• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Suur saaste toob kaasa priske keskkonnatasu

autor: STEN SANG
september 2018
Kategooria: Probleem, TööstusEST september 2018
Suur saaste toob kaasa priske keskkonnatasu

Foto: Pixabay

Erialaliidud pole keskkonnatasudega rahul: koormus võrreldes naabritega on suur ja see muudab ettevõtjate väitel eestlaste konkurentsiolukorra ebavõrdseks. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Aire Rihe andis ülevaate ministeeriumi seisukohtadest.

Mis printsiibil on Eestis üles ehitatud keskkonnatasud tööstusettevõtetele ja millisesse olukorda paneb see süsteem meid võrreldes Euroopa riikidega, kus tasusid makstakse vaid siis, kui piirmäär saab ületatud?

Aire Rihe, keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik, erialaliidud ei ole rahul keskkonnatasudega
Aire Rihe. Foto: IISD/Kiara Worth

Eestis on saastaja maksab printsiip rakendatud võimalikult lihtsalt ja universaalselt. Kõik, kes peavad omama keskkonnaluba, st neil on eeldatav oluline keskkonnamõju, mida tuleb seirata, peavad maksma tasu. Nad deklareerivad igas kvartalis enda saastet ja muud keskkonnakasutust (veevõtt, kaevandamine, jäätmed) ning selle alusel arvutatakse automaatselt ka tasu.

Kellel olulist mõju ei ole, omavad registreeringut. Oleme lähiaastatel just läbi viinud uuenduse, et mitmed välisõhu-, vee- ja jäätmevaldkonna tegevused viidi registreeringu alla. Siis ei maksta ka tasu.

„Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“ projekt on praegu töös, valmib ilmselt 2019. a alguses ja soovime sealt saada ekspertsoovitused, kuidas keskkonnatasude süsteem ümber teha. Välismõjude hindamise põhine analüüs on uudne lähenemine ka Euroopas ja soovime saada võimalikult teadmuspõhist saastaja maksab korraldust. Tulemused sõltuvad sellest, kas meil on Eestis piisav andmestik analüüsi täielikuks läbiviimiseks või peame tegema eksperthinnanguid.

Mis põhjusel ei kajastu keskkonnatasud Eesti maksustatistikas?

Maksukoormuse metoodikaid on erinevaid. Iseenesest tasu õiguse eest (saastetasu) või tasu vara eest (ressursitasu) ei olegi maks, sest on olemas vastutasu. Maksud on definitsiooni järgi otsese vastutasuta rahalised kohustused. Ka riigilõivud näiteks ei ole maksud. Maksude ja tasude vahe on see, et ühel juhul rakendub see igal juhul (maks), aga teisel juhul on võimalik seda vähendada, vältida (tasu), st saaste vähendamise korral ei pea sama palju maksma.

Instrutec

Eurostati statistika järgi tõepoolest on saastetasud nn keskkonnamaksud, aga maavarade ja vee tasud teised riigitulu liigid. Aga see erineb mitte ainult Eestis, vaid igas riigis on vastavad erandid. Nt kui räägitakse, et Eestis on väga suur keskkonnamaksude tase, siis see hõlmab peaasjalikult kütuseaktsiisi, kuigi tihti tõlgendatakse, et räägitakse keskkonnatasudest. Neid eksitusi aitab vähendada see, kui enne hinnangut Statistikaameti ja ministeeriumitega andmed üle kontrollida, et järeldus oleks korrektne, vastasel juhul ei saa seda ka kasutada.

Kas võib väita, et Eestis on suur kaudsete maksude osakaal?

Otseste või kaudsete maksude osakaal maksulaekumistes ei ole alati kõige adekvaatsem näitaja. Seetõttu peab alati täpsustama, kui suur võrreldes millega või millist eesmärki silmas pidades. Olulisem on konkreetsete maksude absoluutne suurus või nende osakaal SKP-st ning ehk ka nende võrreldavus konkurentriikidega, sest kui nt otsesed maksud tõuseksid, muutuks kaudsete maksude osakaal väiksemaks, aga vaevalt et see teadmine aitaks seda, kes arvab, et kaudsed maksud on Eestis kõrged. Majanduskasvu seisukohalt on otsestel maksudel suurem negatiivne mõju majanduskasvule, mistõttu suurem rõhk kaudsetel maksudel on majanduskasvu suhtes sõbraliku maksusüsteemi tunnus.

Tõsi ta on, et siinkohal tuleb arvesse võtta, kas kaudsed maksud jäävad lõpptarbija kanda või on need pigem tootmissisendid, mis kasvatavad kulutaset ettevõtluses otse.

Milliseid probleeme on tööstusliidud välja toonud seoses keskkonnatasudega?

