• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Teie iPhone on toodetud…

autor: AGO GAŠKOV
jaanuar 2019
Kategooria: Elektroonika, TööstusEST jaanuar 2019
Euroopa elektroonikatootmise teenuse üks tunnustatumaid analüütikuid Dieter G. Weiss. Foto: Peeter Sirge

Euroopa elektroonikatootmise teenuse üks tunnustatumaid analüütikuid Dieter G. Weiss. Foto: Peeter Sirge

Kui olete oma iPhone ostnud Euroopast, on see tõenäoliselt toodetud Tšehhi Vabariigis Pardubice linnas, tootjaks Taiwani suurim erafirma Hon Hai Precision Industry ehk Foxconn Technology Group.

Foxconn on maailma suurim elektroonikatootmise teenust (EMS – Electronics Manufacturing Services) osutav firma, mis tegutseb kõigis maailmajagudes. Euroopas on selle firma tehased Ungaris, Slovakkias, Tšehhis ja Türgis. Foxconn on muuhulgas Apple’i üks suuremaid alltöövõtjaid.

Foxconni Pardubice tehase aastakäive on umbes neli miljardit eurot ja tegemist on Tšehhi Vabariigi suuruselt teise eksportijaga. Kõik Hewlett Packardi kaubamärki kandvad tooted, mis on müügil Euroopas, on samuti toodetud Pardubices. 2009. aastal omandas Foxconn ka Slovakkias Nitras asuva Sony tehase ning enamus Euroopas müüdavatest Sony teleritest ongi toodetud just nimelt Slovakkias.

Need on vaid kaks näidet sellest, kui suure mahuga on elektroonikatootmise teenuste turg. EMS tähendab mudelit, kus elektroonikatoote koostamine ning sellega kaasnevad funktsioonid ostetakse allhankena teenust pakkuvalt tehaselt sisse. Apple, Hewlett Packard, Siemens, Bosch ja teised suurfirmad eelistavad oma toodete komponente tellida alltöövõtjatelt.

Rahvusvahelisel elektroonikatööstuse seminaril analüüsisid valdkonna eksperdid elektroonikatööstuse arengutrende ning tulevikuväljavaateid. Foto: Peeter Sirge
Rahvusvahelisel elektroonikatööstuse seminaril analüüsisid valdkonna eksperdid elektroonikatööstuse arengutrende ning tulevikuväljavaateid.
Foto: Peeter Sirge

Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Targa Elektroonika Ekspordiklaster ESTRONICS korraldasid Tallinnas suurseminari, kus anti ülevaade kõrgtehnoloogilistest elektroonikatootmise teenustest Euroopas. Seminari eesmärk oli teadvustada inseneriteenuste ja elektroonikatootmise võimalusi erinevate sektorite ettevõtetele ning tehnoloogia-startup’ide algatajatele ja rahastajatele.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul tõi seminar kokku elektroonikatööstuse rahvusvahelised esindajad ja tutvustas osalejatele Euroopa elektroonikatööstust ning Eesti elektroonikatööstuse võimalusi kogu väärtusahela raames. „Täna eksporditakse üle 92% Eestis toodetud elektroonikast. See tähendab, et Euroopa tööstustrendide jälgimine aitab tagada ka Eesti ühe edukaima ekspordisektori edasist kasvu,” sõnas Arno Kolk. Seejuures on paljud EMS-tehased arendanud välja ka tootearenduse võimekuse, et tagada tellijale „võtmed kätte” elektroonikalahendus. Lisaks ekspordile teenindab Eesti EMS-sektor üha kasvavas mahus ka Eesti tellijaid. Tark Eesti toode sisaldab suures osad kodumaist elektroonikat, olgu siis tegu targa maja lahenduste, robotite või muude toodetega.

Ida-Euroopal on eeliseid

EMS on suur ja kiiresti kasvav majandusharu. 2017. aastal oli selle maht Euroopa Liidus üle 36 miljardi euro.
„Eestil on sellel alal üsna mitu eelist,“ kinnitas Euroopa elektroonikatootmise teenuse üks tunnustatumaid analüütikuid Dieter G. Weiss. Tema firma Weiss Engineering haldab Euroopa elektroonikatööstuse teenuse andmebaasi in4ma EMS Market Statistics, mida pidevalt uuendatakse ja kus on andmed 1785 ettevõtte kohta. „Ida-Euroopa on selles sektoris palju paremas positsioonis kui Lääne-Euroopa, sest tootmiskulud on märgatavalt madalamad. Skandinaavia riikidest, kus tootmiskulud on suured, liigub tootmine Balti riikidesse ja Poola,“ jätkas Weiss.

92% Eestis toodetud elektroonikast eksporditakse

Muidugi viiakse tootmist Euroopast ka Kaug-Ida riikidesse, aga Ida-Euroopal on oma eelised. EMS-turg on Euroopa Liidus suurem kui tootmismaht. See tähendab, et osa teenust, mahus umbes 5 miljardi eurot, ostetakse maailma teistest piirkondadest, sealhulgas Indiast ja Kaug-Idast – Hiinast, Vietnamist, Taist, Filipiinidelt. Eriti palju toodetakse nendes riikides loomulikult tooteid, mis on mõeldud hinnatundlikule tarbijale.

