Soome energiatööstuse alaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä räägib intervjuus, mida põhjanaabrid arvavad elektrikaubandusest Venemaaga ja kuidas tagada vajalik võimsusreserv rahvusvahelise elektrikaubanduse ning aina kasvava taastuvenergiatootmise korral.
Eestis on viimasel ajal olnud palju juttu Venemaa elektriekspordist, sest siinseid energeetikuid on saadetud sundpuhkusele, kuna meie elektritoodangu hind pole suvel konkurentsivõimeline, mille ühe põhjusena on välja toodud odavat Vene elektrienergiat. Kuidas paistab Soome vaatenurgast, kas elektrikaubandus Venemaaga on hea mõte? Millised on selle head ja millised halvad küljed?
Soome ja Eesti on ühtse põhjamaise või pigem Lääne-Euroopa turu liikmed. Turu sees toodetakse elekter igal hetkel seal, kus see on kõige soodsam. Ühisest turust saavad kasu ennekõike elektri kasutajad.
Venemaal on oma elektriturg, mis mõnes osas toimib erinevalt. Soomel on peamiselt head kogemused elektri impordiga Venemaalt. Majanduslikult pakutakse importelektrit turule põhjamaiste turgude tingimustel.
Import on toiminud väga usaldusväärselt ja sellega pole olnud seotud erilisi poliitilisi küsimusi. Viimastel aastatel on import Norrast ja Rootsist olnud suurem kui Venemaalt.
Kuigi elektrikaubandus Venemaa piiril toimub põhijoontes turutingimustel, leidub põhjuseid, miks seda pikemas vaates edasi arendada. Üks oluline küsimus on kliimapoliitika. EL-is on kasutusel emissioonikvootide kauplemise süsteem, milles tootjad peavad maksma oma emissioonide eest. Venemaal sarnast korraldust pole. Import saab sellest olulise konkurentsieelise, mis võib kaasa tuua impordi kasvu ja emissioonide Venemaale suundumise. Sel juhul ei saavutataks kliimapoliitika vaatenurgast tegelikult emissioonide vähenemist. Seda võib lugeda nii-öelda emissioonilekkeks – inglise keeles nimetatakse seda carbon leakage.
Teine väljakutse on Venemaal kasutatav tootmisvõimsuste mehhanism, mis on praktikas tõkestanud elektri eksportimise Soomest Venemaale ja mõjutab suuresti seda, millal Venemaal tasub eksportida elektrit Soome poole. Kolmandaks on elektrikaubandus Venemaa ja Soome vahel praktiliselt ühe Vene ettevõtte valduses. Pikemaajaliselt läheks Soome ja Venemaa vahelises kaubanduses vaja konkurentsi. Aga ka kõike seda arvesse võttes, on elektrikaubandus Soome ja Venemaa piiril olnud prognoositav ja usaldusväärne.
Mainisite juba keskkonnakaitset. Kas see pole veidi silmakirjalik, et EL-i riigid, kus on alati rangemad keskkonnaregulatsioonid, ostavad elektrit riigist, kus normidest ülemäära ei hoolita?
Täpsemalt võttes ei osta Euroopa Liit elektrit Venemaalt, vaid Venemaalt pakutakse elektrit Euroopa elektriturule.
Aga nagu enne nenditud, on kliimapoliitika seisukohalt probleemiks, kui erinevad emissiooniregulatsioonid toovad kaasa toodangu suurenemise ja see täiendav toodang toodetakse Venemaal fossiilkütustega.
Samal ajal muidugi Euroopa Liidu tootjad kannatavad ebavõrdsete mängureeglite tõttu. Muude keskkonnaregulatsioonide koha pealt pole vahe niivõrd suur. Sarnaseid vahesid keskkonna- või ohutusregulatsioonides on paljude muudegi toodete valmistamisel, mida EL-i imporditakse. On tähtis, et EL oma kaubanduspoliitikas toob neid erinevusi välja ning pürib saavutama EL-i ja konkureerivate majanduste ettevõtete võrdset kohtlemist.
Üks selle kõigega seonduv probleem on mõistagi võimsusreserv. Kas tuleks muretseda sellepärast, et Läänemere meie poolel võib tekkida võimsusbilansi puudujääk? Kui jah, siis millised võiksid olla niisuguse olukorra lahendused?
