Lihtsustatud ja kiired liitumisprotsessid uutele ettevõtetele koostöös valitsuse vastavate toetustega. Lisaks kallile energiale on väga kõrged ja läbipaistmatud ka võrguülekandetasud. Olukorras, kus Eesti Energia omab suuri investeeringuportfelle kütuse tootmise vallas, peaksid need kaks valdkonda olema täielikult eraldatud ja ülekandetasud olema läbipaistvad. Tootmise ja maaelu edendamiseks peab riik suurendama lisameetmeid uute liitumiste soodustamiseks ja toetamiseks ka kaugemal suurtest keskustest. See tekitaks investoritel ja elanikel usaldust riigi vastu ja turvatunde, et nad on oodatud. Praegu teevad võrguettevõtted kõik, et jälgida norme ja ettekirjutusi, mis võimaldaks liitumistega venitada ja võimalusel liitujaid hoopis eemale peletada.
  • Uute tootmisvõimsuste planeerimine: kui palju, kuhu ja millisel kütusel töötavaid jaamu oleks Eestile vaja. Kas ja kui palju põlevkivienergeetikat Eesti välja kannatab. Eesti energeetika tulevik saab rajaneda üksnes mitmekesisusel ja hajutatud toomisel. Tootmine tuleb hajutada nii, et meil oleks nii suuremaid jaamu, mis suudavad koormust reguleerida ja sagedust hoida, kui ka taastuval energial põhinevaid hajapaiknemisega päikese- ja tuulefarme. Eesti vajab juurde energiatootmisega tegelevaid ettevõtteid: riigi toetuseta ja heakskiiduta ei hakka ükski investor nii suuri investeerimisotsuseid tegema.

Sildid: Eesti erakonnadenergiapoliitika
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti Energia pakub klientidele oma ökosüsteemi

Järgmine artikkel

Tuleviku elektrivõrk ja taastuvenergia: kuidas edasi liikuda?

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Päikeseelektri tootmise buum paneb jaotusvõrgu võimekuse proovile. Tuleviku elektrivõrk ja taastuvenergia: kuidas edasi liikuda?

Tuleviku elektrivõrk ja taastuvenergia: kuidas edasi liikuda?

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!