Kuues Läänemere riigis võrgustiku DIGINNO rahastamisel läbi viidud tööstusettevõtjate uuringu tulemused viitavad, et ettevõtete teadmised uuemate tootmistehnoloogiate kohta on võrdlemisi lünklikud.
Uuringut rahvusvahelisel tasemel läbi viiv Aalborgi Ülikooli professor Knud Erik Skouby nendib, et küsitlustest selgunust ehk kõige olulisem on kõigi ümberkaudsete riikide töösturite vähene teadlikkus selliste tärkavate tehnoloogiate alal, nagu masinõpe/tehisintellekt, virtuaal- ja liitreaalsus, plokiahel, droonid ning suurandmed. „Sellepärast on üks DIGINNO eesmärke levitada teadlikkust nende tähtsate ja perspektiivikate tehnoloogiate kohta, et Läänemere maad saaksid nende vallas juurde kompetentsi ja oleksid valmis konkurentsitihedaks tulevikuks,“ ütleb ta.
Uuringu Eesti-osa vastutav koostaja oli Ingrid Joost. „Näib, et ettevõtted peavad digitaaltehnoloogiate kasutamist ja digitaliseerimist tugevaks konkurentsieeliseks ning mõistavad, et pikemas vaates on see vältimatu,“ ütleb aruanne. Eestist täitis 26 ettevõtet veebipõhise küsimustiku, lisaks osales 12 firmat fookusrühmade intervjuudes (täpsemalt vt allpool).
Kuidas digilahendused meid toetavad?
Digitaallahendused aitavad ettevõtteil oma ressursse paremini ja läbipaistvamalt hallata, mis vähendab oluliselt tööjõuvajadust ning muudab töötajatele esitatavaid nõudmisi. Küll aga tuli intervjuudest välja, et osalt kipub ettevõtjail nappima teadmisi tehnoloogia võimalikest rakendustest.
Eestis küsitletud ettevõtjad leidsid valdavalt, et digitaaltehnoloogiaid tuleb kasutada ja et nende tähtsus kasvab, mida aeg edasi. Vastanutest leidis 44 protsenti, et digitaaltehnoloogiate rakendamine on hetkel väga oluline, 32 protsenti pidas seda oluliseks ja 24 protsenti mõõdukalt oluliseks. Lähema kahe aasta vaates pidasid täpselt pooled digitaaltehnoloogiate kasutamist väga oluliseks ja pooled oluliseks. Viie aasta võrra tulevikku vaadates hindas digitaaltehnoloogiaid väga oluliseks 72 protsenti ja 24 protsenti oluliseks. Viis protsenti arvas, et need on mõõdukalt olulised.
Suurimat potentsiaali muutust näevad Eesti ettevõtjad virtuaal- ja liitreaalsusel, millele antud hinnang on viie aasta järel üle kahe korra kõrgem praegusest. Kasvab ka suurandmete olulisus ning 40 protsendi võrra masinõppe ja tehisintellekti tähtsus.
Rahvusvahelises võrdluses on olulisim muutus droonide alal (43-protsendiline tõus), millele eestlased ei omista tähtsust ei praegu ega tulevikus, ning virtuaal- ja liitreaalsuse vallas (40-protsendiline kasv).
Küberturvalisus muutub aina olulisemaks
Eestlastele on olnud omane lugeda end Baltimaade kontekstis eesrindlikumaiks ja mõtteliselt Põhjamaade hulka kuuluda, kuid suhtumiselt turvalisusesse/krüpteerimisse ei pea see paika. Eesti, Läti ja Leedu nimelt eristuvad selgelt selle poolest, et seda valdkonda peetakse märgatavalt vähem tähtsaks.
Üle poole ettevõtetest leiab, et Eesti maksukeskkond pole digitaliseerimiseks soodne. Ühelt poolt on see vastajate meelest liiga ebastabiilne, teiseks on aga maksud liiga kõrged. Lisaks kardetakse digimaksu kehtestamist tulevikus.
Viie aasta prognoose vaadates tuleb nentida, et vastanud projitseerivad suuresti olevikku tulevikku. Rahvusvahelises võrdluses kerkib viie aasta lõikes vaid sensortehnoloogia ühe koha võrra tähtsamaks, andmete visualiseerimisest mööda. Sama on näha eestlastegi edetabeli puhul, aga kuna selle järjestus on teine, möödub sensortehnoloogia hoopis turvalisusest/krüpteerimisest (vt kõrvalolev joonis).
Mida ettevõtted ootavad automatiseerimisest?