Tellijast kaugel on aga mõtet toota juba välja arendatud toodet ning suures koguses. Kui toode on alles arendamisjärgus, on tellijale kasulik, kui tootja on lähedal, kättesaadav ning võimeline toodet kiiresti muutma.

Trumpi poliitika

Weissi sõnul pole Euroopa tööstusel praegu mingit põhjust muret tunda, sest osa tootmist tuuakse Hiinast Euroopasse tagasi. „Euroopa majandus on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi näol väga hea sõbra saanud. Kuna Hiina elektroonikakaupade tollitariifid on USA-s praegu kõrged, pole Ühendriikide firmadel enam kasulik Hiinast komponente osta. Seetõttu toovad paljud firmad oma tootmise Hiinast Euroopasse,“ selgitas Weiss. Oma kodumaal ei tooda nad seepärast, et Ameerikas on tootmiskulud liiga kõrged. „Hiina tootmiskulud on 84% Lääne-Euroopa kuludest ja enne kaubandussõda sobis see Ameerika firmadele. Ühendriikides on tootmiskulud aga 13% kõrgemad kui Euroopa Liidus,“ rääkis Weiss.

Kümmekond aastat tagasi polnud USA firmadel küsimust, kas viia tootmine Ameerikast Hiinasse. „Küsimus oli, kui kiiresti seda teha suudetakse,“ meenutas Weiss. Kümne aasta jooksul on aga olud muutunud. Hiinas on tootmiskulud kasvanud. Kui Trumpi kehtestatud tollitariifid juurde panna, ongi USA firmadel põhjust otsida alltöövõtjaid Euroopast, eriti Ida-Euroopast. Tootmist ei saa Hiinast Euroopasse tuua üleöö, sest kõigepealt on vaja leida kvalifitseeritud tööjõud, kuid poole aasta kuni 9 kuuga on see Weissi sõnul võimalik.

Hiinlased viivad oma suuri firmasid tollitariifide tõttu Vietnami, aga see ei saa Weissi hinnangul kuigi kaua kesta. Trumpi tegevus on majanduse poliitikast sõltuma pannud. „See ei tohiks nii olla ja keegi pole selle üle õnnelik,“ tõdes Weiss. Praegu on elektroonikatööstuse olukord Euroopa jaoks kasulik, aga kui Trump otsustab oma pilgu Hiinalt kõrvale pöörata ja kehtestada tollitariifid Euroopa elektroonikatoodetele, on olukord hoopis teistsugune. See on Weissi sõnul väga ohtlik. „Tööstus vajab stabiilsust, usaldusväärset keskkonda. Ettevõtjatele ei meeldi, kui olukord üleöö muutub. Kui Ukraina olukord ebastabiilseks muutus, lahkus sealt mitu suurt firmat. Nende jaoks polnud oluline, kas selle põhjustas Ukraina või Venemaa. Olukord muutus ebakindlaks ja suurfirmad lahkusid ka nendest piirkondadest, kus midagi ebameeldivat ei toimunud. Sama lugu on ka Türgis,“ rääkis Weiss. „On ohtlik, kui paar-kolm väga mõjukat poliitikut võivad olukorra pea peale pöörata.”

Eestis kiire kasv

„Eestis on väga oluline, et 2017. aastal kasvas elektroonikatootmise teenuse turg 17%. Turu maht on praegu umbes 400 miljonit eurot ja see võib 2018. aasta lõpuks kasvada 425 miljonini. See on hea. Töötajate arv kasvab aeglasemalt kui toodangu maht, mis näitab tootlikkuse tõusu,“ kirjeldas Weiss Eesti EMS-sektori olukorda. Tema hinnangul on olukord Eesti jaoks praegu väga hea ja sektori katusorganisatsioon on head tööd teinud, eriti selles osas, et ettevõtetel on väga hea ülevaade sellest, mis maailmas toimub. „Kui turust on hea ülevaade, saab teha õigeid otsuseid. Kui statistikat ja analüüsi pole, tuleb otsuseid teha kõhutunde järgi. Kõhutunne on hea restoranis, aga mitte tootmist juhtides,“ muigas Weiss.

Konkurents EMS-sektoris on tihe. Ida-Euroopa riigid võistlevad omavahel kui ka Lääne-Euroopa riikidega. „Kogu EMS-sektor ei koli Lääne-Euroopast itta. Tootmiskulude poolest on Ida-Euroopa praegu küll väga soodne, aga kulud pole ainus tegur, mis tellijat huvitab. Prototüüpe ja väikepartiisid on ikkagi kasulik toota Lääne-Euroopas, kus tarbija on väga lähedal,“ rääkis Weiss. Samas on EMS-sektor Ida-Euroopas kasvanud väga kiiresti. Praegu toodetakse 49% Euroopas toodetavatest elektroonikakomponentidest idas ja 51% läänes. „2019. aasta lõpuks on aga Ida-Euroopa osatähtsus juba suurem kui Lääne-Euroopa oma,“ prognoosis Weiss.

