• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Eesti idufirma Proctera pälvis Swedbanki, TalTechi ja Tehnopoli toetatud Prototroni fondi rahastuse.

    Tootmise hanketarkvara arendav Eesti idufirma Proctera ujub AI-buumis vastuvoolu ja pälvis Prototroni rahastuse 

    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Töötleva tööstuse tootmismaht on langenud neli kuud järjest

    Juunis Nürnbergis toimunud konverents „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“. Foto: Bayern Innovativ

    PCB on uus roheline kuld: Saksa tööstusjuhid hoiatavad, et Euroopa järgmine kitsaskoht ei ole enam kiip, vaid trükkplaat

    Raul Kirsimäe. Foto: Jake Ferra

    Swedbanki tööstusuuring: töökohti tuleb juurde, kuid sobivaid töötajaid napib

    Swedbanki masina- ja metallitööstuse juht Marko Keerd. Foto: Jake Ferra

    Masina- ja metallitööstus otsib uut hingamist insenerteadmistest ja ekspordist

    Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo. Foto: Jake Ferra

    Swedbanki tööstusuuring: puidutööstuse järgmine kasv tuleb Kesk- ja Lääne-Euroopast

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Eesti idufirma Proctera pälvis Swedbanki, TalTechi ja Tehnopoli toetatud Prototroni fondi rahastuse.

    Tootmise hanketarkvara arendav Eesti idufirma Proctera ujub AI-buumis vastuvoolu ja pälvis Prototroni rahastuse 

    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Töötleva tööstuse tootmismaht on langenud neli kuud järjest

    Juunis Nürnbergis toimunud konverents „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“. Foto: Bayern Innovativ

    PCB on uus roheline kuld: Saksa tööstusjuhid hoiatavad, et Euroopa järgmine kitsaskoht ei ole enam kiip, vaid trükkplaat

    Raul Kirsimäe. Foto: Jake Ferra

    Swedbanki tööstusuuring: töökohti tuleb juurde, kuid sobivaid töötajaid napib

    Swedbanki masina- ja metallitööstuse juht Marko Keerd. Foto: Jake Ferra

    Masina- ja metallitööstus otsib uut hingamist insenerteadmistest ja ekspordist

    Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo. Foto: Jake Ferra

    Swedbanki tööstusuuring: puidutööstuse järgmine kasv tuleb Kesk- ja Lääne-Euroopast

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Quo vadis elektritööstus?

autor: TÕNIS VARE, EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT
september 2018
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2018
Quo vadis eletritööstus?

Vähem kui aasta tagasi avaldasid Euroopa elektritööstused esmakordselt pikaajalise elektritööstuse nägemuse, mille kohaselt panustab sektor ise oma tegevusega puhtale energiale üleminekusse.

Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht
Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Ühtse tulevikuvisiooni väljakuulutamine seadis siduva eesmärgi luua üheskoos konkurentsivõimelisem Euroopa majandus, mida toetab keskkonda vähimal määral koormav energiatõhus elektrisüsteem. Seega üleminek puhtamale energiale aitaks saavutada Euroopa majanduse dekarboniseerimise, kus elektril energiakandjana on kanda põhiline roll.

Sebacom

Sellega võtsid Euroopa elektritööstused endale rolli olla puhtama energiatootmise eestvedajad, kes investeerivad digitehnoloogia arengusse, et saaks toimuda säästlik üleminek puhtamale energiatootmisele. Selle tulemusena muutub energiasüsteem kiiremini reageerivaks, paindlikumaks ja tõhusamaks ning ka keskkonnasõbralikumaks.

Tulevikuvisioon kutsub ka sidusrühmi tunnustama kliimasõbralikku ja mõistliku hinnaga elektritootmist ning võtma elektritarbimises kasutusele energiatõhusad digitehnoloogiad, et elektritööstuse areng tekitaks positiivse sünergia ka teistesse valdkondadesse. Suuremas pildis vähendab energiatarbimise järkjärguline elektrifitseerimine energia kogutarbimist ning tõstab majanduse konkurentsivõimet.