Süsteemid tõstavad ka töötunni tootlikkust ja aitavad niimoodi tootmiskulu vähendada. Intervjueeritud ettevõtjad ootavadki ühest küljest automatiseerimiselt, et see lahendaks tööjõupuuduse probleemi, samas tekib sellega aga teistlaadi tööjõupuudus. Napib nimelt ka neid, kes selliseid seadmeid käsitseda oskaks ning kui asjatundlikud töötajad peaks lahkuma, on häda suur. Seejuures on ainult üks ettevõte rakendanud programmi, mille eesmärgiks on oma kõigi tasandi töötajate teadlikkuse tõstmine digitaaltehnoloogiate vallas. Teise olulise murekohana nimetasid intervjueeritud tehnilist probleemi, et automaatika on tundlik nii pingekõikumiste kui side- ja toitekatkestuste suhtes. Enamikel ettevõtetel aga nende vastu seadmeid pole.
Ettevõtete digitaliseerituse tase on väga erinev. Suurem osa intervjueeritud ettevõtetest kasutab täis- või poolautomaatseid seadmeid ja tootmisliine, CAD-/CAM-süsteemi ning ettevõtte ressursside planeerimise ja tootmise juhtimise lahendusi. Väiksemad ettevõtted selliseid süsteeme üldiselt ei rakenda.
Kõige rohkem kasutavad erilahendusi elektroonikaettevõtted. Puidutööstusettevõtted kasutavad automaattootmisliine, metallitööstusettevõtted aga erinevaid automaatpinke. Üldiselt rakendavad puidutootmisettevõtted digitaaltehnoloogiaid laialdasemalt, kui metallitööstuse firmad. Põhjuseks võib olla see, et puidutööstuse toodang on ühetaolisem, mistõttu see allub digitaliseerimisele paremini.
Reaalajas ülevaade muutub vältimatult vajalikuks
Ettevõtete üldiseks murekohaks on suutmatus oma seadmeid ressursijuhtimisprogrammiga ühendada. Peale selle oli probleeme eri seadmetelt tagasiside saamisega. Nii pidasidki ettevõtted lähemate aastate kõige olulisemaks ülesandeks ressursiplaneerimislahenduse ühendamist seadmetega, et tootmisest reaalajas ülevaade saada.
Teine oluline eesmärk oli automaatsete lahenduste lihtsustamine ning nende läbipaistvamaks muutmine.
Kõigil on aga sihiks digitaliseerida kogu sisemine tarneahel.
Uute tehnoloogiate rakendamine on mõistagi kulukas, mistõttu on selles vallas selge eelis hästi kapitaliseeritud rahvusvahelistel tootjatel võrreldes Eesti kapitalil põhinevate firmadega. Samas on Eesti kapitalil ettevõtted uuenduste rakendamisel paindlikumad kui suurkorporatsioonide tütarfirmad.
Vaid kahel ettevõttel oli digitaaltehnoloogiate rakendamise strateegia, veel omakorda kahel intervjuudes osalenud ettevõttest oli see osa üldstrateegiast. Ülejäänud kaheksal intervjueeritud ettevõttel polnud ka üldstrateegiat. Probleemiks on ressursside puudus, et digitehnoloogiate oma tegevusse sulandamisega igapäevaselt tegeleda. Selleski on eelisseisundis suurettevõtted, millel on olemas sellele spetsialiseerunud IKT-osakonnad. Oluline mure oli ka see, et välised IKT-partnerid pole alati kättesaadavad.
Kui oluliseks peetakse uusi digitehnoloogiaid Põhjamaades?
Kokku osales uuringus 129 ettevõtet kuuest Läänemere riigist. Neist 29 Taanist, 26 Eestist, 22 Poolast, 20 Rootsist, 18 Lätist, 16 Soomest ja kümme Leedust. Kuna ettevõtteid osales uuringus võrdlemisi vähe, on tulemustel ka üpris suured veapiirid – kõigi riikide keskmiste puhul pluss-miinus üheksa protsenti.
Rahvusvahelises võrdluses on kõige üllatavam Rootsi viimaseks jäämine. 20 ettevõtte seas läbi viidud küsitluse veapiirid on pluss-miinus 22 protsenti, mis annab Rootsi puhul tegeliku skoori vahemikuks 1,6 kuni 2,4 punkti, asetades riigi tõepoolest viimasele kohale.
Uuringut läbi viiva Aalborgi Ülikooli professori Knud Erik Skouby sõnul on Rootsi madala tulemuse põhjused uurimisel.
