• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Mäeltküla tööstuspark

Läbida veel viimane miil

autor: AIN ALVELA
september 2018
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2018
Viimane miil

Fot: Pixabay

Praeguseks on suurem osa kiire interneti baasvõrgust (EstWin) ehk enam kui 6000 km põhivõrku riigi kulul maha pandud kohtadesse, kuhu ettevõtete ärihuvi ei ulatu. Lähema nelja-viie aastaga peaks välja ehitatama ka ühendused klientidega ehk viimane miil.

Baasvõrgu ehitamist koordineerinud Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) kuulutas märtsikuus välja hanke, mis kätkeb endas viimast 400 km baasvõrgust. Antud etapp baasvõrgu rajamisel tahetakse valmis saada 2019. aasta jooksul.

Kui see tehtud, jõuab ELASA seatud eesmärgini – viia kiire internet 98% Eestis paiknevatest majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest keskmiselt 1,5 km kaugusele. ELASA tegevus katab suurema osa riigi territooriumist, vaid Lõuna-Eestis toimetab analoogse eesmärgiga MTÜ Eesti Andmesidevõrk.

Kõrvu põhivõrgu rajamisega hakatakse selle küljest kaableid ka tarbijateni viima. Juunikuus kuulutas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) välja konkursi leidmaks ettevõte, kes hakkab riigi toetusel (20 miljonit eurot) rajama kiireid internetiühendusi kodudesse, kus teenus puudub, ei ole piisavalt kvaliteetne või kuhu sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul (nn valge ala). Liig oleks öelda, et need kohad mahuvad kõik määratluse alla ääremaa, aga peamiselt on ikkagi tegemist maapiirkondadega, kuhu äriettevõtetel puudub majanduslik huvi kiiret internetivõrku vedada.

Avalikul konkursil osalejad peavad esitama nõutud dokumendid TJA-le kinnises ümbrikus paber- või digitaalkujul hiljemalt 14.09.2018. Ettevõte, mis juurdepääsuvõrgud välja ehitab, peab võimaldama nende võrkude kasutamist kõikidel sideoperaatoritel-teenusepakkujatel võrdsetel alustel.

Haruliinide ehitamine

Kiire interneti baasvõrk, Eesti kaart, viimane miil
Kiire interneti baasvõrk. Allikas: ELASA

Elektri-, side- ja gaasivõrkude projekteerimisele, ehitamisele ning hooldamisele spetsialiseerunud, kunagisest Eesti telefonist ja hiljem sidevõrguettevõttest Eltel välja kasvanud AS Connecto Eesti on praegusest uuest lairiba baasvõrgust välja ehitanud kõvasti üle poole.

Connecto telekomi valdkonna Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Aivar Hein märkis, et kõigepealt viiakse läbi n-ö suur hange ligipääsuvõrkudele haldaja leidmiseks. Connecto järjekord töödesse sekkuda saabub siis, kui hanke võitja hakkab otsima võrgu väljaehitajat, sest võrgu haldaja seda ise üldjuhul ei tee.

„ELASA on ehitanud üle 6000 kilomeetri põhitrassi, millel liitumispunktid potentsiaalsetest liitujatest kuni 1,5 kilomeetri kaugusel. Nüüd hakatakse viimase miili käigus neid haruliine klientidele kodudesse viima,” selgitas Hein. „Esimesed jupid jõutakse ehk juba sel aastal teha, aga kogu töö peaks kestma ikka järgmised neli-viis aastat.”

Ta lisab, et kui viimase miili haldajaks saab näiteks Elektrilevi, siis saab kontseptsioon olema umbes sama, mis põhivõrgu rajamise puhul. Ainult selle vahega, et Elektrilevil madalpinge elektriliinide haldajana on õhuliin juba olemas. Selle külge on suhteliselt lihtne riputada mikrotoru, mille sisse puhutakse optilise kaabli kiud vastavalt konkreetses piirkonnas asuvate liitujate arvule.

Hein hindas, et kuigi praeguseks väljaehitatud põhivõrk katab suurema osa Eestist, kulgeb peamiselt suurte magistraalteede ääres ja on võimeline varustama suuremaid asulaid ja väikelinnu, siis iga metsatalu või kusagil kõrvalises kohas asuva külakeseni ei pruugi liinid jõuda. Ehk et haruliin tuleks ehitada paljude kilomeetrite pikkune, tarbijaid aga oleks selle liini otsas vaid mõni üksik.