Kui läheme üle aina enam elektri tootmisele ilmastikutingimustest sõltuvalt, päikese- ja tuule-energiale, ning vähendame kütuste abil elektritootmist, siis kasvavad elektrisüsteemil probleemid tootmise ja tarbimise tasakaalus hoidmisega.
Elekter võib olla keskmiselt väga soodus, kuid mõnikord on see väga kallis. Võimsuse ajutine nappus on avatud turu täiesti normaalne osa. See on turuosalistele väga oluline signaal nii tootmisvõimsuse lisamiseks (elektrijaamainvesteeringud) kui ka tarbimise paindlikumaks muutmiseks. Ajutine nappus ja ajuti kõrged hinnad ei ole iseenesest seega probleemiks.
Suur väljakutse on üllatused, mis tekivad muudest kui turgudele teada olevatest asjadest. Investeeringud on sellistes tingimustes väljakutseks. Olukorda muudaks halvemaks poliitiline sekkumine turgude hinnakujundusse. Ja praegusel hetkel see, et riigid toetavad tootmist toetavate tariifide, oksjonisüsteemide või muude tugisüsteemidega aina täiendavat uut tootmist, mis ei pea reageerima turuhindade muutustele.
See vähendab veelgi eeldusi pidada üleval turutingimustel tegutsevat tootmist või tegeleda sellesse investeerimisega ja võib kaasa tuua võimsuspuudujäägi.
Tootmisvõimsuse puudujäägi ravimid on järgmised: esiteks, võimalikult avarad ja võimalikult turupõhised turud, kus elektri ülekandevõrk on piisavalt võimas (elektrit on võimalik panna liikuma tootmisest tarbimisse ka kauge maa tagant eri riikide vahel).
Teiseks, elektri turuhind peab olema klientidele nähtav. Suured muutused kannustavad kliente tarbima elektrit targalt ja vältima tarbimist siis, kui elektrist on puudus ning hind on kallis. Sellega seoses tuleb arendada päevasiseseid ja väga lühikese ajavahemiku elektriturge ning võimaldada nendel osalemine erinevatel tootmisressurssidel, tarbimisel ja elektrivarundusel.
Kolmandaks tuleb hoolt kanda elektritootmise investeerimiseeldustest. On arusaadav, et elektritootmine on rahvusvahelises konkurentsis toimiv äritegevus ja tootmine paigutub sinna, kus on head eeldused.
See tähendab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist maksustamist, ühtlast kliimapoliitikat, ladusaid loa- ja haldusmenetlusi ja nii edasi. On ka tähtis, et kõikidesse elektritootmisviisidesse oleks lubatud investeerida ja neid ei jäetaks poliitiliste otsuste põhjal turult välja.
Suomen Energiateollisuus ei poolda tootmisvõimsuse toetuseid. Aga kui neid Euroopa Liidu muudes riikides kasutusele võetakse, peame meiegi mõtlema nende kasutusevõtule.
Iga riik peab hoolitsema tarnekindluse eest ning koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega tuleb jätkuvalt parandada. See võib tähendada näiteks seda, et riik hoiab ülal tootmisvõimsusi, mida rakendatakse ainult eriolukordades, näiteks pikemalt kestva võimsuspuudujäägi korral.
Hea teada
Suomen Energiateollisuus
- Soome energeetika erialaliidul on ligi 270 täisliiget ning 60 assotsieerunud liiget.
- Liikmed tegutsevad paljudel erinevatel energeetikaaladel, elektritootmisest ja kaugküttest müügi, gaasilevi, võrkude ja elektrijaamade projekteerimise ning mitmete muude teenusteni.
- Liidu eesmärk on edendada sektori arengut ning jälgida ja arendada liikmete äri- ja tööturupoliitika raamistikku nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Soome elektrivõrk
- Eestlased Venemaalt elektrit ei osta, kuid Eesti elektrivõrk on sünkroniseeritud Venemaa ühend-elektrivõrguga, mis hoiab ülal meie võrgusagedust.
- Soome ostab Venemaalt elektrit, kuid meie põhja- ja idanaabrite elektriühendus on alaldatud.
Soome elektrivõrk on sünkroniseeritud Rootsi, Norra ja Ida-Taani elektrivõrkudega.
