Kui olete oma iPhone ostnud Euroopast, on see tõenäoliselt toodetud Tšehhi Vabariigis Pardubice linnas, tootjaks Taiwani suurim erafirma Hon Hai Precision Industry ehk Foxconn Technology Group.
Foxconn on maailma suurim elektroonikatootmise teenust (EMS – Electronics Manufacturing Services) osutav firma, mis tegutseb kõigis maailmajagudes. Euroopas on selle firma tehased Ungaris, Slovakkias, Tšehhis ja Türgis. Foxconn on muuhulgas Apple’i üks suuremaid alltöövõtjaid.
Foxconni Pardubice tehase aastakäive on umbes neli miljardit eurot ja tegemist on Tšehhi Vabariigi suuruselt teise eksportijaga. Kõik Hewlett Packardi kaubamärki kandvad tooted, mis on müügil Euroopas, on samuti toodetud Pardubices. 2009. aastal omandas Foxconn ka Slovakkias Nitras asuva Sony tehase ning enamus Euroopas müüdavatest Sony teleritest ongi toodetud just nimelt Slovakkias.
Need on vaid kaks näidet sellest, kui suure mahuga on elektroonikatootmise teenuste turg. EMS tähendab mudelit, kus elektroonikatoote koostamine ning sellega kaasnevad funktsioonid ostetakse allhankena teenust pakkuvalt tehaselt sisse. Apple, Hewlett Packard, Siemens, Bosch ja teised suurfirmad eelistavad oma toodete komponente tellida alltöövõtjatelt.
Foto: Peeter Sirge
Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Targa Elektroonika Ekspordiklaster ESTRONICS korraldasid Tallinnas suurseminari, kus anti ülevaade kõrgtehnoloogilistest elektroonikatootmise teenustest Euroopas. Seminari eesmärk oli teadvustada inseneriteenuste ja elektroonikatootmise võimalusi erinevate sektorite ettevõtetele ning tehnoloogia-startup’ide algatajatele ja rahastajatele.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul tõi seminar kokku elektroonikatööstuse rahvusvahelised esindajad ja tutvustas osalejatele Euroopa elektroonikatööstust ning Eesti elektroonikatööstuse võimalusi kogu väärtusahela raames. „Täna eksporditakse üle 92% Eestis toodetud elektroonikast. See tähendab, et Euroopa tööstustrendide jälgimine aitab tagada ka Eesti ühe edukaima ekspordisektori edasist kasvu,” sõnas Arno Kolk. Seejuures on paljud EMS-tehased arendanud välja ka tootearenduse võimekuse, et tagada tellijale „võtmed kätte” elektroonikalahendus. Lisaks ekspordile teenindab Eesti EMS-sektor üha kasvavas mahus ka Eesti tellijaid. Tark Eesti toode sisaldab suures osad kodumaist elektroonikat, olgu siis tegu targa maja lahenduste, robotite või muude toodetega.
Ida-Euroopal on eeliseid
EMS on suur ja kiiresti kasvav majandusharu. 2017. aastal oli selle maht Euroopa Liidus üle 36 miljardi euro.
„Eestil on sellel alal üsna mitu eelist,“ kinnitas Euroopa elektroonikatootmise teenuse üks tunnustatumaid analüütikuid Dieter G. Weiss. Tema firma Weiss Engineering haldab Euroopa elektroonikatööstuse teenuse andmebaasi in4ma EMS Market Statistics, mida pidevalt uuendatakse ja kus on andmed 1785 ettevõtte kohta. „Ida-Euroopa on selles sektoris palju paremas positsioonis kui Lääne-Euroopa, sest tootmiskulud on märgatavalt madalamad. Skandinaavia riikidest, kus tootmiskulud on suured, liigub tootmine Balti riikidesse ja Poola,“ jätkas Weiss.
92% Eestis toodetud elektroonikast eksporditakse
Muidugi viiakse tootmist Euroopast ka Kaug-Ida riikidesse, aga Ida-Euroopal on oma eelised. EMS-turg on Euroopa Liidus suurem kui tootmismaht. See tähendab, et osa teenust, mahus umbes 5 miljardi eurot, ostetakse maailma teistest piirkondadest, sealhulgas Indiast ja Kaug-Idast – Hiinast, Vietnamist, Taist, Filipiinidelt. Eriti palju toodetakse nendes riikides loomulikult tooteid, mis on mõeldud hinnatundlikule tarbijale.
Tellijast kaugel on aga mõtet toota juba välja arendatud toodet ning suures koguses. Kui toode on alles arendamisjärgus, on tellijale kasulik, kui tootja on lähedal, kättesaadav ning võimeline toodet kiiresti muutma.
