Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö võtab uue suuna

Kui Ettevõtluskõrgkool Mainor kuulutas välja, et avab Viljandis Cleveroni juures robootika õppekava, jooksid tudengid sellele tormi. 5 tudengit 1 kohale kandideeris võimalusele asuda õppima Cleveroni Akadeemias. Cleveroni turundusjuht Edith Väli kinnitab, et pärast esimest õppekuud on kõik alustanud 20 tudengit endiselt rivis ning esimesed robotid on praktika raames juba valmis tehtud.

Praktika ongi akadeemia loomise peamine põhjus. Cleveronisse töötajaid värvates nähti ettevõttes, et Eesti ülikoolilõpetajatel on küll olemas teadmised, kuid puudu on oskused omandatud teadmised reaalselt tööle rakendada. Väli väitel soovitaksegi akadeemia õppekavaga lahendada kahte probleemi. Esiteks koolitada robootikatarkvara arendajaid, keda on tööturul väga vaja. Teiseks, teha seda väga praktiliselt. Teooria tunnid vahelduvad praktikaga samal nädalal.

„Kogu õpitu rakendatakse kohe pärisellu,” kirjeldab Väli. „Nii on õppekava lõpetajal olemas väga head teoreetilised teadmised, aga ka praktiline oskus neid teadmisi tööelus kasutada.“

Riiklikud ülikoolid keeldusid õppetööst Viljandis

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak on taolise mõtteviisiga väga päri. Kuna noorte arv on demograafilises languses, siis on tema sõnul aina olulisem, et kõrgharidusega inimeste teadmised ja oskused vastaksid tööandja ootustele ning kõrgkoolide lõpetanud saavad õpitut reaalses elus kasutada ja arendada. „Koostöö süvendamine ettevõtetega on suund, mida kõrgkoolid peavad üha enam arendama,“ kinnitab ta.

Paraku ei kohanud Cleveron riiklike ülikoolide poolt oodatud entusiasmi. Kuna akadeemia kontseptsioon on pakkuda õpitavale teooriale kohe juurde praktikavõimalust, siis oli Cleveroni kindel soov, et kogu õppetöö toimuks täielikult Viljandis – tudengid elavad Viljandis ja õpivad Cleveroni arenduskeskuses. „Rääkisime nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooliga, kuid nemad sellisel kujul koostööks valmis ei olnud,“ nendib Väli.

Edasi tuli pöörduda erakõrgkoolide poole, kellede seast leiti partneriks Ettevõtluskõrgkool Mainor. Mainori õppejõud käivad Viljandis tudengeid õpetamas ning Mainor vastutab kogu õppe läbiviimise eest.

„Absoluutselt polnud kahtlusi,“ ütleb Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad, kui küsida, kas ka Mainoril oli kahtlusi Cleveroni pakutud koostöövormi osas. „Cleveroni Akadeemia formaat sobis meile suurepäraselt – on innovaatiline Eesti ettevõte, kellel on konkreetne tööjõu- ja koolitusalane soov, mida meie saame lahendada.“

Et õpe toimub Viljandis, Oad mingit probleemi ei näinud. Tema kinnitusel on Mainor juba aastaid õpetanud ka väljaspool Tallinna ja Tartut. „Ei ole maakonnakeskust, kus me poleks vähemalt mõned aastad õpet korraldanud,“ teatab ta. „Kui vajadus on olemas ja tegutsemise mudel toimib, siis õppe korraldamise koht või vorm ei ole takistuseks,“ on ta veendunud.

Puidutööstusel hea koostöö Maaülikooliga

Väga häid koostöökogemusi ettevõtetega on siiski ka riiklikel ülikoolidel. Eesti Maaülikool on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) liige. Sellest algas ka kahe organisatsiooni vaheline koostöö. Maaülikooli metsandusökonoomika dotsent Paavo Kaimre väitel oli Maaülikoolis puidutöötlemise tehnoloogia õppekava avamise initsiaatoriks just EMPL, kes andis haridus- ja teadusministeeriumile sõnumi, et sellise rakenduskõrghariduse omandanuid on Eestis tarvis. „Liit oli meie tugev toetaja ning toonane liidu tegevtiim osales aktiivselt õppekava väljatöötamisel,“ sedastas Paavo Kaimre.

Lisaks on EMPL enda peale võtnud erinevates õppekavades sees oleva aine „Sissejuhatus Eesti metsa- ja puidutööstusesse“ õppetöö läbiviimise.

EMPL-i tööstus- ja haridusvaldkonna juht Pille Meier selgitab, et aines käivad lektoriteks ettevõtete esindajad-praktikud ning lisaks käiakse ettevõtetes ekskursioonidel. „Tagasiside üliõpilastelt on olnud positiivne, sest tahetakse kuulata inimesi reaalsest elust,“ ütleb Meier.

