Lähema viie aasta jooksul peab ülikiire internetiühendus jõudma tuhandete eelkõige maal elavate peredeni. Septembris selgub ettevõtja, kes nn viimase miili juurdepääsuliine ehitama hakkab.
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) kuulutas välja konkursi leidmaks ettevõte, kes hakkab riigi toel rajama kiire internetiühenduse võrku kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul. See on nn valge ala, mille katmiseks kiire võrguühenduse ning telepildiga otsustas riigikogu kevadel eraldada 20 miljoni euro suuruse toetuse, mille saab ettevõte, mis võidab käimasoleva konkursi.
TJA peadirektori Kaur Kajaku sõnul peab pikas perspektiivis hästi toimiv internetiühendus olema kättesaadav igal ajahetkel ja kõikjal üle Eesti, ka vähese asustusega maapiirkondades.
„Internetiühendus on vajalik pea kõikideks igapäevasteks toiminguteks – töö tegemiseks, asjaajamiseks, ostude sooritamiseks, arvete tasumiseks ning muudeks finantstoiminguteks, suhtlemiseks, meelelahutuseks jne. Praegu on need võimalused piiratud või puuduvad üldse pea 162 000 kinnistul üle Eesti,” kirjeldas Kajak olukorda. „Toetuse saab ettevõte, kes loob internetiühenduse võimalikult suurele hulgale valge ala kinnistutele. Reeglid on sellised, mis soodustavad toetuse jaotumist kõikidesse maakondadesse.“
Võrguga liitumine hakkab inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. Konkursil osalemise tähtaeg on 14.09.2018 ja toetuse kasutamise perioodiks on maksimaalselt viis aastat.
Praeguseks on põhiliselt Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus (ELASA), aga ka MTÜ Valguskaabel ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajanud Euroopa Liidu toetuste eest lairiba baasvõrku üle 6000 km. Rajatud baasvõrku kasutades on võimalik parandada lairibateenuste kättesaadavust, kui ehitada lisaks välja jaotusvõrgu taristu. Seda kõike nimetatakse lairibaühenduse viimaseks miiliks, mis peaks kiire internetiühenduse viima praegu selleks soovi avaldanud umbes 70 000 majapidamiseni, mis paiknevad just sellel valgel alal.
Tulemas on suuremahuline võrguehitustöö
ELASA juhataja Priit Soom kinnitas, et Elektrilevi senise tegevuse põhjal on riigi osalusega võrguettevõtte huvi juurdepääsuvõrkude rajamise vastu suur ja teist samaväärset initsiatiivi ta täheldanud ei ole.
Ta selgitas, et EstWin baasvõrgu rajamine lõpeb järgmisel aastal, aga võrgu rajamine on siiski vaid pool võrrandist, kuna võrk vajab ka opereerimist. Lisaks sellele on vaja teostada väiksemaid arendus- ja parendusprojekte – mingites lõikudes saavad mahud täis, kuskil tuleb võrku seoses maanteede rekonstrueerimisega ümber paigaldada jmt.
Riigi ootus on kahtlemata, et võitja investeerib sellele 20 miljonile omaltpoolt juurde. Lõpptarbijatelt tasu küsida ei saa, operaatoritelt, kes neile teenust pakkuma hakkavad, aga küll.
Priit Soom
Ka algav juurdepääsuvõrkude projekt pakub ELASA-le tegevust, sest rajatav võrk viiakse kokku EstWin-i baasvõrguga ning iga selline ühendus tuleb ELASA-l tehnilises plaanis üle vaadata ning leida sobivaim lahendus ühendamiseks ning teenuste osutamiseks. „Lisaks on mõningane küsimärk seni Lõuna-Eestis baasvõrku rajanud MTÜ Eesti Andmesidevõrk ja tema edasine tegevus,” märkis Soom.