Trumpi poliitika
Weissi sõnul pole Euroopa tööstusel praegu mingit põhjust muret tunda, sest osa tootmist tuuakse Hiinast Euroopasse tagasi. „Euroopa majandus on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi näol väga hea sõbra saanud. Kuna Hiina elektroonikakaupade tollitariifid on USA-s praegu kõrged, pole Ühendriikide firmadel enam kasulik Hiinast komponente osta. Seetõttu toovad paljud firmad oma tootmise Hiinast Euroopasse,“ selgitas Weiss. Oma kodumaal ei tooda nad seepärast, et Ameerikas on tootmiskulud liiga kõrged. „Hiina tootmiskulud on 84% Lääne-Euroopa kuludest ja enne kaubandussõda sobis see Ameerika firmadele. Ühendriikides on tootmiskulud aga 13% kõrgemad kui Euroopa Liidus,“ rääkis Weiss.
Kümmekond aastat tagasi polnud USA firmadel küsimust, kas viia tootmine Ameerikast Hiinasse. „Küsimus oli, kui kiiresti seda teha suudetakse,“ meenutas Weiss. Kümne aasta jooksul on aga olud muutunud. Hiinas on tootmiskulud kasvanud. Kui Trumpi kehtestatud tollitariifid juurde panna, ongi USA firmadel põhjust otsida alltöövõtjaid Euroopast, eriti Ida-Euroopast. Tootmist ei saa Hiinast Euroopasse tuua üleöö, sest kõigepealt on vaja leida kvalifitseeritud tööjõud, kuid poole aasta kuni 9 kuuga on see Weissi sõnul võimalik.
Hiinlased viivad oma suuri firmasid tollitariifide tõttu Vietnami, aga see ei saa Weissi hinnangul kuigi kaua kesta. Trumpi tegevus on majanduse poliitikast sõltuma pannud. „See ei tohiks nii olla ja keegi pole selle üle õnnelik,“ tõdes Weiss. Praegu on elektroonikatööstuse olukord Euroopa jaoks kasulik, aga kui Trump otsustab oma pilgu Hiinalt kõrvale pöörata ja kehtestada tollitariifid Euroopa elektroonikatoodetele, on olukord hoopis teistsugune. See on Weissi sõnul väga ohtlik. „Tööstus vajab stabiilsust, usaldusväärset keskkonda. Ettevõtjatele ei meeldi, kui olukord üleöö muutub. Kui Ukraina olukord ebastabiilseks muutus, lahkus sealt mitu suurt firmat. Nende jaoks polnud oluline, kas selle põhjustas Ukraina või Venemaa. Olukord muutus ebakindlaks ja suurfirmad lahkusid ka nendest piirkondadest, kus midagi ebameeldivat ei toimunud. Sama lugu on ka Türgis,“ rääkis Weiss. „On ohtlik, kui paar-kolm väga mõjukat poliitikut võivad olukorra pea peale pöörata.”
Eestis kiire kasv
„Eestis on väga oluline, et 2017. aastal kasvas elektroonikatootmise teenuse turg 17%. Turu maht on praegu umbes 400 miljonit eurot ja see võib 2018. aasta lõpuks kasvada 425 miljonini. See on hea. Töötajate arv kasvab aeglasemalt kui toodangu maht, mis näitab tootlikkuse tõusu,“ kirjeldas Weiss Eesti EMS-sektori olukorda. Tema hinnangul on olukord Eesti jaoks praegu väga hea ja sektori katusorganisatsioon on head tööd teinud, eriti selles osas, et ettevõtetel on väga hea ülevaade sellest, mis maailmas toimub. „Kui turust on hea ülevaade, saab teha õigeid otsuseid. Kui statistikat ja analüüsi pole, tuleb otsuseid teha kõhutunde järgi. Kõhutunne on hea restoranis, aga mitte tootmist juhtides,“ muigas Weiss.
Konkurents EMS-sektoris on tihe. Ida-Euroopa riigid võistlevad omavahel kui ka Lääne-Euroopa riikidega. „Kogu EMS-sektor ei koli Lääne-Euroopast itta. Tootmiskulude poolest on Ida-Euroopa praegu küll väga soodne, aga kulud pole ainus tegur, mis tellijat huvitab. Prototüüpe ja väikepartiisid on ikkagi kasulik toota Lääne-Euroopas, kus tarbija on väga lähedal,“ rääkis Weiss. Samas on EMS-sektor Ida-Euroopas kasvanud väga kiiresti. Praegu toodetakse 49% Euroopas toodetavatest elektroonikakomponentidest idas ja 51% läänes. „2019. aasta lõpuks on aga Ida-Euroopa osatähtsus juba suurem kui Lääne-Euroopa oma,“ prognoosis Weiss.