Üks selgitus võiks olla see, et Rootsit loetakse üldiselt tehnoloogialiidriks, mistõttu sealne tööstus keskendub olemasolevale tehnoloogiale, et suurendada sisemist efektiivsust, mitte uute tehnoloogiate rakendamisele. Sellepärast ei pruugi nad olla valmis rakendama ega ka teadlikud uutest ärisuundadest, kus täidavad olulist rolli tärkavad tehnoloogiad, nagu plokiahel ning masinõpe/tehisintellekt. „Seda võib nimetada loorberitel puhkamise efektiks,“ ütleb Knud Erik Skouby.
Milliseid digilahendusi peavad ettevõtted olulisteks?
Kui vaadata eri lahenduste kaupa, siis andmebaase peavad ettevõtjad äärmiselt oluliseks, kuid nendivad, et eri tootjate seadmete ühildamine infosüsteemidega on väga keeruline. Teave jääb küll seadmete tarkvarasse tallele, kuid selle kätte saamine ja juhtimisotsuste langetamisel kasutamine on keeruline. Enamik ettevõtteid pidaski seda oma lähiaastate suurimaks ülesandeks.
Teisalt loeti andmebaase oluliseks toodete elutsükli jälgimise kohalt, et õigel ajal õiget hooldusteenust pakkuda.
Suurandmeid ettevõtted praegu kuigivõrd rakendada ei oska. Küll aga tuli intervjuudes korduvalt jutuks vajadus paremini prognoosida nõudlust, kus klientide ostukäitumise koha pealt suurandmed marjaks ära kuluksid.
Masinõpet ning tehisintellekti lugesid intervjueeritud üldiselt ebaoluliseks, kuna nende meelest leidub hulgaliselt olulisemaid digitaliseerimislahendusi. Vaid üks firma kavatseb oma protsesside ning ressursikasutuse tõhustamiseks masinõpet rakendada.
Virtuaal- ja liitreaalsust ei oska ettevõtjad oma äris praegu kasutada, küll aga usuvad ettevõtted, et tulevikus võivad need tehnoloogiad olulist rolli mängida. Puidutööstusettevõtted panevad tehnoloogiale rohkem lootust kui inseneeria- ja metallitööstuse ettevõtted. Praegu rakendab seda intervjueeritutest vaid üks firma tootearenduses ja müügis.
Kõik intervjuudes osalenud ettevõtted kasutavad pilvelahendusi ning peavad neid olulisteks, samuti toetavad ja hõlbustavad pilvelahendused nende meelest erinevate protsesside digitaliseerimist ning ka digitaaltehnoloogiate kasutamist.
Turvalisus/krüpteerimine on praegu väga oluline vaid veerandi küsitlusele vastanute jaoks. Kõik intervjueeritud ettevõtted aga tegelevad sellega iga päev.
Mitu ettevõtet on loonud sisevõrgud, millel nende seadmed töötavad. Mõistagi kasvab teema olulisus korrelatsioonis sellega, mida enam digitaalseid tehnoloogiaid firma kasutusele võtab.
Intervjueeritavad leidsid, et peaksid andmete visualiseerimist rohkem kasutama ning seda erinevatel ettevõtte tasanditel – nagu näiteks masinate operaatorid. See aitaks muuta protsessid tõhusamaks, sest kõrvalekaldeid oleks hõlpsam märgata ja niimoodi protsessi parendada.
Virtualiseerimine ning simuleerimine mängib olulist rolli kõigi intervjuudes osalenute jaoks ja selle jaoks leitakse aina uusi rakendusi.
Kõige rohkem kasutavad seda puidutööstusettevõtted, et materjali paremini ära kasutada. Muude valdkondade ettevõtted näevad rakendusi toote planeerimisel ning ressursside tõhusamal kasutusel.
Robootikat näevad ettevõtjad vältimatuna, sest tööjõud muutub aina napimaks ja kallimaks. Nad kavatsevad roboteid kasutada nii lihttöödel kui ka kvaliteedikontrollis.
Intervjueeritutest osa oli juba soetanud esimese roboti, mitmel oli see lähiaastail plaanis, kuid mainisid peamise takistusena just kvalifitseeritud tööjõu nappust, kes oskaks roboteid protsessidesse kaasata.
Uuring Eestis
Veebiküsitluses osales 26 ettevõtet, neist 11 inseneeria ja metallitööstuse, üheksa puidutööstuse, viis elektroonika ning üks muult alalt, mida ei täpsustatud.
Lisaks toimusid 12 ettevõttega fookusrühma intervjuud puidutööstuse, inseneeria ja metallitööstuse, elektroonika vallas. Neist firmadest tegutses kuus inseneeria ja metallitööstuse, viis puidutööstuse ja üks elektroonika tootmise alal.
