Maailma Energeetikanõukogu avaldab igal aastal World Energy Issues Monitor raporti, kus kajastub energialiidrite hinnang peamistest keerukusi ja võimalusi pakkuvatest suundumustest energeetikasektori üleminekuajastul.
2018. aasta raport toob välja 9 globaalset, 6 regionaalset ja 38 riiklikku kaarti illustreerimaks probleemteemasid, mis mõjutavad energiamaastikku erinevates geograafilistes piirkondades. Raporti koostamiseks küsitleti rohkem kui 1200 energialiidrit, analüüsides 42 energiasektorit mõjutavat probleemteemat.
World Energy Issues Monitor kaart kajastab graafiliselt erinevate probleemteemade pakilisust, mõjukust (impact graafiku x-teljel) ja selle mõju ebamäärasust (uncertainty graafiku y-teljel). Eeltoodu baasil kujunevad välja prioriteetsed teemad, millega energialiidrid igapäevaselt tegelevad, kuid samuti ka potentsiaalselt mõjukad teemad, mis ebamäärasusest tulenevalt ei lase energialiidritel öösel magada.
Globaalsed trendid
Globaalselt kaardilt nähtub, et innovatsiooniga haakuvad teemad on peamine murekoht: digitaliseerimine, elektrienergia salvestamine, turudisain, detsentraliseeritud süsteemid ja taastuvenergialahendused. Seejuures tsentraalsete tehnoloogiate osas on tähelepanu vähenenud ning elektrihinna ja energia kättesaadavuse osas kindlustunne tõusnud. Samuti nähtub, et digitaliseerimise mõju kasv on toonud kaasa kiire alternatiivsete tehnoloogiate ühildumise, nagu näiteks taastuvenergialahendused, blockchain-tehnoloogia (IOT/blockchain), mobiilsed pilveteenused (mobile cloud) ning andmed ja tehisintellekt (data/AI).
Sellised arengud on liitnud tehnikaettevõtjaid ja tarkvarapro-grammeerijaid energeetikasektoriga, edendades väiketootjate (prosumer) tekkimist. Raporti kohaselt on Itaalia, Jaapan ja Hiina digitaliseerimise protsessi eesotsas, eristudes teistest riikidest seeläbi, et digitaliseerimist käsitletakse prioriteetse teemana ning selle ebamäärasust peetakse madalaks.
Viimase viie aasta jooksul on hajaenergeetika olulisus läbi digitaliseerimise ja taastuvenergialahenduste oluliselt kasvanud. Koos elektri salvestustehnoloogiate suurenenud mõjukusega annab see signaali taastuvenergialahenduste üleminekust nišitoodetest üheks energiabilansi põhikomponendiks. Elektrihind (electricity prices), USA poliitika (US policy) ja Hiina kasv (China growth), mis omavad olulist rolli globaalselt, on püsinud aastate kaupa konstantse mõjuga. Tuumaenergeetika on aga viie aasta võrdluses oluliselt oma osatähtsust globaalsel kaardil kaotanud, kuivõrd Euroopa ja Jaapan on võtnud suuna tuumaenergeetikast väljumiseks.
Euroopa trendid
Raporti Euroopa kaardi kohaselt juhib energeetikaarutelusid innovatsioon – andmed ning tehisintellekt (data/AI), samuti asjade internet ning blockchain-tehnoloogia (IOT/blockchain), digitaliseerimine (digitalisation) ning taastuv-energialahendused (renewable energies). Esmalt on näha tugevat suundumust detsentraliseeritud elektritootmise lahendustele, mida edendavad aktiivsemad tarbijad, konkurentsivõimeline majandus ja poliitiline toetus läbi taastuvenergialahenduste, mõjutatuna ka energiaefektiivsuse nõuetest. Nii ei ole üllatav, et blockchain-tehnoloogia, asjade internet ning andmed ja tehisintellekt on teemadena positsioneerunud tabelis kriitiliste ebamäärasuste alla. Need teemad toovad üksiti esile ka küberturvalisuse vajalikkuse, kasvava huvi elektrisalvestuse vastu ning vajaduse uue turudisaini järele.
Oluline muudatus on toimunud kliimamuutuse (climate change) probleemteema osas – varasemalt palju ebamäärasust põhjustanud teemast on Euroopas kujunenud prioriteetne tegevus. Tulenevalt muu hulgas Pariisi kliimakokkuleppest ja Euroopa Liidu heitmekaubandust puudutavatest seadusandluse muudatustest on energiasektori turuosalistel selgem arusaam tulevikust. Koos taastuv-energialahenduste ja energiaefektiivsusega on kõik kolm Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika sammast raporti Euroopa kaardil prioriteetsete tegevuste nimistus.
Sarnaselt globaalse kaardiga nähtub ka Euroopa kaardilt tsentraalsete lahenduste tähtsuse langus detsentraliseeritud taastuv-energialahendustega võrreldes. See ei vähenda tsentraalsete lahenduste tegelikku rolli ja osatähtsust energiatootmises, kuivõrd järgnevate dekaadide jooksul on need vajalikud varustuskindluse tagamiseks. Kuid sellegipoolest toob esile, et turuosaliste fookus on suunatud pigem uutele innovatiivsetele tehnoloogiatele.