Seega – lairiba juurdepääsuvõrkude rajamisel on ELASA tegevus ennekõike insenertehniliste lahenduste väljamõtlemine ja koostöö juurdepääsuvõrkude rajajaga, ehitustööd on tulevase konkursi võitja korraldada.
„Hinnates juurdepääsuvõrkude ehituse mahtu, siis kahtlemata on see väga massiivne võrkude rajamise tegevus, mis osaliselt sõltub sellest, millise pakkumisega konkurss võidetakse ehk palju majapidamisi lõpuks ühendada plaanis on,” tõdes Soom.
Riik eeldab ettevõttelt ka omafinantseeringut
Üksjagu on arutatud selle üle, kas 20 miljonit on ikka piisav optilise kaablikiu viimiseks kõikide soovijateni. Mõned sidevõrkude ehitajad on avaldanud arvamust, et sellest piisab ehk vaid sajakonna meetri pikkuste ühenduste ehitamiseks ning viimase miili haldamise ja ehitamise konkursi võitja peab sinna üksjagu omafinantseeringuna panustama.
„Spekuleerin – hanke võitja ei võta kohustust baasvõrgust väga kaugel olevaid aadresse ühendada. Lihtsustatult öeldes on konkurss suunatud sellele, kes rohkem aadresse ühendab,” rääkis Priit Soom. „Millise kohustuse konkursivõitja võtab, sõltub tema äriplaanist, mis lisaks liitumistasule arvestab makstava toetusega ning firma omaosalusega. Riigi ootus on kahtlemata, et võitja investeerib sellele 20 miljonile omaltpoolt juurde. Lõpptarbijatelt tasu küsida ei saa, operaatoritelt, kes neile teenust pakkuma hakkavad, aga küll.”
ELASA viimastel hangetel on valguskaablitrassi ehituse meetri hind olnud suurusjärgus 9–13 €/m. Aga ELASA hanked on pikkadele trassidele, mis konkurentsis toovad selgelt madalamad ehitushinnad, kui üksikult pakkumist küsides. Teisalt tuleb arvestada EstWin baasvõrgu küllaltki spetsiifiliste nõuetega, mis mõne kliendiühenduse puhul ei pruugi vajalikud olla.
Eeldades, et Elektrilevi hakkab seda projekti ellu viima, siis suure tõenäosusega kasutatakse õhuliine või mõnda muud endale kuuluvat taristut. Õhuliinile optika rajamine peaks olema soodsam trassi maasse paigaldamisest, kliente grupeeritakse (näiteks esimeseni on 1 km, aga edasi kõik 100 meetri kaupa 10 tk), siis lõpphind liitumise kohta ei ole kindlasti selline nagu üksikjuhtumi puhul. Viiakse läbi ka hanked, mis omakorda võimaldab turult parimat pakkumist saada.
Liitumisvõrgu rajamiseks jääb viis aastat
Priit Soom juhib veel tähelepanu sellele, et kui kellelgi on huvi kaasaegse lairibaühenduse vastu, siis tuleb sellest õigeaegselt märku anda, sest ühelt poolt on rohketele klientidele korraga ühenduse rajamine mõistlikum, teisalt praegu veel väga täpselt ei tea, kuidas hilisem liitumine olema saab. Millal kuskil võrku rajama hakatakse, peab avalikkusele teada andma konkursi võitja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna nõunik Raigo Iling märkis, et eelmise aasta sügisel andsid Telia ning Elektrilevi riigile teada, et plaanivad suurendada investeeringuid lairibavõrgu arendamisse.
Riik tohib toetada aga ainult neid piirkondi, kuhu ettevõtjad turutõrke tõttu iseseisvalt raha ei investeeriks. Seetõttu ei olnud maakondlike toetuste mudel enam lubatud. „Tänu sellele, et ettevõtjad on valmis ka ise raha panustama, on võimalik kiire internetiga katta tunduvalt suurem ala, kui riik oleks üksi seda teha suutnud. Kui algse plaani järgi oleks saanud katta kuni viis maakonda, siis praeguse projektiga on võimalik viia kiire internetiühendus kõigisse Eesti maakondadesse,” selgitas Iling.
