Enefit Energiatootmise talituse juht Rain Veinjärv on karjääri jooksul tegelenud suuremahuliste tehniliste projektide elluviimisega, mis on andnud olulise panuse Eesti energeetikasse.
Veinjärve esimene mahukas projekt oli kahe põlevkiviploki moderniseerimine, mille tulemusena asendati vanad tolmpõletuskatlad uute efektiivsemate keevkihtkateldega, kuid karjääri pärliks on kindlasti Auvere elektrijaam, mis võeti vastu tänavu augustis. Omanikupoolset projektitiimi juhtinud Rain Veinjärv teab rääkida Eesti energeetika viimaste aastate suurima projekti kulgemisest, omapärast, rõõmudest ja muredest.
Rain, millal Sina projektiga liitusid?
Päris alguses, kui suur töö oli alles ees. Juba 2006. aastal alustasime projekti esimeste ettevalmistustöödega ja mahukate tehniliste spetsifikatsioonide ettevalmistamisega. 2007. aastal jätkasime uue energiakompleksi keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude hindamisega. 2008. aastal said mõlemad keskkonnamõjude aruanded heakskiidu ja 2009. aasta alguses kehtestati ka energiakompleksi detailplaneering. Põhimõtteline otsus kuni kahe uue keevkihtplokiga elektrijaama rajamiseks tehti 2009. aastal, kui võeti vastu „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“.
Elektrijaama ehitusleping sõlmiti 2011. aasta jaanuaris: algas huvitav ja pingeline periood. Auvere elektrijaam on kaasaegse insenertehnilise kompetentsi kõrgpunkt. Projektist võtsid osa väiksemal või suuremal moel kõik Enefit Energiatootmise tootmisega seotud kolleegid.
Kuidas iseloomustada neid seitset aastat, mille jooksul Auvere elektrijaam ehitati ja käivitati?
See oli huvitav, aga ka pingeline periood. Rutiini jaoks ruumi ei olnud. Paralleelselt Auvere ehitusega paigaldati aastatel 2009–2012 Eesti elektrijaama energiaplokkidele 3, 4, 5 ja 6 deSOx ehk väävlipüüdmis- ja aastatel 2013–2015 deNOx ehk lämmastikupüüdmisseadmed. Tänu deSox ja deNox seadmetele on vanade plokkide emissioonid puhtamad kui kunagi varem. Aga Auvere oli siiski kõik need aastad prioriteet number üks.
Milline Auvere elektrijaama ehituse etapp jäi enim meelde?
Esimene etapp, kui tühermaal hakati läbi viima kaevetöid, valati esimesed vundamendid ja hakkasid kerkima esimesed metallkonstruktsioonid, oli eriti positiivne. Aastate jooksul oli põnev jälgida, kuidas kerkisid erinevad hooned ja paigaldati suuregabariidilisi seadmeid ning kui katlasse tehti ka esimene tuli, siis oli see märk projekti lõpufaasi algamisest.
Kindlasti oli meeldejääv ka 2. mai 2015, kui elektrijaam sünkroniseeriti esmakordselt elektrivõrguga. Sel päeval saime kinnituse, et Auvere elektrijaama kõik süsteemid toimivad ja tundus, et jaama lõplik valmimine ei ole enam kaugel, kuigi ees oli veel vastutusrikkaid katsetusi ja seadistusi.
Meelde jäid ka mõned valusad tagasilöögid. Kuigi elektrijaam on olnud töös alates 2015. aasta maikuust, ei suutnud ehitatud elektrifilter tagada, et täisvõimsusel töötades ei ületaks jaam nõutud tolmu heitnorme.
Heitmetega seotud probleem oli ootamatu ja pani kogu tiimi proovile. Lahendus sai leitud ja partner ehitas täiendava kottfiltri, kuid see võttis omajagu aega. Täna on Auvere tolmuheitmed kaks korda madalamad kui Eesti Energia vanemates keevkihtplokkides.
Kas kottfilter on ainuke probleem, mis lükkas elektrijaama vastuvõtmise mõne aasta võrra edasi?
Meedias juba figureeris Enefit Energiatootmise endise juhi Tõnu Aasa hea võrdlus – Auvere puhul on tegemist esindusliku ülikonnaga, mille õmblemine võtab rohkem aega, kui masstoote valmistamine.
Auvere elektrijaam on maailma mastaabis unikaalse tootmisvõimsusega, mille ainulaadsus peitub nii minimaalse keskkonnamõju tagamises kui paindlikkuses – Auvere elektrijaamas saab kütusena kasutada lisaks põlevkivile ka biomassi, turvast ja põlevkivigaasi.
Kuidas kulges koostöö partneritega?
Auvere elektrijaama ehitust võib nimetada multikultuurseks projektiks. Ehituse etapis oli kokku tööplatsil ligikaudu 20 eri rahvusest ehitajat ja inseneri.
Meie lepingupartneriks ja ehituse peatöövõtjaks oli kogenud „võtmed kätte“ elektrijaamade ehitaja General Electric ja nad näitasid väga kõrget professionaalset taset ehitustööde organiseerimisel ning nende ohutul elluviimisel.
Ehitustööde vastuvõtmisel olime ilmselt väga nõudlik klient ja kohati võis paista, et oleme järjekindlad norijad, kuna aktsepteerisime vaid perfektset tulemust. Mul on hea meel, et koos peatöövõtja General Electricuga jõudsime me tänasesse päeva, kui elektrijaam on täielikult valmis, töötab vastavalt plaanile ja täidetud on kõik keskkonnanõuded.
Kuhu edasi?
Auvere elektrijaamal algas kaheaastane garantii- ja töökindluse periood. Paratamatult tulevad suurtel ning keerulistel insenertehnilistel seadmetel garantiiajal välja mõningad tehnilised probleemid ehk nn lastehaigused, kuid usun, et suurimad tehnilised kitsaskohad peaks tänaseks olema kõrvaldatud.
Kui rääkida minust või projektitiimist, siis peab tõdema, et Eesti Energia suurenergeetika areneb pidevalt, muutub efektiivsemaks ja see pakub kindlasti uusi väljakutseid ka tulevikus. Suurenergeetikas on huvitavaid projekte, millega edasi minna, küll ja küll.