Eesti Energialt üle poolesaja loengu aastas

Oma töötajaid on ülikooli loenguid pidama saatnud palju ka Eesti Energia, kellel on juba pikaajaline koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu kinnitusel on Eesti Energia inimeste loengutest ülikoolis saanud klassikaline ja loomulik koostöö osa. Tema sõnul on loengute pidamisest saanud Eesti Energia töötajatele endastmõistetav tegevus, milles nii spetsialistid kui ka juhid löövad heameelega kaasa. Keskmiselt peavad Eesti Energia töötajad aastas 50–80 külalisloengut ja külalistundi üle Eesti.

Ka õppekavade arendamises lüüakse kaasa. Lutsu ütlusel kohandab kool tänu sellele teoreetilisi teadmisi lähtudes ärivajadustest ja töömaailma reaalsusest. Ühe näitena toob ta telemaatika ja arukate süsteemide õppekava, mille sisu täiendati Eesti Energia spetsialistide abiga.

Reeglina on Eesti Energia põhifookuses Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ja infotehnoloogiateaduskonna õppekavad, kuna need valdkonnad on ka ettevõttes endas kõige kiiremas arengus. Sealjuures panustavad koostöö arendamisse ka ettevõtte tippjuhid, kes Lutsu kinnitusel hoiavad iga-aastaselt koostöötegevustel Tallinna Tehnikaülikooliga kätt pulsil ja soodustavad koostöö edenemist.

Tudengite õpetamine toob spetsialisti ettevõttesse

Eesti Energia näeb õppetöösse panustamisel enda jaoks väga otsest kasu – kompetentne järelkasv, keda pole enam vaja tingimata ümber õpetada või põhjalikult välja õpetada.

„Mida rohkem käsitletakse koolis meie ärivaldkondadega seonduvaid teemasid, seda teadlikumad ja kompetentsemad noored tulevad praktikale ja hiljem ka tööle,“ ütleb Luts. Juba praktika kaudu tudengite kaasamine on väga aktiivne. Iga aasta tuleb Eesti Energiasse praktikale umbes 200 noort, kellest Tallinna Tehnikaülikooli tudengid moodustavad suurema osa.

Tugevat sidet tudengitega loodab omanimelise akadeemia kaudu ka Cleveron. Ettevõttena on nad panustanud sellesse enneolematult palju: tasutakse 20 tudengi 5500-eurone iga-aastane õppemaks, majutus Viljandis, lõunad ning lisaks makstakse õppuritele iga kuu 400-eurost stipendiumi. Turundusjuht Edith Väli tunnistab, et neil oli oma investeeringu kaitsmiseks kaalumisel ka mõte siduda Cleveroni Akadeemia stipendium kohustusega asuda pärast lõpetamist Cleveroni tööle. „Loobusime sellest plaanist. Oleks olnud tõenäosus, et mõni väga tark tudeng oleks seetõttu tulemata jäänud, sest ei taha end sellisel moel siduda,“ ütleb Väli. Loodetakse, et Cleveroni töötajale pakutav pakett – huvitav töö, lisapuhkus, tasuta lõuna, spordi- ja tervisetoetus – on piisavalt huvitav, et akadeemia lõpetaja jääks ettevõttesse tööle. Väheoluline ei ole ka panus, mida tudengid annavad juba oma õpingute käigus.

„Kuna praktika raames tegelevad tudengid Cleveroni tootearenduse reaalsete probleemidega, siis see annab juba tagasi palju suurema väärtuse, kui me ise rahaliselt investeerime,“ selgitab Väli Cleveroni julget panustamist järelkasvu õpetamisse.

Valmis koostööks erinevate ettevõtetega

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad tunnustab Cleveroni nii võimsa panustamise eest kõrgharidusse, mida sellisel kujul ei ole tema teada ükski ettevõte Eestis veel teinud. Ta on üsna veendunud, et üliõpilased jäävad ka pärast õpinguid Cleveroni tööle. „Karjääri mõttes on see IT-huvilistele noortele Eestis enneolematult hea võimalus,“ leiab Kristjan Oad.

Oad kinnitab, et Mainor on valmis sarnaseid programme ka teiste ettevõtetega tegema. Ta küll möönab, et Cleveron on lati seadnud uuele kõrgusele, näidates kui tõsiselt üks ettevõte suhtub oma talendipoliitikasse. Kuid lisab samas, et juba on mitmed huvilised uurinud, kuidas koostöömudel Cleveroniga täpsemalt töötab ning kas tõesti suudab mõni kõrgkool nii palju ettevõtte vajadustele vastu tulla. „Oleme koostööle ettevõtetega alati avatud,“ lubab Kristjan Oad.