162 000 kinnistut on Eestis, kus täna internetiühendus puudub või on võimalused piiratud.
„Viimase miili projektiga soovitakse katta suurem osa aastaringses kasutuses olevatest elamutest. Täpsustan, et riik ei korralda hanget. Tegemist on avaliku konkursiga ettevõtjatele. Riik toetab nn investeerimispuudujäägi osa katmist, mida ei ole turutingimustel investeerides võimalik teenida.”
Konkursil parimaks osutunud ettevõtja on kohustatud viie aasta jooksul rajama võrgu igasse maakonda. Rajatud võrku saavad kasutada kõik Eesti sideoperaatorid. Viimase miili rahast viiakse ühendus kinnistupiirini. Riigi poolt on reguleeritud liitumistasu, mis ei tohi olla rohkem kui 200 eurot ning liitumistasu peab olema kõigile võrdne sõltumata rajatava kaablitee pikkusest kinnistupiirilt elamuni.
Mida rohkem liitujaid, seda suurem toetus
Toetuse saaja peab saatma liitumise võimaluse saavatele aadressidele vähemalt kolm kuud enne võrgu ehituse algust info selle kohta, millal ja kuidas esitada taotlus võrguga liitumiseks. Riik maksab toetust vastavalt liitumise võimaluse saavate elamute arvule.
„Riigi toetusel tuleb arendada võrku kõigis Eesti maakondades. Hindamiskriteeriumid on kujundatud kahes osas – üks osa võtab arvesse liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvu kõikides maakondades kokku. Teine kriteerium võtab arvesse toetusmeetme elluviimise järgset erinevust lairibataristule ligipääsus suurima ja väikseima kaetusega maakonna vahel,” iseloomustab Raigo Iling viimase miili rahastamise protsessi.
„Teise kriteeriumi eesmärk on soodustada rohkemate liitumise võimaluste tekitamist nendes maakondades, kus praegu on vähemalt 30 Mbit/s kiirusega kaetud aadressiobjektide arv kõige väiksem,” lisab ta.
Iling selgitab, et see, kui suurele arvule aadressiobjektidele igas konkreetses maakonnas liitumise võimalus luua, on toetuse taotlejate otsustada – taotlejad peavad oma eeltööga selgitama välja selle arvu ning ka piirkonnad igas maakonnas.
Taotluste hindamise ajal on vaja esitada ainult liitumise võimaluse saavate objektide arv igas maakonnas. Toetusmeetme lõppedes peab igas maakonnas olema liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv täidetud.
Valgete alade kaardistus on tehtud
Äriliselt mittetasuvate piirkondade välja selgitamiseks viis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Tehnilise Järelevalve Ametiga 2017. aasta detsembrist 2018. aasta veebruarini läbi avaliku konsultatsiooni, kus küsiti ettevõtjatelt, kuhu nad oma investeeringute toel järgmise viie aasta jooksul vähemalt 30 Mbit/s lairibavõrgu rajavad. Kõik need aadressid, mis sellise võrguga kaetud saavad, on viimase miili projektist välja võetud ja toetuse alla ei käi.
Iling möönab, et toetusmeetme abil iga üksiku eraldiseisva talumajani jõudmist garanteerida ei saa. Ta kinnitab, et pärast meetme elluviimist tuleb analüüsida edasist vajadust lisatoetuseks, kasvõi üksikjuhtumite lahendamiseks.
Elektrilevi alustab võrguehitust ka toetuseta
Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus märkis, et Elektrilevi ei saa kinnitada hankes osalemist enne, kui hanketingimused on koostatud. „Oleme jätkuvalt tingimuste ootel ning valmis pakkumist esitama, kui tingimused seda võimaldavad. Kiire internetivõrgu ehitamist plaanib Elektrilevi tegema hakata sõltumatult riigihanke toetusest,” rääkis Ruus. „Viimase miili toetus võimaldaks võrguga jõuda lihtsalt kaugemale, kui meie enda projekt ette näeb.”