Uut energiaturgu iseloomustab väga suur hulk varasid, nagu näiteks detsentraliseeritud tootmisseadmed, salvestusseadmed, tarbimise juhtimisseadmed, ning samuti ka palju turuosalisi, sh väiketootjad. Sellise muutuva turu toimimise tarvis on vaja kokku koguda väga palju andmeid ning nende paindlikuks haldamiseks tuleb leida digitaalseid võimalusi, mis tõstatavad küberkaitse vajalikkuse energeetikasektoris.
Üheks tehnoloogiliseks alustalaks on kujunemas energiasalvestus, millest sõltub väga tugevalt transpordisektori elektrifitseerimine ning soojusvarustus. Elektriautode kasvav turuosa ja sellega kaasnev uurimistöö ja arendus võib tuua kaasa olulisi muudatusi salvestustehnoloogias.
Eeltoodu valguses on ilmne, et tänane tsentraalsetele lahendustele üles ehitatud elektrituru mudel vajab muutmist. Uus energiaturg saab olema tugevalt mõjutatud ilmatundlikust elektritootmisest, mille toodangu marginaalkulu võib kohati olla null eurot. Uue turudisaini loomine on Euroopa kaardil prioriteetsete tegevuste seas.
Eesti trendid
Eestis on taastuvenergiatoetuste osas valitsenud pikalt ebamäärasus. Raporti koostamise ajahetkel puudus Euroopa Komisjoni kinnitus taastuvenergiatoetuste osas. Nüüd on vastav kinnitus väljastatud ning hiljuti võeti vastu ka seadusemuudatus, mis kindlasti vähendab taastuvenergiatoetustega kaasnevat ebamäärasust.
Kriitiliste ebamäärasuste seas omavad kaalukat rolli andmed ja tehisintellekt. Selle põhjus võib seisneda asjaolus, et paljud turuosalised räägivad tehisintellektist, kuid selle tegelik mõju jääb ebaselgeks.
Energiasalvestuse probleemteema ebamäärasus on tõenäoliselt tingitud taastuvenergialahenduste osakaalu kasvust ja elektriautodest, mis vajavad salvestusvõimsusi, stabiliseerimaks vahelduvat toodangut. Lisades eeltoodule võimalikud uued ärimudelid, mida energiasalvestus võimaldab, on lihtne mõista selle tähtsust.
Peamiste prioriteetsete tegevustena kajastuvad kaardil energiaefektiivsus, taastuvenergialahendused ning digitaliseerimine. Samuti regionaalne integratsioon ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus. Taastuvenergialahenduste olulisus viitab muutustele energiatootmises, kus taastuvenergialahendused on omandanud jääva positsiooni. Ebaselgeks on vaid jäänud see, kui kiire saab olema taastuvenergia osakaalu kasv.
Digitaliseerimise prioriteetsus tuleneb digitaliseerimise potentsiaalse väärtuse mõistmisest. Tulenevalt kaugloetavatele arvestitele üleminekust on toimunud edasiminek: jaotusvõrgu kadu on vähenenud 5,7%-lt aastal 2014 4,1%-le aastal 2017.
Sarnaselt digitaliseerimisele on ka regionaalne integratsioon end tõestanud tulenevalt NordPool elektribörsi abil saavutatud kulude kokkuhoiust. Digitaliseerimine, taastuvenergialahendused ja regionaalne integratsioon ühiselt loovad omakorda vajaduse uue turudisaini järele.
Võrreldes Eesti probleemteemade paiknemist globaalse kaardiga on ilmne, et digitaliseerimine on teema, mille osas Eesti on saavutanud edumaa. Arengukavade koostamisel ja ressursside suunamisel on oluline seda edumaad säilitada läbi teadusasutuste töö ja ettevõtluse. Digitaliseerimisega seonduvalt peab olema ka võimekus tagada küberkaitse. Küberkaitse potentsiaalset mõjukust hinnatakse kõikjal kõrgelt, mis annab selge signaali teema perspektiivist.
World Energy Issues Monitor raportist joonistub selgelt välja energeetikasektori kiirenev üleminek digitaalsetele, detsentraliseeritud ja dekarboniseeritud süsteemidele. Piirkondade lõikes on konkreetsete prioriteetsete tegevuste ja ebamäärasuste osas erinevusi, kuid turuosaliste üldine nägemus ja suundumus on ühine.
Hea teada
Maailma Energeetikanõukogu on ekspertteadmistele tuginev sõltumatu globaalne organisatsioon, mis edendab varustuskindla, taskukohase ja jätkusuutliku energeetikapoliitika kujundamist. Eesti Rahvuskomitee liitus Maailma Energeetikanõukoguga 1937. aastal ning liikmelisus taastati 1998. aastal. Eesti Rahvuskomitee liidab ühiseid väärtusi jagavaid teadusasutusi, ministeeriumeid, erialaliite ja ettevõtjaid.