Enamasti tuuakse välja, et liiva kaevandamisõiguse tasu on liiga kõrge ja liiva tuuakse Lätist. Tõepoolest, liiva Lõuna-Eestis ka Lätist tuuakse, aga see on puhas konkurents. Midagi tegemata ei jää. Pigem on riigi vaates oluline, et ühiskonna ühisvara ei kasutataks ilma ühiskonnale ka tulu toomata, see on ka meie põhiseaduse § 5 põhimõte.

Samuti tõstetakse esile, et kui riik teeb hinnanguid tööstuse sisendkulude osas, ei kajastu seal keskkonnatasude summa, kuna tegemist ei ole maksudega.

Kolmandaks tõstetakse esile, et tasu võiks rakendada alles siis, kui ei kasutata parimat võimalikku tehnikat või ületatakse teatud saastekogus, mitte alates loa alusel deklareeritavast kogusest.

Kuidas vastate tööstusliidu väitele, et Eestis on aktsiisi- ja kaevandustasude poliitika üle võlli keeratud?

Kaevandusõigustasusid on valitsus ja riigikogu korrigeerinud 2016. aastal, muutes need sõltuvaks põlevkivist ja turbast loodavast väärtusest ning 2017. aasta valitsuskabineti mandaadi alusel on plaanis muutused ka teiste kaevandusõigustasude osas. Samuti tuleb MKM-il esitada 2018. aasta sügisel hinnang, kas tuleks muuta teiste maavarade kaevandamisõiguse tasusid. Keskkonnatasud on siiski suhteliselt tagasihoidlik tulu riigile ja jääb alla 100 miljoni euro, kui aktsiisid on üle 500 miljoni euro. Aktsiisipoliitikat tuleb samas vaadata kogu maksusüsteemi raames, sest see, kuidas riik enda ühiskonna jaoks vajalikke teenuseid pakub ja rahastab, on erinev. Sel põhjusel ilma sisulise analüüsita võrdlused naaberriikidega ei toimi. Siis tuleks võtta aluseks kõik – sotsiaalmaks, tulumaks, sh ettevõtte tulumaksu olemasolu, aktsiisid jne.

Mis põhjusel kaevandamisõiguse tasumäär peab Eestis kõrgem olema kui naaberriigis ja mis hüvesid see maksuerisus riigile tervikuna laiemas plaanis pakub?

Tasumäär võib olla Eestis mõnevõrra kõrgem, et motiveerida enamale ressursitõhususele, kuid tuleb ka märkida, et liiga suured käärid naaberriikidega põhjustavad enamat kaevandamist eramaadelt, enamat mitteseaduslikku kaevandamist, enamat importi. Silmas tuleb pidada, et 2/3 ehitusmaterjalide tarbijaks on riigi- või kohalike teede ehitus ja remont, mistõttu riik ei ole kõrgemate tasumääradega netotulu saajaks.

Kommentaar

Enno Rebane
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eelkõige vajame võrdseid konkurentsitingimusi naaberriikidega. Ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud on Eestis naabritega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja näeme, kuidas põlevkivitööstus on saanud positiivse toonuse, sedasama soovime ka ehitusmaavaradele.

Lätiga võrreldes on meie kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks ja suunates mineraalsetest materjalidest toodete tootmist Lätti. Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu meil 4,2 korda kõrgem (vastavalt 0,36 eurot/m3 Lätis ja 1,51 eurot/m3 Eestis), ehituslubajakivi tasumäär 8,1 korda kõrgem (0,28 ja 2,27 eurot/m3) ning ehitusdolomiidi tasumäär 10,8 korda kõrgem (0,21 ja 2,27 eurot/m3). Soomes puudub sarnane riiklik maks sootuks.

Eesti ehitusmaavarad vajavad uut kaevandamisõiguse tasumäärade kontseptsiooni, sarnaselt energeetilistele maavaradele. Tasumäärad tuleks viia enne viimast hüppelist tõusu, aastal 2009 kehtestatud tasemele. Iga-aastaseks tasumäärade muutuse aluseks tuleks võtta ehitusmaterjalide müügi hinnaindeks või ehitusmaterjalide tootjahinnaindeks.

Sildid: energeetikakeskkonnaministeeriummaksudprobleemsaaste
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Rain Veinjärv: Auvere elektrijaam on insenertehniliste teadmiste kõrgtase

Järgmine artikkel

Raudteede elektrifitseerimine vajab põhjust

Seotud artiklid

Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock
Probleem

Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

15/09/2023
Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu
Energeetika

Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

15/09/2023
Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa
Energeetika

Inseneeria ei ole ainult meestele

15/09/2023
Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust. Praktikant Siim Rausi Stoneridge´is toiteplokke kontrollimas. Foto: EEL
Haridus

Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust

15/09/2023
Järgmine artikkel
Raudteede elektrifitseerimine vajab põhjust

Raudteede elektrifitseerimine vajab põhjust

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!