Uutmoodi e-Eesti

Peame mõistma, et e-Eesti tähendab energiasõltumatut ja elektrit eksportivat riiki, mis tekitab mõjuvõimu regioonis ja annab arvestatava kaalukuse poliitikas. Juba täna on Eesti elektritööstus digitaliseerimises esirinnas ja sektoris toimuvad suuremahulised tehnoloogilised muutused, mis aitavad kiirendada üleminekut puhtamale energiale ja puhtamale keskkonnale.

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus on kasutusel kaugloetavad elektriarvestid. Selle tulemusena on kõige käegakatsutavamaks muutuseks tarbijate jaoks elektrinäidu teatamisest vabanemine ning võimalus juhtida oma elektritarbimise käitumist. Lisaks võimaldab elektrivõrgu digitaliseerimine ehk loodud tarkvõrk tuvastada võrgurikkeid elektrisüsteemis varasemast märksa kiiremini ning kogutud tarbimisandmete analüüs aitab võrguinvesteeringuid efektiivsemalt ehk ühiskonnale vähemkoormavalt suunata.

Hea teada

Euroopa Elektritööstuste Liit

EURELECTRIC esindab elektritööstuse ühiseid huve üleeuroopalisel tasandil. Need hõlmavad kõiki peamisi sektori, elektritootmise ja turgude, jaotusvõrkude ja klientide/tarbijate ning keskkonna ja kestva arengu küsimustega seotud probleeme. Eesti Elektritööstuse Liit on EURELECTRICu liige aastast 2004.

Samuti on Eesti elektritööstuses investeeritud suuremahuliselt puhtamasse elektritootmisse ja keskkonnanõuete täitmisse ning ellu rakendatud uusi juhitavate energiatootmiste tehnoloogiaid, mida elektrisüsteem vajab ja mille tulemusena on Eesti õhk puhtaim nii Euroopas kui maailmas. Ka paljud Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid on Eestis juba täidetud, sealhulgas on kokku lepitud siduv taastuvenergia eesmärk lõpptarbimise osas aastaks 2020. Uued energiapoliitilised eesmärgid, mis tulenevad värskest puhta energia paketist, vajavad vähest settimist ja lähitulevikus laiapõhjalist arutelu.

Energiapoliitiliselt on läbi arutatud ja kokku lepitud riigi pikemaajalistes strateegiates – vastu on võetud kliimapoliitika põhialused 2050, kinnitatud pikaajaline energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja põlevkivi arengukava aastaks 2030. Seega on Eesti elektritööstuse tulevikustsenaariumid kirjeldatud, ühiskondlik kokkulepe saavutatud ning eesmärgid seatud. Samas vajavad antud strateegiad kindlasti seiret, sest globaalsetel muutustel on mõju ka Eesti energeetikale ning muutuvate sisendite ülevaatamine annab võimaluse energiapoliitiliseks peenhäälestuseks.

Eesti elektritööstuse murelapseks on olnud viimasel ajal energiakandjate maksustamine, eelkõige elektri maksustamine, mille lõpphind ei ole konkurentsivõimeline. Kasvavad elektrihinnad on suur probleem majanduse konkurentsivõimele, automatiseerimine/digitaliseerimine areneb ja töökohad liiguvad riikidesse, kus elektritarbimise kogukulu on madalam. Eesti peab muutma oma elektri maksustamise poliitikat, et olla tööstuste jaoks pikaajaliselt konkurentsivõimeline asukohariik.

Täna kehtiv regulatsioon seda ei võimalda. Me peame mõistma, et elektri hinnakomponentide üldine tõus on tingitud peamiselt riigi enda fiskaalpoliitika meetmetest, millega on suurendatud elektriga seotud makse ja muid tasusid. Elektri koguhinna kasvul on otsene seos konkurentsivõimega, sest elektri hind kajastub toodete ja teenuste lõpphinnas ning selle kasv pärsib majanduse arengut ja uute tööstusinvesteeringute tegemist. Ka see üks aspekt elektritööstuses peab saama pikemaajalise kokkulepitud lahenduse, kuivõrd majanduse dekarboniseerimine eeldab konkurentsivõimelist elektri lõpphinda.

Suund puhtamale energiale

Eesti elektritööstus panustab juba ammu puhtamale energiale üleminekusse ja see on igapäevase tegevuse tavaline osa. Meie elektritootmine on muutunud ajas puhtamaks, keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks ning taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal on pidevalt kasvanud. Koos teiste riikide elektritööstustega panustame puhtamasse Euroopasse, sest puhtal ja nutikal energeetikal on tulevikuühiskonnas märkimisväärne roll, mis tagab kestva ja konkurentsivõimelise majanduse.