Ruus on seda meelt, et kiire internetivõrgu rajamine on Elektrilevi jaoks olulise tähtsusega ettevõtmine, kus nähakse, et tänu oma kogemustele ja olemasolevale elektritaristule on ettevõttel võimalik pakkuda Eesti ühiskonnas olulist lisaväärtust. Ruus kinnitab, et Elektrilevi suudab pakkuda kõikidele turuosalistele neutraalset teenust ning seeläbi parandada erinevate teenuste kättesaadavust kõigi jaoks.
Võrgud saavad olema operaatorineutraalsed
„Võrku planeerime ehitada operaatorineutraalsena, mis tähendab, et teenust saavad valmis võrgus pakkuma hakata kõik sideoperaatorid,” selgitab ta. „Nii tagame avatud turukeskkonna, kus ennekõike võidab lõppklient. Sellega parandame konkurentsitingimusi interneti sisuteenuste kättesaadavuse osas ka nendele, kellel ei ole endale kuuluvat taristut.”
Samas möönab ta, et investeeringutoetusega ei ole ilmselt võimalik katta kõiki objekte valgetel aladel, sest toetuse optimaalne kasutamine eeldab, et võrku rajatakse tervikuna koos valgetest aladest välja jäävate aladega.
Sarnaselt elektrivõrgule tekib teatud kohtadesse sotsiaalne tariif, mille rajamise ja opereerimise kulusid doteerivad piltlikult öeldes tihedama asustusega alad.
„Kui rajada võrku ainult antud aadressiobjektidele, siis investeeringutoetusega üksi suurt mahtu ehk ühendatud punktide arvu ei saavuta. Lisaks peab valgete alade pakkuja investeerima ise olulise osa ühenduse loomise kuludest ja võtma opereerimisega seotud riski,” ütleb Oliver Ruus. „Võtmetähtsusega on elanike sooviavalduste esitamine, et ei tekiks olümpiakülade-efekti ja rajatud võrk oleks pidevas kasutuses.”
Soovijad peaksid huvi korral avalduse esitama
Püsitasude ja valmisolekutasude võtmine lõppkliendilt lubatud ei ole, mistõttu ka Ruus märgib, et pakkujal tuleb teha raskeid valikuid ja jätta osadele aadressidele siiski ühendus viimata, et ühiskondliku kasu mõttes loodaks võrgule ligipääs võimalikult paljudele.
Kui on võimalus kasutada olemasolevat kaablitoru, siis seda Elektrilevi ka kasutab. Maakaablis olevatele aadressidele vaadatakse põhjalikult sisse – kui on piisavalt sooviavaldusi ja muud, sh tehnilised tingimused võimaldavad, siis rajatakse ka täiesti uusi kaablitorusid.
Ruus rahustab inimesi, kinnitades, et kui koju tuleb elekter maakaabliga, ei pea kartma, et sideühendust ei ole võimalik rajada. Rajatakse ka neid, lihtsalt õhuliinide rajamine on oluliselt kiirem, seega kaabelvõrkude rajamine võib nihkuda üldises järjestuses tahapoole.
Oliver Ruus paneb kiirest internetiühendusest huvitatud inimestele südamele, et sooviavalduste esitamine on olulise tähtsusega – oma soovist teadaandmine aitab Elektrilevil võrku märksa paremini planeerida, ja seda olenemata riigitoetusest.
Konkurentsiamet sundis senist plaani muutma
Kuni läinud aasta sügiseni toimis lairibavõrgu arendamisel n-ö maakondlik mudel, mille käigus riigieelarvest eraldati kohalike omavalitsuste loodud organisatsioonidele vahendeid maakondlike sidevõrgu taristuprojektide elluviimiseks.