Huvitav areng Serbias

Huvitav on Weissi sõnul areng riikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu. „Filipiinidel asuv Integrated Microelectronics, globaalne EMS- kompanii, on rajanud suure tööstuse Serbiasse. Bulgaarias neil juba on tööstus, kuid Serbia eelis on tööturu olukord. Tööpuudus on selles riigis praegu 30%. Eestis, Ungaris, Tšehhis on vaba tööjõudu vähe ja suurfirmadel on nendes riikides raske tootmist laiendada,“ rääkis Weiss.

Globaliseerunud firmasid ei huvita eriti, kas stabiilne ja korraliku tööjõuga riik kuulub Euroopa Liitu või mitte. Serbias on hea infrastruktuur, madalad hinnad ja haritud tööjõud.

On võimalik ka selline skeem, et komponendid toodetakse Serbias, aga toode pannakse kokku Bulgaarias ja siis saab tootele panna märgise Made in EU.

Venemaa muutustes

Nõukogude ajal oli kogu elektroonikatööstus sõjaline ja salajane. „Praegu on kõik need ettevõtted, mis olid salajased ja sõjalised, ühinenud riigifirmaks Rostehh. Sinna kuulub umbes 500 tehast. Need kõik toodavad põhiliselt kaitseotstarbelist või kosmosetehnikat,“ rääkis Sergei Zorin, kes esindab Venemaa elektroonikatootjate assotsiatsiooni ja on Moskvas asuva elektroonikatootmise teenust osutava firma kaasomanik. Tema sõnul on omaaegne nõukogude sõjatööstus tugevasti muutunud ja uuenenud.

Venemaad peetakse riigiks, mis ostab elektroonikatooted sisse. „Mis puudutab olmeelektroonikat, siis on Venemaa endiselt importiv riik. Siiski on mõned suurkorporatsioonid ehitanud Venemaale tehaseid ja toodavad Vene turu jaoks,“ ütles Zorin.

Sanktsioonid on pannud Venemaa elektroonikatööstuse keerulisse olukorda. „Sanktsioonide tõttu on keeruline importida komponente, aga Venemaa oma tootjate huvi on märgatavalt tõusnud,“ selgitas Zorin. Tegelikult ainult räägitakse impordi asendamisest kodumaise toodanguga. Tegelikult pole seda juhtunud, lisas ta. „Vaid tarnijad on muutnud. Ameeriklaste asemel ostetakse nüüd hiinlaste käest. Kui varem osteti Cisco tooteid, siis nüüd Huawei või ZTE seadmeid,“ ütles Zorin. Niimoodi tuleb toimida, sest tellijatele on vaja midagi pakkuda, aga kui

Ameerikast osta ei saa, on ainus võimalus osta Hiina tooteid. „Muidugi püütakse Hiina tooteid omamaistega asendada, aga mingit plahvatuslikku kasvu ei ole,“ iseloomustas Zorin Venemaa elektroonikatööstuse olukorda. „Selleks, et midagi toota, on vaja tootmiskultuuri ja toimivat süsteemi. Seda ei ole võimalik luua paari aastaga, see võtab väga kaua aega.“

Tarkvara on aga Venemaal kogu aeg olnud heal tasemel. Võimalik, et tarkvaratootjad suudavad ka „raua“ tootmise käima lükata. „Raudvaraga on keerulisem. On vaja komponente sisse osta, on vaja toimivat logistikat,“ ütles Zorin.

Seminarile tuli Zorin selleks, et tutvuda Eesti EMS-sektoriga, aga ka otsima võimalusi, et Venemaa elektroonikatootjad saaksid rajada oma ettevõtted Balti riikidesse. „Selleks, et müüa midagi näiteks USA-sse või ka Euroopa Liidu riikidesse, ei sobi märgis Made in Russia, küll aga ostetakse Hiinas või Euroopa Liidus toodetud kaupa,“ selgitas ta oma huvi põhjusi. Zorini firma esindus on praegu Hongkongis, aga ta tunneb vajadust ka Euroopa Liidus, näiteks Eestis asuva esinduse või tehase vastu. „Kui kliendid on Kaug-Idas, on mugav olla esindatud Hongkongis, kui Euroopas, siis näiteks Eestis,“ selgitas ta.

Sildid: Eesti Elektroonikatööstuse Liiteksportelektroonikatööstussündmusülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Saku Metall: tänu IT-le tootmisel pilk peal

Järgmine artikkel

Barrus: digitaliseerimine kui ärivajadus

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Margus Jakobson, Incap Estonia juht
Elektroonika

Incap Estonia elektroonikatootmise alaliseks juhiks sai Margus Jakobson

01/02/2023
Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Järgmine artikkel
Barrus

Barrus: digitaliseerimine kui ärivajadus

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!