 

Euroopa elektritööstuse tulevikuvisioon

Lähtudes Pariisi kliimaleppest ning vajadusest tegeleda kliimamuutuste, õhu-saaste ja loodusvarade ammendumise probleemidega, seistes keset tohutuid muutusi, mis on tingitud tehnoloogiast, digitehnoloogiale üleminekust ja Euroopa klientide suuremast aktiivsusest ning teadvustades energiatõhususe olulisust ning vajadust pakkuda turvalisi ja säästlikke energialahendusi ning kaasajastada oma taristut, oleme meie, Euroopa elektritööstused, võtnud eesmärgiks anda oluline panus, et tagada ja säilitada

  • jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus, mis võib toetuda puhtale süsinikuvabale energiale, ning
  • nutikas, energiatõhus ja tõeliselt jätkusuutlik ühiskond kõigi Euroopa kodanike jaoks.

Usume, et elektri abil saame tagada:

  • Kasu tarbijatele. Enam kui sajand pärast elektripirnide ja -mootorite kasutuselevõttu jätkub elektrienergia pakutavate võimaluste areng. Elekter on meieni toonud valguse, kodumasinad, telekommunikatsiooni, arvutid ja paljud muud töövahendid, mis on moodsaid eluviise edasi viinud ja toetanud. See võimaldab meil peagi uute digitaalsete energiateenuste, süsiniku nullemissiooniga sõiduvahendite ja elamistingimuste ning ressursitõhusate tööstusprotsesside kaudu osa saada uudsest kasutuskogemusest.
  • Konkurentsivõime. Integreeritud ja hästi toimivad energiaturud koos täielikult optimeeritud tööstuse väärtusahelatega ning kaupade vähenev volatiilsus teevad elektrist eelistatuima valiku majandusprotsesside käitamiseks ja Euroopa konkurentsieelise suurendamiseks.
  • Energiajulgeoleku. Kuivõrd oleme aastakümneid sõltunud oma energia-, transpordi- ja tööstussektorites välistest energia-ressurssidest, saame kodumaise puhta elektri abil parandada oma kaubandusbilanssi ja vähendada sõltuvust Euroopa Liidu välisest energiakandjate impordist. See on kauaoodatud üleminek ressursipõhiselt majanduselt Euroopa tehnoloogiapõhisele majandusele.
  • Sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Üleminek elektrile toob linnade, kogukondade ja maapiirkondade jaoks kaasa vahetu ja tuntava muutuse – puhtama õhu ja parema tervise. Elekter on tänapäeval kõige mitmekülgsem kliimasõbralik energiaallikas.

Juhime säästlikku energiaüleminekut, mis on meie arvates kordumatu võimalus. Konkreetsemalt:

  • Investeerime puhtasse energiatootmisse ja üleminekut võimaldavatesse lahendustesse, et vähendada heitmeid ja püüelda aktiivselt eesmärgi poole tagada enne sajandi keskpaika süsinikuvaba elukeskkond, võttes arvesse mitmesuguseid lähtekohti ja peamiste üleminekuks vajalike tehnoloogiate kaubanduslikku kättesaadavust.
  • Muudame energiasüsteemi reageerimisvõimelisemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. See hõlmab taastuvenergia suuremat kasutust, digitehnoloogiale üleminekut, nõudlusreageeringut ja elektrivõrkude tugevdamist, et tagada nende toimimine klientide, linnade ja kogukondade jaoks vajalike platvormide ja toetajatena.
  • Kiirendame energiavaldkonna ümberkujundamist muudes majandussektorites, pakkudes transpordi-, küttemajandus- ja tööstussektorile üleminekuvahendina konkurentsivõimelist elektrit.
  • Kaasame jätkusuutlikkuse oma väärtusahela kõigisse lülidesse ning teeme kõik selleks, et toetada olemasolevate ressursside üleminekut süsinikuvabale ühiskonnale.
  • Loome uuendusi, et leida parimad ärimudelid ja murrangulised tehnoloogiad, mis on meie valdkonnas üleminekuks hädavajalikud.