Siis aga tegi konkurentsiamet lairibavõrku haldavale sihtasutusele Eesti Lairiba Arendus (ELASA) ettekirjutuse, millega nõuti EstWin kiire internetivõrgule ligipääsu lihtsustamist, sest leiti, et maapiirkondade elanikud ei pääse sellele kuigivõrd ligi.
„ELASA on kujundanud ligipääsutingimused EstWin baasvõrgule viisil, mis sobivad eelkõige suurtele mobiilsideettevõtjatele, kellel palju tarbijaid,” nentis konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulits.
Maapiirkondades peavad olema mõistlikud võimalused saada lairibateenust tarbijate eelistatud tehniliste lahendusega, märgib konkurentsiamet oma ettekirjutuses.
Fookuses on viimase miili ehitustööd
Mõnda aega pärast ettekirjutust teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et korraldab viimase miili võrgu rajamiseks ettenähtud toetusraha jagamiseks avaliku konkursi, millel osalemise vastu on lisaks Elektrilevile huvi tundmas ka Telia. Kevadel kinnitas riigikogu, et selle eelarvest võetava toetusraha suurus on 20 miljonit eurot.
MKM on nimelt seisukohal, et eelnevalt omavalitsuste tehtud kulutused tehti maksumaksjate raha eest ning nende kompenseerimisel maksaksid Eesti inimesed sama asja eest sisuliselt kaks korda. Lisaks on viimase miili raha mõeldud võrgu rajamiseks, kohalikud omavalitsused ise võrke ei tellinud, vaid kasutasid raha viimase miili turunduseks. Selline ei olnud aga kokkulepe ning riigi poolt eraldatud raha eesmärk.
Ülikiire interneti projekt EstWin
- Projekti eesmärk on viia uue põlvkonna lairibaühendus fiiberoptiliste kaablite abil kõikjale Eesti maapiirkondadesse.
- EstWin projekti eestvedajaks on 2009. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt asutatud SA Eesti Lairiba Arendus (ELASA).
- Järgmisel aastal on plaanitud valmis saada fiiberoptiliste kaablite põhivõrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis.
- Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.
- Eesmärgi saavutamiseks peab SA Eesti Lairiba Arendus välja ehitama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.
- ELASA-le kuuluvat EstWin võrku haldab ja hooldab koostöölepingu alusel Connecto Eesti (endine Eltel Networks).
- ELASA tagab võrdsetel tingimustel võrkude kasutamise kõikidele sideettevõtetele ja riigiasutustele.
- Asjast on telekommunikatsioonifirmade kõrval huvitatud ka riigiettevõte Elektrilevi.
- Praeguseks on läbi viidud 11 EstWin alamprojekti. Viimane, EstWin 12, on praegu töös ja peaks valmima järgmisel aastal.
- EstWin viiakse ellu Euroopa Liidu sihtfinantseeringu abil (Eesti omafinantseering ca 15%).
- Üldiselt nimetatakse kiireks internetiks ühendusi kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja ülikiireks internetiks vähemalt 100 Mbit/s.
- Kui vaskkaabliga on saavutatud kiireimaks info liigutamise kiiruseks kuni 300 Mbit/s, siis optilise kaablikiu läbilaskevõime on sisuliselt piiramatu, siiani on teenusepakkujad kätte saanud kuni 10 Gbit/s.
- Tänu kodus või ettevõttes olevale lairibaühendusele saavad kõik seal viibijad oma nutitelefonid ja muud seadmed lülitada maja wifi-võrku, millel on võrreldes mobiilvõrguga parem kvaliteet, puuduvad mahupiirangud ning lisatasud.
- Lairibaühenduse kaudu jõuab maja kõikidesse teleritesse kvaliteetne televisioon koos sadade telekanalite, saatekava, videolaenutuse, järelvaatamise, salvestamise ja muude lisateenustega.
- Oma soovist lairibaühendusega liituda saab teada anda veebiaadressil
www.elektrilevi.ee/kiireinternet
Allikas: ELASA, MKM, Digitee, Elektrilevi
Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018:
