• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Tööstusettevõtte digitaliseerimine on nagu mitmevõistlus, mitte sprint

autor: DORIS PÕLD, IKT klastri juht
mai 2019
Kategooria: IT, TööstusEST mai 2019
Tööstusettevõtte digitaliseerimine on nagu mitmevõistlus, mitte sprint. Doris Põld, ITL klastri juht

Doris Põld, ITL klastri juht

Kui me neli aastat tagasi korraldasime esimese rahvusvahelise konverentsi „Industry 4.0 in Practice“, oli „tööstus 4.0“ pigem uus mõiste.

Täna räägivad tööstuse digitaliseerimise vajadusest kõik ning aina enam saadakse ka päriselt aru, mida see tähendab ja millist kasu suures pildis tuua võib.

Fakte konkurentsivõimest

Tööstuse efektiivsuse tõstmine on mitmevõistlus, kus võitjaks tulemiseks ei piisa ainult ühel alal väga hea olemisest. Vajalik on vaadata tootmisprotsessi tervikuna ning rakendada digitaalseid tehnoloogiaid läbivalt, selleks et viia tootlikkus uuele tasemele.

McKinsey raporti järgi on automatiseerimisel ja tehisintellektil tähtis roll produktiivsuse kasvul (lisaks juba praegu kasutusel olevatele digitaalsetele tehnoloogiatele). Olukorras, kus tööjõudu napib, palgakasv jätkub, tuleb samade vahenditega ära teha rohkem.

Tehnilise automatiseerimise ja digitaliseerimise potentsiaal erineb sektoriti, kuid McKinsey andmetel on uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eriti tõhusa mõjuga tööstus-, transpordi- ning ehitussektoris. Enim maailma mõjutavad tehnoloogilised arendused aastatel 2018–2022 on Maailma Majandusfoorumi raporti andmetel ülikiire internetiühendus, tehis-intellekt, laialdane suurandmete kasutuselevõtt ja pilvetehnoloogia. Masinatega tehtava tööaja osakaal tõuseb praeguselt 29% (2018) 42%-ni aastal 2022.

McKinsey raportis ennustatakse, et kui Eesti tööstustes järgnevatel aastatel toimub automatiseerimine ja digitaliseerimine jõuliselt, suudetakse tõsta produktiivsust pea 1% rohkem kui ilma uute tehnoloogiate kasutuselevõtuta, ning seeläbi mõjutatakse SKP kasvu üldiselt.

Lähimad viis aastat toovad Maailma Majandusfoorumi raporti järgi digitehnoloogias suurema murrangu, kui me viimase kahekümne aasta jooksul näinud oleme.

Et tulevikus hakkama saada, peab kohanema juba praegu.

Konkurentsivõimelised on need ettevõtted, kes suudavad ennustada kliendi soove ja käitumist ning teha kiireid äriotsuseid andmete põhjal.

Riik toetab ettevõtteid

Oleme olnud tublid, täna on meie riigis loodud toetusmeetmed, mis aitavad ettevõtetel muutustega toime tulla. Eesti töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted saavad taotleda toetust digidiagnostikaks ja väljatöötamisel on digitehnoloogiate rakendamist toetavad meetmed.

Väikeste sprintidega – üksiku protsessi uuendamisega tegeledes – võib saavutada ajutise edumaa, kuid mitmevõistluse võitmiseks tuleb kogu organisatsiooni laiemalt vaadata. Digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika koostamine annab ettevõttele võimaluse saada terviklik ülevaade, milliseid protsesse tasub digitaliseerida.

IKT klaster toetab IT- ja tööstusettevõtete koostööd – meie veebilehel on kaardistatud IT-ettevõtted, kellel on lisaks konsulteerimise kogemusele ka tööstusettevõtetes IT-projektide elluviimise ja tehnoloogiate rakendamise tarkus. Kogume ja levitame julgustavaid näidislugusid tööstuse digitaliseerimisest Eestis ja teistes Läänemere riikides. Neid lugusid leiate nii TööstusEST ajakirjast kui ka veebilehelt.

Tuleviku tööstuse aluseks on erinevate sektorite koostöö. Tunnustasime ise sel aastal IKT-sektori aasta tegija auhinnaga Arno Kütti, kes on ühendanud tööstus- ja tehnoloogiasektori, aga saime ka ise kiita – inseneride liit ja EAS tõstsid esile meie panust auhinnaga „Tark tööstur“ parima digialgatuse kategoorias. Töö jätkub, et Eesti edusammud selles mitmevõistluses oleksid kindlad (et suudaksime konkurente seljataha jätta).

Eesti IKT klastri tööstuse digitaliseerimise tegevusi toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Allikad:
Shaping the Future of Work in Europe’s 9 Digital Front-runner Countries, country appendix: Estonia. McKinsey & Company, October 2017
We’re moving fast. But nobody knows where we’re going, A. Chakhoyan, World Economic Forum 19.04.2017.

Sildid: digidianostikadigitaliseerimineITit tööstusesITLkolumn
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Digitaliseerida tahame, aga kuidas?

Järgmine artikkel

Robotite mäss? Ei, kõigest arusaamatus

Seotud artiklid

Mida aeg edasi, seda nutikamaks muutuvad tehisaru toega rünnakud. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru toel rünnati ettevõtteid mullu üle miljardi korra

06/02/2026
Tallinna Tehnoloogiakolledž (Techno TLN) on Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool. Foto: Techno TLN
Haridus

Nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Techno TLN soovib pakkuda ägedat haridust

06/02/2026
Koolitus on mõeldud uuendusmeelsetele juhtidele.
Haridus

Digipöörde koolitus ettevõtete juhtidele

06/02/2026
Elektrisõidukid vajavad täiustamist. Selle tarbeks on TalTechis sisustatud spetsiaalne labor. Foto: TalTech
Ülevaade

Targad elektrisõidukid vallutavad maailma ja Eestis antakse sellele omapoolne panus

09/12/2025
Järgmine artikkel
Intervjuu: Aegis Software’i arendus- ja strateegiadirektor Michael Ford. Foto: Pixabay

Robotite mäss? Ei, kõigest arusaamatus

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.