• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Rain Veinjärv: Auvere elektrijaam on insenertehniliste teadmiste kõrgtase

autor: JELENA DERBNEVA
september 2018
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2018
Rain Veinjärv

Rain Veinjärv.

Enefit Energiatootmise talituse juht Rain Veinjärv on karjääri jooksul tegelenud suuremahuliste tehniliste projektide elluviimisega, mis on andnud olulise panuse Eesti energeetikasse.

Veinjärve esimene mahukas projekt oli kahe põlevkiviploki moderniseerimine, mille tulemusena asendati vanad tolmpõletuskatlad uute efektiivsemate keevkihtkateldega, kuid karjääri pärliks on kindlasti Auvere elektrijaam, mis võeti vastu tänavu augustis. Omanikupoolset projektitiimi juhtinud Rain Veinjärv teab rääkida Eesti energeetika viimaste aastate suurima projekti kulgemisest, omapärast, rõõmudest ja muredest.

Rain, millal Sina projektiga liitusid?

Päris alguses, kui suur töö oli alles ees. Juba 2006. aastal alustasime projekti esimeste ettevalmistustöödega ja mahukate tehniliste spetsifikatsioonide ettevalmistamisega. 2007. aastal jätkasime uue energiakompleksi keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude hindamisega. 2008. aastal said mõlemad keskkonnamõjude aruanded heakskiidu ja 2009. aasta alguses kehtestati ka energiakompleksi detailplaneering. Põhimõtteline otsus kuni kahe uue keevkihtplokiga elektrijaama rajamiseks tehti 2009. aastal, kui võeti vastu „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“.

Elektrijaama ehitusleping sõlmiti 2011. aasta jaanuaris: algas huvitav ja pingeline periood. Auvere elektrijaam on kaasaegse insenertehnilise kompetentsi kõrgpunkt. Projektist võtsid osa väiksemal või suuremal moel kõik Enefit Energiatootmise tootmisega seotud kolleegid.

Kuidas iseloomustada neid seitset aastat, mille jooksul Auvere elektrijaam ehitati ja käivitati?

See oli huvitav, aga ka pingeline periood. Rutiini jaoks ruumi ei olnud. Paralleelselt Auvere ehitusega paigaldati aastatel 2009–2012 Eesti elektrijaama energiaplokkidele 3, 4, 5 ja 6 deSOx ehk väävlipüüdmis- ja aastatel 2013–2015 deNOx ehk lämmastikupüüdmisseadmed. Tänu deSox ja deNox seadmetele on vanade plokkide emissioonid puhtamad kui kunagi varem. Aga Auvere oli siiski kõik need aastad prioriteet number üks.

Milline Auvere elektrijaama ehituse etapp jäi enim meelde?

Esimene etapp, kui tühermaal hakati läbi viima kaevetöid, valati esimesed vundamendid ja hakkasid kerkima esimesed metallkonstruktsioonid, oli eriti positiivne. Aastate jooksul oli põnev jälgida, kuidas kerkisid erinevad hooned ja paigaldati suuregabariidilisi seadmeid ning kui katlasse tehti ka esimene tuli, siis oli see märk projekti lõpufaasi algamisest.

Kindlasti oli meeldejääv ka 2. mai 2015, kui elektrijaam sünkroniseeriti esmakordselt elektrivõrguga. Sel päeval saime kinnituse, et Auvere elektrijaama kõik süsteemid toimivad ja tundus, et jaama lõplik valmimine ei ole enam kaugel, kuigi ees oli veel vastutusrikkaid katsetusi ja seadistusi.

Meelde jäid ka mõned valusad tagasilöögid. Kuigi elektrijaam on olnud töös alates 2015. aasta maikuust, ei suutnud ehitatud elektrifilter tagada, et täisvõimsusel töötades ei ületaks jaam nõutud tolmu heitnorme.

Heitmetega seotud probleem oli ootamatu ja pani kogu tiimi proovile. Lahendus sai leitud ja partner ehitas täiendava kottfiltri, kuid see võttis omajagu aega. Täna on Auvere tolmuheitmed kaks korda madalamad kui Eesti Energia vanemates keevkihtplokkides.

Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW ning jaam suudab aastas toota ca 2,2 TWh energiat, sh ligi 1 TWh taastuvenergiat. Elektrijaam suudab katta üle 25% Eesti elektritarbimisest. Foto: Enefit Energiatootmine
Auvere elektrijaama võimsus on 300 MW ning jaam suudab aastas toota ca 2,2 TWh energiat, sh ligi 1 TWh taastuvenergiat. Elektrijaam suudab katta üle 25% Eesti elektritarbimisest. Foto: Enefit Energiatootmine

Kas kottfilter on ainuke probleem, mis lükkas elektrijaama vastuvõtmise mõne aasta võrra edasi?

Meedias juba figureeris Enefit Energiatootmise endise juhi Tõnu Aasa hea võrdlus – Auvere puhul on tegemist esindusliku ülikonnaga, mille õmblemine võtab rohkem aega, kui masstoote valmistamine.

Auvere elektrijaam on maailma mastaabis unikaalse tootmisvõimsusega, mille ainulaadsus peitub nii minimaalse keskkonnamõju tagamises kui paindlikkuses – Auvere elektrijaamas saab kütusena kasutada lisaks põlevkivile ka biomassi, turvast ja põlevkivigaasi.

Kuidas kulges koostöö partneritega?

Auvere elektrijaama ehitust võib nimetada multikultuurseks projektiks. Ehituse etapis oli kokku tööplatsil ligikaudu 20 eri rahvusest ehitajat ja inseneri.

Meie lepingupartneriks ja ehituse peatöövõtjaks oli kogenud „võtmed kätte“ elektrijaamade ehitaja General Electric ja nad näitasid väga kõrget professionaalset taset ehitustööde organiseerimisel ning nende ohutul elluviimisel.

Ehitustööde vastuvõtmisel olime ilmselt väga nõudlik klient ja kohati võis paista, et oleme järjekindlad norijad, kuna aktsepteerisime vaid perfektset tulemust. Mul on hea meel, et koos peatöövõtja General Electricuga jõudsime me tänasesse päeva, kui elektrijaam on täielikult valmis, töötab vastavalt plaanile ja täidetud on kõik keskkonnanõuded.

Kuhu edasi?

Auvere elektrijaamal algas kaheaastane garantii- ja töökindluse periood. Paratamatult tulevad suurtel ning keerulistel insenertehnilistel seadmetel garantiiajal välja mõningad tehnilised probleemid ehk nn lastehaigused, kuid usun, et suurimad tehnilised kitsaskohad peaks tänaseks olema kõrvaldatud.

Kui rääkida minust või projektitiimist, siis peab tõdema, et Eesti Energia suurenergeetika areneb pidevalt, muutub efektiivsemaks ja see pakub kindlasti uusi väljakutseid ka tulevikus. Suurenergeetikas on huvitavaid projekte, millega edasi minna, küll ja küll.

Sildid: AuvereEesti Energiaenergeetika
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põlevkivituhk ja aheraine - kas jäätmed või kõrvalsaadused?

Järgmine artikkel

Suur saaste toob kaasa priske keskkonnatasu

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Suur saaste toob kaasa priske keskkonnatasu

Suur saaste toob kaasa priske keskkonnatasu

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!