Huvitav areng Serbias
Huvitav on Weissi sõnul areng riikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu. „Filipiinidel asuv Integrated Microelectronics, globaalne EMS- kompanii, on rajanud suure tööstuse Serbiasse. Bulgaarias neil juba on tööstus, kuid Serbia eelis on tööturu olukord. Tööpuudus on selles riigis praegu 30%. Eestis, Ungaris, Tšehhis on vaba tööjõudu vähe ja suurfirmadel on nendes riikides raske tootmist laiendada,“ rääkis Weiss.
Globaliseerunud firmasid ei huvita eriti, kas stabiilne ja korraliku tööjõuga riik kuulub Euroopa Liitu või mitte. Serbias on hea infrastruktuur, madalad hinnad ja haritud tööjõud.
On võimalik ka selline skeem, et komponendid toodetakse Serbias, aga toode pannakse kokku Bulgaarias ja siis saab tootele panna märgise Made in EU.
Venemaa muutustes
Nõukogude ajal oli kogu elektroonikatööstus sõjaline ja salajane. „Praegu on kõik need ettevõtted, mis olid salajased ja sõjalised, ühinenud riigifirmaks Rostehh. Sinna kuulub umbes 500 tehast. Need kõik toodavad põhiliselt kaitseotstarbelist või kosmosetehnikat,“ rääkis Sergei Zorin, kes esindab Venemaa elektroonikatootjate assotsiatsiooni ja on Moskvas asuva elektroonikatootmise teenust osutava firma kaasomanik. Tema sõnul on omaaegne nõukogude sõjatööstus tugevasti muutunud ja uuenenud.
Venemaad peetakse riigiks, mis ostab elektroonikatooted sisse. „Mis puudutab olmeelektroonikat, siis on Venemaa endiselt importiv riik. Siiski on mõned suurkorporatsioonid ehitanud Venemaale tehaseid ja toodavad Vene turu jaoks,“ ütles Zorin.
Sanktsioonid on pannud Venemaa elektroonikatööstuse keerulisse olukorda. „Sanktsioonide tõttu on keeruline importida komponente, aga Venemaa oma tootjate huvi on märgatavalt tõusnud,“ selgitas Zorin. Tegelikult ainult räägitakse impordi asendamisest kodumaise toodanguga. Tegelikult pole seda juhtunud, lisas ta. „Vaid tarnijad on muutnud. Ameeriklaste asemel ostetakse nüüd hiinlaste käest. Kui varem osteti Cisco tooteid, siis nüüd Huawei või ZTE seadmeid,“ ütles Zorin. Niimoodi tuleb toimida, sest tellijatele on vaja midagi pakkuda, aga kui
Ameerikast osta ei saa, on ainus võimalus osta Hiina tooteid. „Muidugi püütakse Hiina tooteid omamaistega asendada, aga mingit plahvatuslikku kasvu ei ole,“ iseloomustas Zorin Venemaa elektroonikatööstuse olukorda. „Selleks, et midagi toota, on vaja tootmiskultuuri ja toimivat süsteemi. Seda ei ole võimalik luua paari aastaga, see võtab väga kaua aega.“
Tarkvara on aga Venemaal kogu aeg olnud heal tasemel. Võimalik, et tarkvaratootjad suudavad ka „raua“ tootmise käima lükata. „Raudvaraga on keerulisem. On vaja komponente sisse osta, on vaja toimivat logistikat,“ ütles Zorin.
Seminarile tuli Zorin selleks, et tutvuda Eesti EMS-sektoriga, aga ka otsima võimalusi, et Venemaa elektroonikatootjad saaksid rajada oma ettevõtted Balti riikidesse. „Selleks, et müüa midagi näiteks USA-sse või ka Euroopa Liidu riikidesse, ei sobi märgis Made in Russia, küll aga ostetakse Hiinas või Euroopa Liidus toodetud kaupa,“ selgitas ta oma huvi põhjusi. Zorini firma esindus on praegu Hongkongis, aga ta tunneb vajadust ka Euroopa Liidus, näiteks Eestis asuva esinduse või tehase vastu. „Kui kliendid on Kaug-Idas, on mugav olla esindatud Hongkongis, kui Euroopas, siis näiteks Eestis,“ selgitas ta.