Aga mida ülikiire internet kasutajale tehniliselt tähendab, võrreldes näiteks õhu kaudu kulgeva võrgusignaaliga?

Õhuvõrgust märksa kindlam

„Kui hästi lihtsalt öelda, siis optiline ühendus on ikkagi püsiühendus, kaablis on valgussignaal, mis on katkematu. Kõik, mis liigub üle õhu, sõltub aga väga paljudest asjaoludest – ilmastikust, looduslikest tingimustest, maastikust, seda iseäranis kuppelmaastikuga Lõuna-Eestis. Juba väike metsatukk võib signaali levimist mõjutada,” iseloomustas Hein. „Lisaks sõltub traadita ühendus ka kasutajate arvust, kes samaaegselt võrgus on. 4G-ühendus võib ju ideaalis suhteliselt kiire olla, aga kui kasutajate kontsentratsioon ühel hetkel suureneb, tekib sidega probleeme. Eks aasta-aastalt läheb ka õhu kaudu leviv võrk paremaks ja eeldatakse, et kui tuleb 5G, siis peaksid sellised mured ära kaduma.”

Kui võrrelda vasktraadiga, on kõige suurem erinevus andme-edastuse kiiruses. Optilises kaablis liigutab andmeid valgussignaal, vasktraadis elektrisignaal. Viimasele seavad traadi parameetrid oma piirangud, mistõttu kiirused ei saa olla suuremad 300 megabitist sekundis. Optilise kaabli puhul räägitakse praktikas juba kümnest gigabitist sekundis, laboritingimustes on saavutatud veelgi suuremaid kiirusi.

Selline kaablivõrk on ka suhteliselt töökindel ehk sama kindel, kui elektriliin ise. Seda võib kahjustada vaid mehaaniliselt – liinile langev puu, tormituul või midagi muud säärast. Ja lõppkokkuvõttes saab ikkagi kõik alguse elektrist – kui pole elektrit, ei tööta ka võrguterminalid.

Mis viimase miili väljaehitamise hinda puudutab, siis Aivar Heini sõnul peab konkursi võitja ilmselt arvestama ikkagi ka omafinantseeringu vajadusega. Ka teised sidevõrkude paigaldamise spetsialistid on avaldanud arvamust, et 20 miljoni eest saaks paigaldada vaid põhitrassist saja meetri kaugusele ulatuvaid juppe. „Seda võib kindlasti öelda, et selle raha eest igasse talusse optiline kaabel ei jõua,” nentis ta. „Kui põhivõrku ehitati, siis selle maksumuseks kujunes keskmiselt 8–9 eurot meeter. Kui paigaldada haruvõrk elektriliinitaristule, siis vähemalt teoreetiliselt peaks selle ehitamine tulema odavam.” Osa raha tuleb muidugi ka liitumistasudest, mille eest klient saab endale piltlikult öeldes internetipistiku tuppa. Optilised terminalid, ruuterid ja muu vajaliku paigaldab hiljem tarbimiskohta juba sideoperaator vastavalt sellele, millise teenuse klient tellib.

Annab hoogu asjade internetile

Aivar Hein ei usu, et kui Eestit hakkab katma püsiühendusena toimiv lairibavõrk, siis praegustel õhu kaudu teenust pakkuvatel ettevõtetel leib laualt üldse ära kaob. Kusagil osutub see ikkagi vajalikuks, näiteks nende puhul, kes internetti harva ja väikeses mahus kasutavad ning rahulduvad vaid üle õhu kättesaadavate vabalevi telekanalitega. „Kuigi soovi kiire internetivõrguga liituda on avaldanud ligi 70 000 inimest, on elu näidanud, et kui jõuab kätte raha maksmise aeg, siis paljud loobuvad,” ütles Hein. „Loomulikult avarduvad inimeste võimalused tänu lairibavõrgule. Kui rääkida asjade internetist ja tarkadest majadest, siis optilise kaabliga koju tulev võrguühendus annab sellistele arengutele kindlasti hoogu juurde.”