Kutsume poliitikakujundajaid ja sidusrühmi:

  • Tunnustama järjest puhtama ja kliimasõbralikuma elektri juhtrolli Pariisi kliimaleppel põhinevate Euroopa kliima- ja energiakohustuste täitmisel ja aktiivselt toetama meetmeid, mis kiirendavad Euroopa klientide jaoks üleminekut konkurentsivõimelise hinnaga elektrile.
  • Edendama säästlikku energiaüleminekut suure süsinikuturu toel, mis pakub mõistlikku hinda ning suunab kliima- ja energiafinantseeringud üleminekut võimaldavatesse tehnoloogiatesse.
  • Kiirendama elektrienergiale üleminekut aruka ja senisest parema seadusandluse ja regulatsioonide kaudu ning toetama elu- ja tööstushoonetes puhaste kütte- ja jahutussüsteemide, puhta elektriga sõidukite ja tõhusamate tööstusprotsesside kasutuselevõttu.
  • Toetama kogu väärtusahela üleminekut digitehnoloogiale. Võtma kasutusele nutikad elektrivõrgud, mille eesmärk on integreerida tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tehnoloogiad ning soodustada klientide osalemist turvalisel, paindlikul ja kulusäästlikul viisil.
  • Tagama Euroopa energiasüsteemi südames hästitoimiva, täielikult integreeritud energiaturu, mis annaks investeeringute ligitõmbamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja tarnete turvalisuse tagamiseks õigeid signaale.
  • Toetama õiglast energiaüleminekut sotsiaalsete ja geograafiliste mõjude aktiivse juhtimise teel, tagades kõigi osapoolte õiglase panuse ning klientide andmekaitse, privaatsuse ja valikuvabaduse.

Seetõttu täidame endale seatud eesmärke täie pühendumusega ning kanname põnevusega juhtrolli selle eesmärgi saavutamisel.

 

Sildid: Eesti Elektritööstuse LiitenergeetikaEurelectric
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kaabliajastu uus peatükk!

Järgmine artikkel

Energeetikasektor, kuhu tüürid?

Seotud artiklid

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut pole ainult teadusasutus, vaid pakub oma laborites ka ettevõtjatele mitmesuguseid teenuseid.
Energeetika

Uudsed masinad ja tõrgeteta töötav elektrisüsteem saavad tuge teadlastelt

06/05/2026
Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Riik proovib taas korraldada tuuleparkide vähempakkumise. Pildil Paldiski tuulepark. Foto: Enefit Green
Energeetika

Riik proovib taas läbi viia tuuleparkide vähempakkumist    

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Maailma Energeetikanõukogu tulevikuvisioon

Energeetikasektor, kuhu tüürid?

Värske ajakirja trükinumber

TööstusEST mai 2026

Viimane ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Veho Mercedes-Benz keskuses töötab Mars Large õhk-vesi soojuspumpade kaskaad.

Kolm autokeskust, üks eesmärk: energiatõhus sisekliima

29/05/2026
ABB Jüri hoolduskeskus on suurim Baltikumis ja üks võimekamaid kogu Põhjamaades.

ABB hoolduskeskuses pakutakse Baltikumis ainsana mähiste vaakumsurveimmutust

05/05/2026
ABB uued IE6-klassi tööstusmootorid viivad energiatõhususe uuele tasemele.

ABB uued magnetivabad IE6 mootorid pakuvad kiiret tasuvusaega ja väiksemat jalajälge

05/05/2026
Teeme humanoidsed robotid kõigile kättesaadavaks: igus pakub määrdevabu komponente nagu näiteks sfäärilisi laagreid ja kaablikette, kuid ka terviklikke humanoidroboteid veebiplatvormil RBTX. Allikas: igus SE & Co. KG

Komponentidest humanoidideni: RBTX on muutunud soodsate automatiseerimisteenuste keskuseks

28/04/2026
Võidutöö esitlus Autodesk Fusion 2026 disainivõistlusel. Autorid: FS Team Tallinn (Hardi Hakk, Erik Kristo Kremm, Sten Sillandi).

Autodesk Fusion disainivõistlus 2026: koht, kus ideed saavad praktilise kuju

28/04/2026

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.