Kolm küsimust

Kas Cleveroni Akadeemia on koostöövorm, milleni võiksid ka teised kõrgkoolid ettevõtetega jõuda?

Margus Haidak, haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja

Cleveroni näide on üks viis, kuidas lahendada kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi. Seda saab rakendada sektorites, kus on loetud arv suuri ja tugevaid tööandjaid (näiteks energeetika).

Sektorites, kus on palju väikese ja keskmise suurusega tööandjaid, ei ole selline mudel hästi rakendatav. Loodame, et kõrgkoolid suudavad koostöös ettevõtetega leida lisaks eelpool nimetatutele veel erinevaid viise ja võimalusi, kuidas kõrgharidusõpet enam töömaailmaga seostada.

Mis osutus Cleveroni Akadeemia loomisel kõige keerulisemaks?

Edith Väli, Cleveroni turundusjuht

Kõige keerulisemaks on osutunud rahastamine. Kui Cleveroni Akadeemia oleks rajatud koostöös riikliku ülikooliga, oleks see tudengile olnud tasuta.

Meie katta oleks jäänud lisakulud, mis kaasnevad õppejõudude käimisega Viljandis. Kuna aga saime partneriks Ettevõtluskõrgkool Mainori, mis on erakool, siis tudengitele tasuta õppe jaoks, peame me ise selle kinni maksma. Kuid lisaks peame tasuma ka tulumaksu. Kui me tasuks õpperaha otse tudengile ja tema maksaks selle õppimise eest Mainorile, rakenduks Cleveronile erisoodustusmaks. Maksuvabastuse saamiseks oleksime pidanud tegema eraldi sihtasutuse, mis oleks aga jabur skeemitamine.

Millised on kõrgkooli ja ettevõtete vahelise õppealase koostöö probleemkohad?

Kristo Vaher, Tallinna Tehnikakõrgkooli elektritehnika õppekava juht

Koostööl ja praktikantide värbamisel ma alati rõhutan, et tudeng peab saama käia oma koolitee lõpuni.

Ettevõtted ei tohi praktikanti mõjutada kooli tahaplaanile jätma ja tööle jääma. Ma saan aru ettevõtete vajadusest leida kiiremas korras head tööjõudu, kuid poole õpingu pealt tudengi ära võtmine teeb tudengile suurt kahju. Koolitee pooleli jätmist töö pärast on paljud kahetsenud ja hiljem uuesti õppima asuda on oluliselt raskem.

Mulle tundub ka, et täna on tudengitele praktika kohtade pakkumine hetkelise vajaduse põhine. Kui mingi ametikoht on täitmata, siis võetakse sinna praktikant ja kui ta saab oma tegemistega hästi hakkama, siis tehakse pakkumine tööle jääda. Praktika võiks suurtes ettevõtetes olla süstemaatilisem ja tulevikku vaatav. Probleem on tihti ettevõtte poolt juhendaja puudumine või siis tema motivatsiooni puudumine kedagi juhendada. Suurtes ettevõtetes peaks olema praktika koordinaator, kes seisab selle eest, et toimiks praktika juhendamine. Meie anname omalt poolt tudengile ette juhendi, mida ta peab praktikal tegema, kuid reaalset töösisu ja -protsessi me kontrollida ei saa. Praktikant ei ole täiskohaga töötaja. Praktikant õpib alles ametit ja seda peaks talle näitama oma ala spetsialist.

Hea teada

Kõrgkoolide koostööks ettevõtetega jagatakse toetusraha:

• Haridus- ja teadusministeerium on kasutanud ka tõukefondide vahendeid kõrg- ja kutsekoolide ning tööandjate koostöö toetamiseks.
• Õppeasutused said avatud taotlusvooru raames esitada projekte, milles planeeriti tegevusi oma õppeasutuse vajadustest lähtudes.
• Üks taotlusvoor on veel tulemas. Vaata lähemalt: www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/praktika/.

Cleveroni Akadeemia pakub

• Integreeritud praktiline õpe toimub koostöös Cleveroni spetsialistidega: õppekava annab võimaluse teooriat praktikas rakendada.
• Praktika toimub robotkulleri tiimis, kus õpilane näeb ja õpib maailmatasemel tootearendust.
• Õppekonsultandiks on tänavu Mart Noorma, Milrem Robotics’i teadus- ja arendusdirektor, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor.

Robootikatarkvara arenduse õppekava annab

• Õppetase: rakenduslik kõrgharidus
• Õppemaht: 180 EAP
• Õppevorm: päevane õpe, töökohapõhine õpe
• Õppe kestus: 3 aastat
• Õppekohtade arv: 20
• Õppe asukoht: Viljandi
• Lõpetamise tingimused: õppekava läbimine täies mahus ning lõputöö koostamine ja kaitsmine