Täna on riigiettevõte Elektrilevi teada andnud, et on huvitatud viimase miili taristu haldamisest. Telial on plaanis lähematel aastatel sidevõrkudesse investeerida 50 miljonit eurot, Elektrilevi kava on veelgi ambitsioonikam. Riik on arvestanud kogu Eesti tõhusalt toimiva netivõrguga katmiseks kokku 70 miljonit eurot eelarveraha, kokku peaks selleks kuluma 170 miljoni euro kandis nii riigi kui erainvestorite raha.

Elektrilevi katsetab elektri- ja sidevõrgu ühildamist

Elektrilevi alustas koos ehituspartneriga Corle aprillis elektri- ja sidetööde pilootprojekti Tallinnas Veskimetsas, mille käigus jõuab kiire interneti lairibaühendus ligi 500 majapidamiseni.

Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus kinnitas, et esimese laine liitujad said ühenduse valmis juuli lõpuks. Septembri alguses avanesid liitumise võimalused n-ö teisele lainele.

Veskimetsa tööd ühildati elektrivõrgu uuendamisega, mis tõi mõlema võrguteenuse seisukohalt efektiivsust ja kulusäästu. „Veskimetsa on sidevõrgu rajamise esimene pilootprojekt ja selleks hästi sobiv asukoht, kuna annab hea ülevaate, milline on kiire interneti võrgu ehitamise eripära tiheasustusega piirkonnas koosmõjus elektrivõrgutöödega,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. „Järgmiste pilootprojektidega katsetame sidevõrgu rajamist teistsugustes tingimustes, sealhulgas hajaasustusega piirkondades.“

Veskimetsa piirkonnas kiiret internetivõrku ehitama hakkav ettevõte Corle on varem elektri- ja sidevõrku koos ehitanud Soomes.

„Kahe võrgu ühisehitus nõuab nii elektri- kui ka sidevõrgu spetsialistide koostööd optimaalseima insenertehnilise lahenduse leidmiseks,” kirjeldab Corle juhatuse liige Priit Uuemaa esile kerkivaid väljakutseid, mida elektri- ja sidevõrgu koos rajamine esitab. „Samuti peavad omavahel kokku sobima valitud materjalid ja paigaldamise tehnoloogiad.“

Veskimetsa kiire interneti võrgu ehitamise pilootprojekt on osa Elektrilevi soovist rajada Eestis avatud sideturg, mis kasutab kiire interneti kohale toomiseks elektritaristut, kusjuures selle taristu abil saavad teenust pakkuda kõik sideoperaatorid. Elektrilevi haldab Eestis ligi 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.

Kiire internetivõrguga liitumise ühekordne hind on Veskimetsas kliendile 240 eurot.

 

Sildid: energeetikainternetviimane miil
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Energeetikasektor, kuhu tüürid?

Järgmine artikkel

Kundas toodetakse biometaani

Seotud artiklid

Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamus valitsuse lähteseisukohtade osas. Põlevkivikarjäär Ida-Virumaal. Foto: EKL
Euroopa Liit

Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamus valitsuse lähteseisukohtade osas

26/01/2021
Eesti Elektritööstuse Liit suurendas liikmeskonda. Foto: Shutterstock
Energeetika

Eesti Elektritööstuse Liit laiendas liikmeskonda ja kaasas kompetentsi

15/01/2021
Toftani juht Martin Arula märgistab hakkimiseks toodud puitu. Puidutööstused keskkonnasõbralikku energiat tootmas. Foto: Scanpix/Tomi Saluveer/LEPM
Energeetika

3 kogemust puidutööstusest: miks toota endale keskkonnasõbralikku energiat

15/12/2020
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Energeetika

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

15/12/2020
Järgmine artikkel
Biogaasi tootmine Kundas. Foto: HarryTiits

Kundas toodetakse biometaani

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2021
Elbest

Sisuturundus

Forklift akutõstuk

Tulevik on akutõstukite päralt

02/02/2021
Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektriturg elektroonikatööstus energeetika energia energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM poliitika põlevkivi seadus sisuturundus SLO Electricity 2018 sündmus taastuvenergia tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstus 4.0 ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Küpsised

TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!